Tööstuse tänav
|
See artikkel räägib Tallinna tänavast, teiste tänavate kohta vaata lehekülge Tööstuse tänav (täpsustus) |
Tööstuse tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja ja Karjamaa asumis.
Tänav algab Vana-Kalamaja tänavalt, kulgeb algul loode, seejärel lääne suunas, ja läheb Sitsi tänavaga ristumisel üle Paljassaare teeks.
Tänav on 2,36 kilomeetri pikkune ja kannab registrinumbrit 7840583[1].
.jpg)
Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tööstuse tänav 3 (endine Girgensoni tänav), korterelamu, mille on projekteerinud arhitekt Ernst Gustav Kühnert 1922. aastal[2]
- Tööstuse tänav 3, Teise maailmasõja aegne varjend[3].
- Tööstuse tänav 3A, 2-korruseline keldri- ja katusekorrusega puidust korterelamu[4].
- Girgensoni 6 asus Poeglaste I Algkool. Girgensoni tänaval asus ka, 1900. aastal asutatud Linna Tütarlaste VI Algkool, hilisem Tallinna 16. Algkool.
- Tööstuse tänav 47, 48, kus asus kuni 1940. aastani Raudteede talitus
- Kalamaja kalmistupark (endine Kalamaja kalmistu), Tööstuse tänav/Kungla tänav 63
- Tööstuse tänav 47, endine Volta tehas ja asus ka 1940. aastal riigistamise järel moodustatud villatööstusettevõte riidevabrik "Keila".
- Kalamaja asumi Volta kvartalis on detaiplaneeringuga kavandatud uued tänavad: Uus-Volta tänav, Mootori tänav ja Krulli tänav[5],[6]. Põhja-Tallinna Valitsus kooskõlastas Uus-Volta tänava ja Mootori tänava nimed 29. jaanuaril 2020 ning Krulli tänava nime 10. mail 2019. Volta kvartali detailplaneeringuga sätestatakse ehitusõigus kokku kuni 42 hoone säilitamiseks, ehitamiseks või ümberehitamiseks/laiendamiseks ning muuta kinnistute piire ja sihtotstarbeid nii, et moodustuks kokku 30 kuni 32 krunti: seitse elamumaa, üks kuni 65% elamu- ja vähemalt 35% ärimaa (kruntide mitte liitmisel üks kuni 95% elamu- ja vähemalt 5% ärimaa, üks kuni 50% elamu- ja vähemalt 50% ärimaa), üks 90% elamu- ja 10% ärimaa, üks 85% elamu- ja 15% ärimaa, üks 80% elamu- ja 20% ärimaa, üks 50-75% elamu- ja 25-50% ärimaa, üks vähemalt 65% elamu- ja kuni 35% ärimaa, neli kuni 35% elamu- ja vähemalt 65% ärimaa, kolm kuni neli ärimaa, üks ühiskondlike ehitiste maa või ärimaa, kaks üldkasutatava maa, üks tootmismaa ja kuus transpordimaa sihtotstarbega krunti. Seejuures ei muudeta Volta tn 3, Volta tn 5, Volta tn 7, Tööstuse tn 47b, Tööstuse tn 47a ja Tööstuse tn 53 kinnistute piire[7]
- Tööstuse tänav 48, endine Noblessneri laevatehase administratiivhoone
- Tööstuse tänav 48b planeeritakse Kalaranna ja Tööstuse tänavate vahelisele tühjale krundile ehitada 7 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega elu- ja ärihoonet[8].
- Tööstuse tänav 50 asus 1940. aastal naha- ja jalatsivabrik "Union"-ist riigistamise järel moodustatud puuvillatööstusettevõte Kommunaar ja AS Oskar Kilgase tekstiilitööstusettevõte[9].
- Tööstuse tänav 52, hoones asub Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei
- Tööstuse tänav 54, Eesti Mereväe Mereväebaas ja Miinisadam
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
Tööstuse 3a
Tööstuse tänav Kalamaja kalmistupargi juures
Volta tehase endised hooned Tööstuse tänav 47
Tehas Volta juurdeehitus (Tööstuse tänav 47) 1965. aastal
Tööstuse tänav 48
Vaade Tööstuse tn 47h hoonele, Tööstuse tänavalt
Volta tehase endised hooned Tööstuse tänav 47h
Tööstuse tänav 52, Keskkriminaalpolitsei peahoone
Tööstuse tänav 52 hoovihoone enne remonti
Tööstuse tänava esimesed paneelmajad 95, 93, 91, 89 (06.05.2020)
Tööstuse tänav, Karjamaa asumis
.jpg)
_1965_fotogr_Hans_Veermets.jpg)
,_plattenbau_(2020-05-06).jpg)
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tööstuse tänav on nime saanud tänava ääres asunud tööstusettevõtete järgi[10]. Enne 24. maid 1939 kandis tänav kuni Salme tänavani nime Girgensoni tänav, Volta tänava ja raudteeülesõidu vaheline lõik kandis Soo tänava nime ning raudteeülesõidu ja Sitsi mäe vaheline lõik Suur-Karjamaa tänava nime.[11]
Endise Girgensoni tänava (saksa Girgensohnstraße, Girgensonstraße; vene Гиргенсонская улица[12]) rajasid maaomanikud R. Girgenson ja C. Schlichting 1883 oma maavalduse tükeldamisel[11].
Tööstuse tänava koosseisu läinud lõik Soo tänavast (Volta tänava ja raudtee vahel) rajati naelavabriku omaniku Roseni korraldusel ja kulul 1878.[11]
Endine Suur-Karjamaa tänav (raudtee ja Sitsi mäe vahel) rajati 1900. aasta paiku linna karjamaa (Kalamäe soo) tükeldamisel ja ehituskruntidena rendile andmisel.[11]
1939. aastal nimetati Girgensoni tänav, Tallinna linnavolikogu poolt[13] Soo tänavaks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maanteeamet (27.12.2017). "Riiklik Teeregister". Originaali arhiivikoopia seisuga 1.12.2017. Vaadatud 20.10.2018.
- ↑ Elamu Tööstuse t. 3, 1922. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
- ↑ II maailmasõja aegne varjend Tööstuse t. 3, 1941- 1944 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
- ↑ Elamu Tööstuse t. 3A, 1922. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
- ↑ Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjoni eelteade, 12.03.2021
- ↑ Uus-Volta tänava, Mootori tänava ja Krulli tänava eelnõu, 16.03.2021
- ↑ Teade detailplaneeringutest Tallinnas (linnavalitsuse 10. märtsi 2021 ja linnavolikogu 11. märtsi 2021 istungid), Korraldus nr 33: kehtestada Põhja-Tallinnas asuva 11,26 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Volta kvartali detailplaneering.
- ↑ Noblessneri naabrusse Tööstuse tänavale planeeritakse silmatorkavat elu- ja ärihoonet, kalamaja.geenius.ee, 16. juuli 2021
- ↑ 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted., Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940
- ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Lk 299. ISBN 978-9949-33-215-1.
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 129
- ↑ Tööstuse tn, http://www.eki.ee/, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021)
- ↑ Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele, Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tööstuse tänav |