Eesti NSV Siseministeerium

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eesti NSV Siseministeerium
Pagari kvartal 2013-06-02.JPG
Vaade Siseministeeriumi kvartalile Pika, Pagari, Laia ja Oleviste tänava vahel
Lühend ENSV SM
Asutatud 1946
Eesmärk sisejulgeolek
Peakorter Tallinn
Asukoht Pagari tänav 2
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Juhtkond Eesti NSV siseminister
Emaorganisatsioon NSV Liidu Siseministeerium
Allorganisatsioonid siseasjade valitsused ja osakonnad

Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.

Eesti NSV SM oli liidulis-vabariiklik ministeerium, mis allus nii NSV Liidu Siseministeeriumile kui ka Eesti NSV Ministrite Nõukogule.

Eesti NSV Siseministeerium ülesandeks oli avaliku korra tagamine, võitlus kriminaalkuritegevuse vastu, tuleohutuseeskirjade täitmise jälgimine ning tuletõrje ja kinnipidamisasutuste valve. Eesti NSV sisejulgeolekuametkond moodustati algselt 1940. aastal Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadina ning pärast NSV Liidus toimunud haldusreformi reorganiseeriti 1946. aastal Eesti NSV Siseministeeriumiks.

Juhid ja organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV siseministrite loend.
Valentin Moskalenko, siseminister 1953.

Eesti NSV SM, 1991[muuda | muuda lähteteksti]

Veebruaris 1991 kuulusid Eesti NSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused:

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV SM, 1946[muuda | muuda lähteteksti]

1946. aastal nimetati NSV Liidu ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat Siseministeeriumiks ning muutusid ka Siseministeeriumi allüksuste nimetused.

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus.

Eesti NSV SM, 1947[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV SM, 1949[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV SM, 1952[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1952 Oblastiperiood.

1953. aasta märtsis nimetati ametisse Eesti NSV-s loodud kolme oblasti siseasjade valitsuste ülemad:

  • Eesti NSV Siseministeeriumi Tallinna oblasti Siseasjade valitsuse ülem: ; ülema asetäitja polkovnik N. Voronin;
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Tartu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: alampolkovnik A. Ljapin; ülema asetäitja M. Aleksejev;
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Pärnu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: major I. Kinarov; ülema asetäitja polkovnik B. Nazarov.

Eesti NSV SM, 1953[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast NSV Liidu NLKP juhi Jossif Stalini surma 5. märtsil 1953 moodustunud Lavrenti Beria ja Georgi Malenkovi kollektiivse valitsemise ajal alustas Beria NSV Liidu jõuametkondade koondamist enda ühise juhtimise alla, saavutades enda nimetamise NSV Liidu Siseministeeriumi siseministriks ning seniste eraldatud Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja Siseministeeriumi ühendamise ühiseks NSV Liidu Siseministeeriumiks.

Eelnev:
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena
1953–1954
Järgnev:
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV toimusid ühinemisprotsessid väikese ajalise nihkega, kuid 15. juunist 1953 pärineb ENSV siseministri käskkiri nr 158, mille lisas on üksikasjaliselt loetletud ENSV Siseministeeriumi ühisele juhtimisele allutatud sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku struktuuriüksused ja nende juhid[2].

Ministrid[muuda | muuda lähteteksti]

Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused.
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseministeerium#1953.

Eesti NSV SM, 1954[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse Valitsus
  • Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus
    • Riiklikus kaubandus- ja tarbijakooperatiivides riisumiste vastu võitlemise jaoskond;
    • Spekulatsiooni vastu võitlemise jaoskond;
    • Tööstus-ja invaliidide kooperatiivides, kohaliku- ja kergetööstuse ning varustus- ja turustusorganisatsioonides toime pandavate kuritegude jaoskond;
    • Toitlustuse-, piimatööstuse- ja kalatööstuse, põllumajanduseobjektide ja tootmisorganisatsioonides riisumiste vastu võitlemise jaoskond;
    • Finants-, side-, tervishoiu- ja muudes asutustes riisumiste ja altkäemaksu vastu võitlemise jaoskond;
    • Valeraha valmistamise vastu võitlemise grupp.
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused.

Eesti NSV AKKM, 1962[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Avaliku Korra Kaitse Ministeerium, 1962–

Eesti NSV SM, 1968[muuda | muuda lähteteksti]

1968. aasta lõpul nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus Eesti NSV Siseministeeriumi Siseasjade Valitsuseks, piirkondlikud miilitsaasutused piirkondlikeks linnade ja rajoonide Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteede siseasjade osakondadeks või valitsusteks. Siseasjade asutuste ülesanded olid avaliku korra tagamine, võitlus kuritegevusega ja selle ennetustöö, valveteenistus tähtsamates riigiasutustes, elanike elukoha registreerimine, siseriiklike passide väljaandmine ja passirežiimi elluviimine, mootorsõidukite registreerimine, tehniline kontroll ja liiklusohutuse tagamine, mitmesuguste tegevuslubade väljaandmine ja esemete registreerimine (tulirelvad, lõhkeained, kirjutusmasinad, paljundus- ja trükiseadmed, pitsatite ja stampide kinnitamine jm), koos tsiviilkaitse ja tuletõrje keskasutustega sellealase töö organiseerimine, kaadri väljaõpe.

Eesti NSV SM, 1974[muuda | muuda lähteteksti]

1974. aastal kuulusid ENSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused:

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused.

Eesti NSV SM, 1989[muuda | muuda lähteteksti]

SM struktuuris:

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused.

NSV Liidu SM siseväed Eesti NSV-s[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alati avangardis: Eesti miilitsa minevikust ja tänapäevast. Koostanud Osvald Siimonlatser. Kirjastus: Eesti Raamat, 1971