Läti NSV

Allikas: Vikipeedia
Läti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

läti Latvijas Padomju Sociālistiskā Republika
vene Латвийская Советская Социалистическая Республика
(Latviiskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika)


Pindala: 64 589 km²
Elanikke: 2 666 567 (1989) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 41,3 in/km²
Pealinn: Riia

Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940). Kuulutati välja 21. juulil 1940 pärast Läti Vabariigi okupeerimist. Piirnes põhjas Eesti NSV-ga, lõunas Leedu NSV-ga, läänes Rootsi Kuningriigiga, idas Valgevene NSV-ga ja Vene NFSV-ga.

3. mail 1952. aastal asutati Lätis kolm oblastit: Liepaja, Riia ja Daugavpilsi oblast, mis said toimida vaid veidi üle aasta.

Riigijuhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Läti NSV kõrgeimaks võimuks oli NSV Liidu Kommunistliku Partei lahutamatu osa Läti Kommunistliku Partei juhtkond Läti KP KK I sekretäri ning kollektiivsete juhtorganite Läti KP KK Büroo ja Läti KP Keskkomiteega.

Läti KP KK I sekretärid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Algus Lõpp
1 Jānis Kalnbērziņš 25. august 1940 25. november 1959
2 Arvīds Pelše 25. november 1959 15. aprill 1966
3 Augusts Voss 15. aprill 1966 14. aprill 1984
4 Boriss Pugo 14. aprill 1984 10. aprill 1988
5 Jānis Vagris 10. aprill 1988 7. aprill 1990
6 Alfrēds Rubiks 7. aprill 1990 24. august 1991

Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend

Läti NSV Rahvakomissaride ja Ministrite Nõukogu esimees[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Algus Lõpp
1 Pēteris Stučka 17. detsember 1918 16. aprill 1920
2 Vilis Lācis 25. august 1940 27. november 1959
3 Jānis Peive 27. november 1959 23. aprill 1962
4 Vitalijs Rubenis 23. aprill 1962 5. mai 1970
5 Jurijs Rubenis 5. mai 1970 6. oktoober 1988
6 Vilnis Bresis 6. oktoober 1988 7. mai 1990

Riigi rahvamajandust ja majanduselu juhtis vastavalt NLKP ja Läti KP KK suunistele täidesaatva võimuna Läti NSV Ministrite Nõukogu ja Läti NSV seadusandliku võimuna Läti NSV Ülemnõukogu, koos selle juhtorgani Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumiga.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Läti NSV elanikkond kasvas küllalt kiiresti (1946: 1 708 800, 1950: 1 943 000,[1] 1959: 2 093 500, 1970: 2 364 100, 1979: 2 502 800, 1989: 2 666 600) ja seda suures osa sisserände tulemusel. Lätlaste osakaal rahvastikus aga vähenes pidevalt (1959: 62,0%, 1970: 56,8%, 1979: 53,7%, 1989: 52,0%).[2]

Läti NSV elanikkonna rahvuslik koosseis
Rahvus 1959 1970 1979[3] 1989[4]
arv % arv % arv % arv %
Kokku 2 093 458 100 2 364 127 100 2 502 816 100 2 666 567 100
lätlased 1 297 881 62,00 1 341 805 56,76 1 344 105 53,70 1 387 757 52,04
venelased 556 448 26,58 704 599 29,80 821 464 32,82 905 515 33,96
valgevenelased 61 587 2,94 94 898 4,01 111 505 4,46 119 702 4,49
ukrainlased 29 440 1,41 53 461 2,26 66 703 2,67 92 101 3,45
poolakad 59 774 2,86 63 045 2,67 62 690 2,50 60 416 2,27
leedulased 32 383 1,55 40 589 1,72 37 818 1,51 34 630 1,30
juudid 36 592 1,75 36 680 1,55 28 331 1,13 22 897 0,87
mustlased 4301 0,21 5427 0,23 6134 0,25 7044 0,26
tatarlased 1836 0,09 2688 0,11 3772 0,15 4828 0,18
eestlased 4610 0,22 4334 0,18 3681 0,15 3312 0,12
muud rahvused 8606 0,41 16 601 0,70 16 613 0,66 28 365 1,06

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.letonika.lv/groups/?title=Iedz%C4%ABvot%C4%81ji/32603
  2. http://www.russkije.lv/ru/pub/read/russkie-v-latvii-sbornik/rus-v-latvii-1-fedotov.html
  3. Население СССР 1987 : статистический сборник. Москва, 1988, с. 105
  4. Вестник статистики, 1991, но. 1

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Läti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus