Läti NSV
| Läti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | |
|---|---|
|
| |
| läti Latvijas Padomju Sociālistiskā Republika | |
|
vene Латвийская Советская Социалистическая Республика (Latviiskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 64 589 km² | |
Elanikke: 2 666 567 (1989)  | |
| Rahvastikutihedus: 41,3 in/km² | |
| Pealinn: Riia | |
 Asend Nõukogude Liidus |
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940). Kuulutati välja 21. juulil 1940 pärast Läti Vabariigi okupeerimist. Piirnes põhjas Eesti NSV-ga, lõunas Leedu NSV-ga, läänes Rootsi Kuningriigiga, idas Valgevene NSV-ga ja Vene NFSV-ga.
3. mail 1952. aastal asutati Lätis kolm oblastit: Liepaja, Riia ja Daugavpilsi oblast, mis said toimida vaid veidi üle aasta.
Riigijuhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]Läti NSV kõrgeimaks võimuks oli NSV Liidu Kommunistliku Partei lahutamatu osa Läti Kommunistliku Partei juhtkond Läti KP KK I sekretäri ning kollektiivsete juhtorganite Läti KP KK Büroo ja Läti KP Keskkomiteega.
Läti KP KK I sekretärid
[muuda | muuda lähteteksti]Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend
Läti NSV Rahvakomissaride ja Ministrite Nõukogu esimees
[muuda | muuda lähteteksti]| Nimi | Algus | Lõpp | |
|---|---|---|---|
| 1 | Pēteris Stučka | 17. detsember 1918 | 16. aprill 1920 |
| 2 | Vilis Lācis | 25. august 1940 | 27. november 1959 |
| 3 | Jānis Peive | 27. november 1959 | 23. aprill 1962 |
| 4 | Vitalijs Rubenis | 23. aprill 1962 | 5. mai 1970 |
| 5 | Jurijs Rubenis | 5. mai 1970 | 6. oktoober 1988 |
| 6 | Vilnis Bresis | 6. oktoober 1988 | 7. mai 1990 |
Riigi rahvamajandust ja majanduselu juhtis vastavalt NLKP ja Läti KP KK suunistele täidesaatva võimuna Läti NSV Ministrite Nõukogu ja Läti NSV seadusandliku võimuna Läti NSV Ülemnõukogu, koos selle juhtorgani Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumiga.
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]Läti NSV elanikkond kasvas küllalt kiiresti (1946: 1 708 800, 1950: 1 943 000,[1] 1959: 2 093 500, 1970: 2 364 100, 1979: 2 502 800, 1989: 2 666 600) ja seda suures osa sisserände tulemusel. Lätlaste osakaal rahvastikus aga vähenes pidevalt (1959: 62,0%, 1970: 56,8%, 1979: 53,7%, 1989: 52,0%).[2]
| Rahvus | 1959 | 1970 | 1979[3] | 1989[4] | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| Kokku | 2 093 458 | 100 | 2 364 127 | 100 | 2 502 816 | 100 | 2 666 567 | 100 |
| lätlased | 1 297 881 | 62,00 | 1 341 805 | 56,76 | 1 344 105 | 53,70 | 1 387 757 | 52,04 |
| venelased | 556 448 | 26,58 | 704 599 | 29,80 | 821 464 | 32,82 | 905 515 | 33,96 |
| valgevenelased | 61 587 | 2,94 | 94 898 | 4,01 | 111 505 | 4,46 | 119 702 | 4,49 |
| ukrainlased | 29 440 | 1,41 | 53 461 | 2,26 | 66 703 | 2,67 | 92 101 | 3,45 |
| poolakad | 59 774 | 2,86 | 63 045 | 2,67 | 62 690 | 2,50 | 60 416 | 2,27 |
| leedulased | 32 383 | 1,55 | 40 589 | 1,72 | 37 818 | 1,51 | 34 630 | 1,30 |
| juudid | 36 592 | 1,75 | 36 680 | 1,55 | 28 331 | 1,13 | 22 897 | 0,87 |
| mustlased | 4301 | 0,21 | 5427 | 0,23 | 6134 | 0,25 | 7044 | 0,26 |
| tatarlased | 1836 | 0,09 | 2688 | 0,11 | 3772 | 0,15 | 4828 | 0,18 |
| eestlased | 4610 | 0,22 | 4334 | 0,18 | 3681 | 0,15 | 3312 | 0,12 |
| muud rahvused | 8606 | 0,41 | 16 601 | 0,70 | 16 613 | 0,66 | 28 365 | 1,06 |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.letonika.lv/groups/?title=Iedz%C4%ABvot%C4%81ji/32603
- ↑ http://www.russkije.lv/ru/pub/read/russkie-v-latvii-sbornik/rus-v-latvii-1-fedotov.html
- ↑ Население СССР 1987 : статистический сборник. Москва, 1988, с. 105
- ↑ Вестник статистики, 1991, но. 1
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Läti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus| Asutajaliikmed: | |
|---|---|
| Hilisemad liiduvabariigid: | |
| Rahvusvaheliselt tunnustamata liiduvabariigid: | |
