NSV Liidu merevägi Eestis

NSV Liidu sõjalaevastiku Punalipuline Balti Laevastik (1918–1990)
NSV Liidu mereväe lipp
Riik	NSV Liit (1924–1990)
Kuuluvus	NSV Liidu relvajõud
Haru	merevägi
Aumärgid	Kaks Punalipu ordenit
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	Balti laevastiku juhtide loend

NSV Liidu merevägi Eestis asus Eesti territooriumil alates Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel loodud Eestis 1940. aastal Eesti territooriumil NSV Liidu sõjaväebaaside ajast kuni lõpliku NSV Liidu relvajõudude õigusjärglase, Venemaa Föderatsiooni Relvajõud lahkumiseni lõplikult Eestist 31. augustil 1994.

 Pikemalt artiklites NSV Liidu merevägi ja Punalipuline Balti laevastik

Baaside leping

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel loodi Eestis 1940. aastal Eesti territooriumil NSV Liidu sõjaväebaasid, millele lisandusid veel hajusalt paigutatud väeüksused.

 Pikemalt artiklis NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal

 Pikemalt artiklis NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal#Nõukogude relvastatud jõudude vajadusteks antavate maa-alade loetelu

Punalipuline Balti laevastik Eestis 1940–1941

17. juunil 1940 okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid Saare- ja Hiiumaa, Pakri poolsaar ja Pakri saared, Haapsalu, Tallinn ja Rapla. Relvajõudude ehituspataljonide poolt algas ka Raadi lennuvälja laiendamine Tartus. Saarte elanikud olid sunnitud vastavalt Riigikaitseliste sundkoormatiste seadusele sealt evakueeruma. Sama seaduse alusel võeti sundrendile Paldiski elanike hooned, mis anti üle vene sõjaväevõimudele.

 Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas

 Pikemalt artiklites Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse ja Balti laevastik Teises maailmasõjas

Punalipuline Balti laevastik pärast Teist maailmasõda

Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati 1946. aastal Punalipulisest Balti laevastikust 2 laevastikku Põhja-Balti 8. laevastik, keskusega Tallinnas ja Lõuna-Balti 4. laevastik, keskusega Kaliningradis Baltiiskis.

1955. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks Punalipuliseks Balti laevastikuks ja 1956. aastal vabastati ka Soomele Porkkala sõjamereväebaas ning tagastati Soomele. 1965. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus Kahe Punalipuga Balti laevastik.

24. septembrist 1944 kuni 1946. aasta veebruarini asus Tallinnas Punalipulise Balti laevastiku staap koos oma tugiüksustega. Laevastiku juhataja oli admiral Vladimir Tributs. 1944. aasta lõpul koosnes laevastik Kroonlinna, Tallinna, Saarte ja Riia merekaitsepiirkondadest. Tallinna Merekaitsepiirkonnale allus ka Porkkala-Uddi Mereväebaas, mida hakati ehitama septembris 1944 Soomelt 50 aastaks saadud rendialale. Tallinna Merekaitsepiirkond eksisteeris veel 1947. aastal, ent hiljem reorganiseeriti see Tallinna Mereväebaasiks. Saarte Merekaitsepiirkond paiknes Väinamere saartel, staabiga Kuressaares.

Mereväe sadamaid Eestis 1945. aastal: Miinisadam (Tallinn); Lennusadam (Tallinn); Paldiski; Rohuküla (seda nimetati 1945. aasta dokumentides Rohuküla mereväebaasiks); Virtsu (nimetati samuti Virtsu mereväebaasiks); Mõntu; Roomassaare; Triigi; Jaagarahu; Abruka.

 Pikemalt artiklis Tallinna Mereväebaas

 Pikemalt artiklis Paldiski sõjamerebaas, Paldiski#Paldiski pärast baaside lepingut

Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati 12. veebruaril 1946 Punalipulisest Balti laevastikust 2 laevastikku: Põhja-Balti laevastik, keskusega Tallinnas ja Lõuna-Balti laevastik, keskusega Kaliningradis Baltiiskis ning 1947. aasta 17. jaanuaril 2 laevastikku: 8. laevastik, keskusega Tallinnas ja 4. laevastik, keskusega Kaliningradis Baltiiskis. 1955. aasta 24. detsembril ühendati 8. laevastik ja 4. laevastik taas Punalipuliseks Balti laevastikuks.

Merekaitsepiirkonnad

1944. aasta 24. augustist 1947. aasta oktoobrini eksisteeris Põhja-Eestis Tallinna Merekaitsepiirkond (Таллинский морской оборонительный район (ТМОР)). Tallinna merekaitsepiirkonda kuulus ka Punalipulise Balti laevastiku Peabaas (Tallinnas ja Paldiski mereväebaas) ja ka Porkkala-Uddi mereväebaas Soomes ning 1944. aasta novembrist 1947. aastani eksisteerinud Lääne-Eesti Saarte Merekaitsepiirkond (Островной морской оборонительный район (ОМОР)) (4.11.1944 kuni 23.01.1945 Riia Merekaitsepiirkond), Saarte MKP kuulus ka Liepāja mereväebaas. Soome lahe idaosas asus Kroonlinna MKP (Кронштадтский морской оборонительный район (КМОР)) ja läänesuunal Edela MKP (Юго-Западный морской оборонительный район (ЮЗМОР)). Merekaitsepiirkonna koosseisu kuulusid: laevastik ja rannakaitse-, õhukaitseväeosad, eriüksused ja tagala- ning toetusväeosad. Põhja-Balti laevastiku (Северо-Балтийский флот) moodustamisega allutati PBL-le Saarte MKP (Островной морской оборонительный район Северо-Балтийского флота), keskusega Kuressaares.

Mere-raudteesuurtükibrigaad

1944. aasta lõpus toodi Eestisse 1. kaardiväe Punalipulise mere-raudteesuurtükibrigaadi (1-я гвардейская морская железнодорожная артиллерийская Красносельская Краснознаменная бригада) 5 divisjoni ja 3 üksikpatareid, mis osalesid sõjategevuses Kuramaal, Klaipeda juures jm, ent suundusid edasi ka Kesk-Euroopasse. Sõja lõppedes toodi osa divisjone tagasi ning üks raudteesuurtükkide divisjon asus ka Paldiskisse. Pakri neemele paigutati üks patarei nelja suurtükitransportööriga TM-1-180 (kaliiber 180mm), mis võis tulistada mistahes raudteelõigult (suurtüki fikseerimiseks oli 8 tugijalga). Üks patarei (Suurtükipatarei nr 294) kolme raudteesuurtükiseadmega TM-3-12 toodi Pakri neemele 1945. aasta jaanuaris Hanko poolsaarelt (end. patarei nr 9). Raudteesuurtüki kaliiber oli 304mm ning vajas meresihtmärkide pihta tulistamiseks spetsiaalselt rajatud betoonaluseid.

BPL Tallinna Rannakaitsesektor

27. juunil 1944 moodustati Leningradi oblastis Krasnaja Gorka garnisonis Balti Laevastiku juhataja käskkirjaga Balti Laevastiku Tallinna Rannakaitsesektor. Tallinna rannakaitsesektor loodi Isuri sektori baasil ning sinna kuulus 3 üksikut suurtükiväedivisjoni. Üks neist oli 314. divisjon, mille koosseisus olid 156., 341. ja 380. suurtükipatarei (vastavalt 45, 127 ja 130mm kaliibriga suurtükkidega). Septembri lõpus – oktoobri algul 1944 saabusid patareid Eestisse ning paigutati Aegna saarele.

BPL Hiiumaa Rannakaitsektor

• Hiiumaa Rannakaitsektori Juhatus ja Hiiumaa Tagalaosakond;
• 109. üksik suurtükidivisjon, allus 1945. aastal Balti Laevastiku Saarte Merekaitsepiirkonna Hiiumaa Rannakaitsesektorile, hiljem Balti Laevastiku Saarte Rannakaitsesektorile. Divisjonile allusid järgmised patareid: 320. üksik suurtükipatarei (Tohvri, Emmaste vald); 465. üksik suurtükipatarei; 516. üksik suurtükipatarei (Ristna); 702. üksik rannasuurtükipatarei (Hiiessaare) (allus Hiiumaa Rannakaitsesektorile); 295. üksik siderühm (allus Hiiumaa Rannakaitsektorile), (Hiiessaare);
• Smerši osakond Hiiumaa Rannakaitsektori juures;
• Vaatlus- ja Sideteenistuse Hiiumaa lõigu Juhatus;
• Hiiumaa Rannakaitsektori Tagalaosakond Rohukülas

BPL Saarte Rannakaitsesektor

• Saarte Rannakaitsesektori Juhatus ja Saarte Rannakaitsesektori Poliitosakond;
• 4. õhuvaatlus-, teadustus- ja sidepataljon (allus Tallinna Mereväebaasile);
• 4. vahilaevade divisjon (allus Tallinna Mereväebaasile);
• 5. vahilaevade divisjon (allus Tallinna Mereväebaasile);
• 11. kuulipilduja-suurtükiväediviis Saaremaal, 453. Narva polk ja 455. polk Saaremaal ning 454. polk Hiiumaal.

BPL Tallinna Merekaitsepiirkonna Rannakaitse

• Tallinna Merekaitsepiirkonna Juhatus ja Staap, Poliitosakond, Sideosakond, Insenerteenistuse Osakond, Sanitaarosakond, Sidesõlm,
• Tallinna Merekaitsepiirkonna Rannakaitse Staabi Rannakaitseosakond, Staabi Tagalavalitsus, Poliitosakond
• Tallinna Merekaitsepiirkonna Smerši osakond;
• Tallinna Veekaitsepiirkonna (ОВР, Охрана водного района Таллинского МОР) Reidikaitse;

Tallinna Veekaitsepiirkonna Reidikaitse;

• Vaatlus- ja Sideteenistuse Paldiski lõik ja Juhatus
• 876. üksik ehituspataljon Väike-Pakri saarel;
• 9. väikeste allveelaevaküttide salk (allus Tallinna mereväebaasi 5. väikeste allveelaevaküttide divisjonile);
• 873. üksik sõjaväeehituspataljon Tallinnas, –1949.
• 613. rannasuurtükipatarei, allus Tallinna Rannakaitsesektorile;
• 273. rannasuurtükipatarei, allus Tallinna Rannakaitsesektorile;
• 2. Balti laevastikuekipaaž (1945. a) Tallinnas (ajateenijate vastuvõtu- ja jaotuskeskus); hiljem kandis nimetusi: Tallinna Laevastiku Poolekipaaž, 3. Balti laevastikuekipaaž, asus Tallinnas 1961. aastani, siis viidi üle Pionerskisse;
• BPL Kunda Manööverbaas;
• 1187. mereväe postijaam;
• 1188. mereväe postijaam;
• 1189. mereväe postijaam;
• Manööverbaasi Tagalaosakond Paldiskis;
• 97. ja 98. avariipäästesalk;

Punalipulise Balti laevastiku õhujõud

Teise maailmasõja lõppfaasis ja selle järel asusid Eestis PBL õhujõududest: Tallinnas 1. kaardiväe Viiburi Punalipulise hävituslennuväediviisi juhtkond ja selle 3. kaardiväe Punalipuline Ušakovi ordeniga hävituslennuväepolk Lasnamäe lennuväljal ning 9. Ropša Punalipuline Ušakovi I järgu ordeniga ründelennuväediviis Pärnu lennuväljal.

9. ründelennuväediviisil asus Pärnus: 7. kaardiväe Tallinna Punalipuline Ušakovi ordeniga pikeerimis-ründelennuväepolk, 35. Punalipuline Ušakovi ordeniga ründelennuväepolk ja 12. Punalipuline Ušakovi ordeniga hävituslennuväepolk. 1944. aasta lõpul kasutasid PBL õhujõud Eestis lisaks Lasnamäe ja Pärnu lennuväljadele ka Ülemiste, Suurküla (Ämari), Kogula ja Sääre (Sõrve ps) lennuvälju. 35. ründelennuväepolk baseerus detsembrist kuni 1945. aasta märtsini Saaremaal Kogula lennuväljal.

1947. aasta 17. jaanuaril moodustati Põhja-Balti laevastikust ja Lõuna-Balti laevastikust 2 laevastikku: 8. laevastik, keskusega Tallinnas ja 4. laevastik, keskusega Kaliningradis Baltiiskis. 8. laevastiku õhujõududes Eesti aladel oli 9. hävituslennuväekorpuse: 90. (11.) Novorossiiski kahe Punalipuordeniga hävituslennuväediviis, Keila-Joal; 18. hävituslennuväepolk, (Ämari lennuväljal, 1960. aastast Kuusiku lennuväljal, 24. hävituslennuväepolk, 572. hävituslennuväepolk (1947. aasta lõpuni 47. ründelennuväepolk Pärnus, 1952. aasta paiku Ämaris, vähemalt 1953. aastast Keila-Joal, 633. üksik lennuväe õppe-treeningueskadrill (1950–1954); 1951. aastal asus Saaremaal Aste lennuväljal ka 90. diviisi 1720. hävituslennuväepolk. 108. hävituslennuväediviis Tallinna Lasnamäe lennuväljal, 1953. aastast diviisis: 411., 425., 458. ja 1. hävituslennuväepolk. 152. hävituslennuväediviis Kogula lennuväljal, 1951. aastast: 24., 1680. ja 1748. hävituslennuväepolk.

19. miini- ja torpeedolennuväediviis Pärnu lennuväljal: 66. ja 68. miini- ja torpeedolennuväepolk (lennukid Tu-2), 69. üksik luurelennuväepolk Tallinnas ja 106. üksik lennuväetehniline pataljon Tallinnas ning 2. lennuväe remondirong, nimetati ümber 18. lennuväe remonditöökodadeks.

1955. aasta 24. detsembril ühendati 8. laevastik ja 4. laevastik taas Punalipuliseks Balti laevastikuks.

Baltvojenmorstroi

NSV Liidu Riigikaitsekomitee määrusega 3. detsembrist 1944 ja NSV Liidu SARKi käskkirjaga 14. detsembrist 1944 moodustati 1944. aasta detsembris Balti Laevastiku mereväebaaside ning Tallinna ja Riia merekaitsepiirkondade rannakaitse taastamiseks ja ehitamiseks NSV Liidu SARKi ehitusvalitsus "Baltvojenmorstroi". SARKi ehitusvalitsus "Baltvojenmorstroi" koosseisu kuulusid Tallinna, Riia ja Porkkala mereväebaasi ehitusvalitsused. "Baltvojenmorstroi" koosseisu kuulusid üksikud sõjaväeehituspataljonid.

 Pikemalt artiklites Nõukogude tööpataljonid Eestis ja Baltvojenmorstroi

Punalipuline Tallinna mereväebaas

 Pikemalt artiklis Tallinna mereväebaas

Paldiski mereväebaas

 Pikemalt artiklis Paldiski mereväebaas

Laevastik

• 1. üksik kaardiväe raketikaatrite divisjon, (s/o 20951, в/ч 20951) Paldiski Põhjasadamas
• 157. üksik allveelaevade brigaad, (s/o 10575, в/ч 10575) Paldiski Lõunasadamas, mis kuulus Liepajas asunud 37. allveelaevadivisjoni 14. allveelaevaeskaadrisse

Tugiteenistused

• Sõjaväelinnak nr 49
• 8. sõjatehas, Peetri (Nõukogude) tänav 11-19

Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus

 Pikemalt artiklis Paldiski#Tuumaallveelaevade õppekeskus, 93. mereväe õppekeskus

Hara allveelaevasadam

Kuusalu valla Pärispea poolsaare Pärispea külas asus Leningradi Laevade Füüsikaliste Väljade TUI filiaali Instituudi peahoone, sõjaväelinnak Suurpea külas, tehniline baas Hara sadamas. Pärispeal on säilinud sõjaväelinnak kunagise õppekeskuse ümber Pähknemännikus.

 Pikemalt artiklites Hara allveelaevasadam ja Hara sõjaväelinnak

Viimsi mõisa raadioluuresalk

Harjumaal Viimsi mõisas asus Põhjalaevastiku Luurevalitsuse 8. mere-raadiosalk (1970. aastail 8. liikuv mere-raadiosalk, 1960. aastail 8. OsNaz’i ehk eriotstarbeline mere-raadiosalk mis kuulus süsteemi „Krug“, mis oli mõeldud USA strateegiliste pommitajate jälgimiseks.

Kirjandus

• Jüri Pärn, Margus Hergauk, Mati Õun. "Punalaevastik Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil". Tallinn: Sentinel, 2006
• "Baltikumi sõjamerebaaside ja rannakaitse arendus veebruar 1940 – juuni 1941", venekeelne
• "Operatiivplaneerimine Balti laevastikus 1940. a", venekeelne [1]
• "Nõukogude Balti laevastik ja sündmused Baltikumis 1940. a juunis", venekeelne [2]

Välislingid

• Дважды Краснознаменный Балтийский флот (БФ), Военно-Морской Флот (ВМФ) Soviet Armed Forces, 1945-1991
• 94-я Краснознаменная бригада тральщиков, Военно-Морской Флот (ВМФ) Soviet Armed Forces, 1945-1991