Lendur

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lennuki kapten kabiinis
Harrastuslendur

Lendur ehk piloot (itaalia keeles pilota) on vajaliku koolitusega ja nõutud ametliku loaga pädev isik, kes olles ise lennuki, helikopteri või muu lennuvahendi juhtkabiinis, juhib seda.

  • Purilennuki pilooditunnistuse (GPL, inglise keeles Glider Pilot Licence) saab juba 16-aastane lennukursused lõpetanud õpilane.
  • Reisilennufirmades töötavad liinilendudel ametipiloodid.[1]
  • Sõjaväelendurid saavad oma oskused sõjalennukoolides.
  • Ametlenduri litsentse (CPL, inglise keeles Commercial Pilot Licence) annavad välja riikide lennuametid ICAO nõuete alusel.
  • Harrastuslenduri litsentsi (PPL, inglise keeles Private Pilot Licence) saab mõnekuise lennukoolituse järel.

Lenduriks õppimine[muuda | muuda lähteteksti]

Lenduriks saab õppida lennukoolis, lennukursustel või lennuklubi piloodikoolitusel. Enne lennukooli vastuvõtmist tuleb sooritada ametissesobivuse kontroll. Tavaliselt on vaja sooritada psühholoogilised testid; mälu, reageerimiskiirus ja üldteadmised, tervisekontroll ning vestlus. Lennukoolides toimub ametiõpe tavaliselt poolteist kuni kaks aastat, ülikoolides neli aastat.[2]

Üldiselt peavad lenduril olema teadmised aladel:

  • Lennundusmeteoroloogia
  • Lennundusnavigatsioon
  • Lennundus-seadused ja -reeglid
  • Raadiokõneluste kord
  • Aerodünaamika
  • Lennuki konstruktsioon, seadmed, avioonika
  • Lennuki tüübikoolitus
  • Inimfaktor (inimese füsioloogilised võimed, -piirid)

Enne liinilendudele asumist peab piloot õppe käigus lendama kindla arvu tunde. Tavaliselt on nõutav algtase 1500 lennutundi, millest vähemalt 40 tundi peab olema instrumentaallendu (pimelendu). Instrumentaallend tähendab lennuki juhtimist horisonti nägemata ainult näidikute järgi. Selle vastand on visuaallend, kus lenduril on silmside maapinnaga või on horisont jälgitav.[2]

Liinilenduri töökohustused[muuda | muuda lähteteksti]

Enne lendamist toimub brifing ehk lennuinfoga tutvumine. Lennuki kapten jagab teisele pilodile, stjuuarditele ja stjuardessidele vajalikku teavet, kordab üle kohustused ja reeglid, et kõik sujuks plaanipäraselt. Kapten teeb lennu eel lennuki välise ülevaatuse. Lendurite kohustused lennu ajal:

  • teatama tekkivatest süsteemide või lennuki vigadest;
  • taotlema õhkutõusmisluba lennujuhilt ja kooskõlastama maandumisplaani;
  • hoidma pidevat ühendust ja infovahetust lennujuhtidega ning teiste lähikondsete lennukitega;
  • vaheldumisi teise piloodiga juhtima lennukit, et püsida värske ja ergas.[3][3]

Liinilenduri auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Lendurite auastmed sarnanevad mõneti sõjaväeliste auastmetega. Vormirõivastuse auastmetunnused paiknevad pilootidel õlgade peal. Kahe triibuga pagun tähendab, et tegemist on noorempiloodiga, kes pole veel täieõiguslik piloot, sest omandab alles oskusi või on litsentsiga piloot, kellel pole veel vajalik hulk lennutunde. Kolme triibuga pagun on esimesel ohvitseril, kes istub kabiinis parempoolsel istmel. Nelja triibuga pagunid on kaptenil, kes istub lennuki kabiinis vasakul istmel. Kogu võim lennuki pardal kuulub kaptenile, kes on lennu eest vastutav. Kapten seab paika kohutused ja teda peab kõige toimuva kohta informeerima.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Neuvoo. "What does a pilot do?". Neuvoo (inglise keeles). Vaadatud 23.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 2,0 2,1 Job Monkey. "Airline Pilot Duties". Job Monkey (inglise keeles). Vaadatud 23.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. 3,0 3,1 SKYbrary (5. detsember 2018). [ttps://www.skybrary.aero/index.php/Pilot_Workload "Pilot Workload"] (inglise keeles). SKYbrary. Vaadatud 23.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. Biedenkapp, Patrick (16. veebruar 2020). "What are the differences between Captain and First Officer?" (inglise keeles). Vaadatud 23.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)