Mine sisu juurde

Pikk tänav (Rakvere)

Allikas: Vikipeedia
Kaart
Kaart

Pikk tänav on tänav Rakveres.

Pikk tänav on 1182 m pikk ning see on Rakveres pikkuselt 17. tänav.[1]

Rakvere Kolmainu kirik, Pikk 19

Pikk tänav oli viie sajandi jooksul Rakvere üks peatänavatest.[1] Tänapäeval kulgeb liiklus rohkem mööda Pika tänava paralleeltänavaid, milleks on lääne pool Vallikraavi tänav ja ida pool Kastani puiestee.[2]

Pikk tänav algab Tallinna tänavalt ja suundub lõunasse. See ristub Rohuaia, Posti, Parkali, Sauna, Kooli, Tõusu ja Silla tänavaga. Tõusu tänavaga ristub ta lääne poolt, kuid teistega ida poolt. Pikk tänav on nende kõigi suhtes peatänav. Pikk tänav lõpeb Tammiku ja Juhan Kunderi tänava ristmikul.[2]

Tänavast läände jäävad Rakvere vallimägi ja Rakvere tammik. Parkali ja Sauna tänava vahel tänava idapoolses ääres asub Rakvere Kolmainu kirik.[2]

2019. aastal rekonstrueeriti Pikk tänav alates Pika ja Tallinna tänava ristumiskohast kuni Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi (Pikk 50) juures asuva parklani. Töid kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond ligi 2 miljoni euro ulatuses.[3] Ehitustööd tehti arhitektuurikonkursi võidutöö "Pikk muuseum" alusel, mille autorid on Risto Parve ja Kai Süda.[4]

Teises etapis 2021. aastal rekonstrueeriti Pikk tänav lõpuni ehk Tammiku tänava ja Juhan Kunderi tänava ristmikuni.[5]

Suurim majanumber Pikal tänaval on 80.[2]

Tänava lõppu on püstitatud Juhan Kunderi mälestussammas.

Pikk tänav ja Pikk 22 plats, vaade Vallimäelt
Pikk tänav 29 hoone, endine ajalooline koolihoone
  • Aadressil Pikk tänav 2 asus 20. sajandi alguses Põhja võõrastemaja, hiljem hotell Du Nord.
  • Aadressil Pikk tänav 13 asuva kinnistu omandas kaupmees Heinrich Huuk, kes aastal 1900 laskis Rakvere tuntuimal arhitekt-ehitusinseneril Friedrich Ferdinand Modil projekteerida nurgapealsele krundile kahekorruselise kivimaja. Esimesel korrusel olid kauplused, seal asus ka Stahlbergi kullassepaäri ning riigi viinamonopol. Eesti Vabariigi ajal oli hoones ka trüki- ja köitekoda, teisel korrusel Harju Panga Rakvere osakond. Pärast teist maailmasõda olid teisel korrusel korterid ning hiljem kudumistöökoda, esimesel korrusel endiselt kauplused, laod ja fotograafiatöökoda. Nüüd asub restaureeritud hoones Rakvere Eakate Kodu.[6]
  • Aadressil Pikk tänav 15 asub Rakvere kaupmehe Julius Johansoni 1908. aastal ehitatud kivist nurgamaja. Maja esimesel korrusel olid poed, teisel korrusel tegutsesid 20. sajandi alguses ja veel aastatel 1917–1919 Hanseni võõrastemaja ja restoran. 1919. aastal kolis maja teisele korrusele Viru Maakonnavalitsus, mis tegutses seal aastatel 1919–1927 kuni oma maja (Rohuaia tänav 13) valmimiseni aastal 1927. Aastatel 1933–1934 kuulus suur osa majast Kaitseliidu Viru maleva staabile. 1991. aastast on see taas Kaitseliidu Viru maleva hoone, esimese korruse ruume üürivad Virumaa Näitused.[7]
  • Aadressil Pikk tänav 16 asus Rakvere esimene kino. 1910. aastal asutatud kino nimi oli algul Illusioon, hiljem Ideal, Skala, Eesti NSV ajal Säde. Praegu asub hoones Viru käsitöösalong.
  • Aadressil Pikk tänav 17 asub 1887. aastal rajatud pood-elamu, mis on algupärasena säilinud siiani ning mis on ühtlasi ainuke puitpitsilist Šveitsi stiili esindav hoone Rakvere vanalinnas.[8]
  • Aadressil Pikk tänav 19 asub Rakvere Kolmainu kirik.
  • Aadressil Pikk tänav 21 asub vanim Rakvere vanalinnas alles jäänud puitelamu, üks väheseid 18. sajandi lõpust pärinevaid puitelamuid Rakveres.[9]
  • Aadressil Pikk tänav 22 asuv kivimaja on ehitatud mitmes järgus. Juba 18. sajandi lõpus olemas olnud tõllakuurile[10] ehitati 19. sajandi teises pooles juurde tänavapoolne osa ja sinna tehti töökoja ruumid.[11] Praegu on vanast kompleksist kasutuses üksnes õuepealse sissepääsuga kingsepa töökoda.
  • Aadressil Pikk tänav 23 asub algupärasena säilinud 19. sajandi keskpaigas rajatud hoone, mis esindab Rakvere vanalinna väiksemat tänavaäärset puitelamu tüüpi.[12]
  • Aadressil Pikk tänav 29 / Spordi tänav 14 asub 1865. aastal valminud hoone, mille Rakvere linn ehitas 1870. aastatel ümber koolimajaks. Selles majas on olnud Rakvere Elementaarkool (1872–1912),[13] Rakvere Poeglaste Gümnaasium (1912–1924), Rakvere Ühisgümnaasium (1924–1938), Rakvere Linna Kaubanduskool ja Rakvere Kaubanduskeskkool (1938–1944), Rakvere Arveldus- ja Plaanindustehnikum (1944–1948), Rakvere Kohaliku Tööstuse Tehnikum (1948–1951), Rakvere Majandustehnikum (1964–1972), Rakvere Vene Keskkool, Rakvere Pedagoogikakool ja Rakvere Õhtukeskkool.[14][15]
  • Aadressil Pikk tänav 30 asub Friedrich Modi projekteeritud hoone, mis valmis 1900. aastal. Kahekorruseline maja on valmistatud keraamilistest tellistest. Maja sümmeetrilist esifassaadi rikastavad geomeetrilised ja ringikujulised tellistest laotud motiivid, akende tellisvooderdus ja karniisid. Pikk 30 esindab autentsel kujul 19. ja 20. sajandi vahetusel laialt levinud nn tellis-historitsismi. 20. sajandi alguses asus maja õuepoolses osas pagaritöökoda. Ajalooliselt tegutses majas teemaja ja Nikolai Kultase (Eesti ärimees ja kultuuritegelane) kohvik. Praegu toimetab hoones huvikool Athena.
  • Aadressil Pikk tänav 33 asub AKEL Seitsmenda Päeva Adventistide Rakvere koguduse Rakvere adventkirik. Hoone ehitati 1898. aastal tütarlaste erakoolimajana, mille 1936. aastal ostis kogudus, kes ehitas selle ümber kirikuks.
  • Aadressil Pikk tänav 35 asuvas hoones tegutses Zeeh’ Tütarlaste Kommertsgümnaasium.
  • Aadressil Pikk tänav 39 asuva hoone rajas kaupmees ja Rakvere linnapea Georg Vehik 1890. aastatel ning see kuulub Eesti väikelinnade 19. sajandi lõpu / 20. sajandi alguse tellisarhitektuuri parimate näidete hulka. Majas olid korterid, peremehe talurahvakauplus ja keldrikorrusel lihakarn. Teise maailmasõja ajal elas seal kirjanik Erni Krusten. Tegemist on ajastule tüüpilise historitsistliku hoonega. Maja katust kroonib uhke torn ja mitu pitsiga korstnat. Majal on rõdu ning väike varikatus peaukse kohal. Tegemist on Rakvere ajaloo ühe silmapaistvama ehitisega.[16]
  • Aadressil Pikk tänav 40 asuv hoone on ehitatud aastal 1796. Alul oli see ühekorruseline ja seda kasutati elamuna. 1805. aastal omandas krundi koos kivimajaga Rakvere linn, et rajada sinna kreiskool. Rakvere Kreiskool asus seal aastatel 1805–1886. Esialgu oli koolihoone ühekorruseline. Aastail 1866–67 ehitati maja keskosa kahekorruseliseks. Pärast kreiskooli muutmist vene õppekeelega linnakooliks ehitati hoonele punastest tellistest teine korrus. Sellisel kujul on maja fassaad säilinud tänapäevani. 1937. aastal tehti juurdeehitusi ja tugevdati keldrimüüre. Teise maailmasõja päevil paiknes hoones sõjaväehaigla. Koolimaja on olnud Rakvere vanalinna kõige olulisem haridusasutus. Seal on õppinud F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald, C. T. Neff, Kristjan ja Paul Raud, J. Parijõgi, R. Titus, E. Tammlaan.[17] Hoones on tegutsenud Rakvere 3. Algkool, Eesti NSV aja algupoolel venekeelne keskkool, seejärel 1960.–1980. aastatel hoopis lasteaed. Pärast Eesti taasiseseisvumist on majas tegutsenud Mainori Majanduskõrgkool ja Tallinna Ülikooli Rakvere kolledž.
  • Aadressil Pikk tänav 41 asub Rosenite "Rosenite maja", mis kuulus Rakvere aktiisivalitsuse ülemale parun Voldemar Reinhold von Rosenile
  • Aadressil Pikk tänav 43A[18] asub Eesti Kristliku Nelipühi kiriku Rakvere Nelipüha koguduse hoone.
  • Aadressil Pikk tänav 50 asub Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum. Muuseumis saab näha 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse linnakodaniku eluolu.
  • Aadressil Pikk tänav 64 asus Rakvere Eesti Haridusseltsi III Järgu Erakool, mis avati 5. septembril 1909. Tsaariaegses Rakveres oli see esimene eesti ōppekeelega kool, mille esimene juhataja ja õpetaja oli Julius Seljamaa.
  • Aadressil Pikk tänav 76 asub urbaltisch ehk põlisbalti tüüpi maja oletatavalt 19. sajandist.
Pikalt tänavalt paistev Rakvere linnus

Pikk tänav on Rakvere üks vanemaid tänavaid.[1] 17. sajandil oli Rakveres vaid viis tänavat: Pikk, Rüütli (praegune Tallinna), Korduani (Rohuaia), Vee (Posti) ja Põrgu (Parkali).[19]

Michelli majas aadressil Pikk tänav 7 asus võõrastemaja Balti Hoov. 1910. aastal avas kohalik kaupmees Meier Rogovski aadressil Pikk tänav 16a Kurbergi majas (hilisemas kino Säde hoones) Rakvere esimese kinosaali.

1. juunil 1950 nimetati Pikk tänav Mihhail Kalinini tänavaks,[20] 1976. aastal nimetati uuesti Pikaks tänavaks ja Mihhail Kalinini nimi pandi Tuleviku tänavale.

  1. 1 2 3 Rakvere Pikk tänav www.puhkaeestis.ee
  2. 1 2 3 4 Ekspresskataloog 2005, lk 49. Rakvere kaart mõõtkavas 1 : 18 000
  3. Pika tänava rekonstrueerimine. rakvere.ee, 13. mai 2019.
  4. Pikk tänav saab uue ilme. kuulutaja.ee, 22. veebruar 2019.
  5. Rakveres jätkub Pika tänava rekonstrueerimine. virumaateataja.postimees.ee, 8. aprill 2021.
  6. Pikk tn 13, Rakvere, register.muinas.ee, (vaadatud 28.08.2021)
  7. Pikk 15, register.muinas.ee, (vaadatud 02.12.2020)
  8. Pikk 17, register.muinas.ee, (vaadatud 02.12.2020)
  9. Elamu Rakveres Pikk t 21 kultuurimälestiste registris (vaadatud 02.12.2020)
  10. Vana tallikuuri vareme seina lõhkuja on endiselt tabamata, virumaateataja.postimees.ee, 28. juuli 2020
  11. Pikk 22, register.muinas.ee, (vaadatud 02.12.2020)
  12. Rakvere linn, Pikk tn 23, register.muinas.ee
  13. Odette Kirss, Saja aasta eest RAKVERES, Virumaa Teataja, nr 65, 7. aprill 2015
  14. Kunderi Seltsi maja Rakveres Pikk 29, Rakveres, 18.02.20
  15. Rakvere elementaarkooli hoone kultuurimälestiste registris (vaadatud 25.12.2020)
  16. Rakvere linn, Pikk tn 39, register.muinas.ee
  17. "Rakvere kreiskooli hoone". register.muinas.ee. Vaadatud 4. detsembril 2023.
  18. Pikk tn 43 // 43a, register.muinas.ee, (vaadatud 02.12.2020)
  19. Rohuaia tänav saab korda, virumaateataja.postimees.ee, 8. juuli 2005
  20. Odette Kirss, Tänavanimed vahetuvad aegade tuules, Virumaa Teataja, nr 168, 3. september 2020

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]