NSV Liidu merevägi Eestis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
NSV Liidu sõjalaevastiku Punalipuline Balti Laevastik (1918–1990)
Naval Ensign of the Soviet Union (1950-1991).svg
NSV Liidu mereväe lipp
Riik NSV Liit (1924–1990)
Kuuluvus NSV Liidu relvajõud
Haru merevägi
Aumärgid Kaks Punalipu ordenit
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Balti laevastiku juhtide loend

NSV Liidu merevägi Eestis asus Eesti territooriumil alates Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel loodud Eestis 1940. aastal Eesti territooriumil NSV Liidu sõjaväebaaside ajast kuni lõpliku NSV Liidu relvajõudude õigusjärglase, Venemaa Föderatsiooni Relvajõud lahkumiseni lõplikult Eestist 31. augustil 1994.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu merevägi

Baaside leping[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel loodi Eestis 1940. aastal Eesti territooriumil NSV Liidu sõjaväebaasid, millele lisandusid veel hajusalt paigutatud väeüksused.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal#Nõukogude relvastatud jõudude vajadusteks antavate maa-alade loetelu
Next.svg Pikemalt artiklis Balti Laevastik

Merevägi Eestis 1940–1941[muuda | muuda lähteteksti]

17. juunil 1940 okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid Saare- ja Hiiumaa, Pakri poolsaar ja Pakri saared, Haapsalu, Tallinn ja Rapla. Relvajõudude ehituspataljonide poolt algas ka Raadi lennuvälja laiendamine Tartus. Saarte elanikud olid sunnitud vastavalt Riigikaitseliste sundkoormatiste seadusele sealt evakueeruma. Sama seaduse alusel võeti sundrendile Paldiski elanike hooned, mis anti üle vene sõjaväevõimudele.

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse

Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Balti laevastik Teises maailmasõjas

Punalipuline Balti laevastik pärast Teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati 1946. aastal Punalipulisest Balti laevastikust 2 laevastikku Põhja-Balti 8. laevastik, keskusega Tallinnas ja Lõuna-Balti 4. laevastik, keskusega Kaliningradis Baltiiskis.

1955. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks Punalipuliseks Balti laevastikuks ja 1956. aastal vabastati ka Soomele Porkkala sõjamereväebaas ning tagastati Soomele. 1965. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus Kahe Punalipuga Balti laevastik.

24. septembrist 1944 kuni 1946. aasta veebruarini asus Tallinnas Punalipulise Balti laevastiku staap koos oma tugiüksustega. Laevastiku juhataja oli admiral Vladimir Tributs. 1944. aasta lõpul koosnes laevastik Kroonlinna, Tallinna, Saarte ja Riia merekaitsepiirkondadest. Tallinna Merekaitsepiirkonnale allus ka Porkkala-Uddi Mereväebaas, mida hakati ehitama septembris 1944 Soomelt 50 aastaks saadud rendialale. Tallinna Merekaitsepiirkond eksisteeris veel 1947. aastal, ent hiljem reorganiseeriti see Tallinna Mereväebaasiks. Saarte Merekaitsepiirkond paiknes Väinamere saartel, staabiga Kuressaares.

Mereväe sadamaid Eestis 1945. aastal: Miinisadam (Tallinn); Lennusadam (Tallinn); Paldiski; Rohuküla (seda nimetati 1945. aasta dokumentides Rohuküla mereväebaasiks); Virtsu (nimetati samuti Virtsu mereväebaasiks); Mõntu; Roomassaare; Triigi; Jaagarahu; Abruka.

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna Mereväebaas
Next.svg Pikemalt artiklis Paldiski sõjamerebaas, Paldiski#Paldiski pärast baaside lepingut

Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati 12. veebruaril 1946 Punalipulisest Balti laevastikust 2 laevastikku: Põhja-Balti laevastik, keskusega Tallinnas ja Lõuna-Balti laevastik, keskusega Kaliningradis Baltiiskis ning 1947. aastal 2 laevastikku: 8. laevastik, keskusega Tallinnas ja 4. laevastik, keskusega Kaliningradis Baltiiskis.

1955. aasta 24. detsembril ühendati 8. laevastik ja 4. laevastik taas Punalipuliseks Balti laevastikuks.

Rannakaitsesuurtükivägi[muuda | muuda lähteteksti]

Balti Laevastiku Tallinna Rannakaitsesektor[muuda | muuda lähteteksti]

27. juunil 1944 moodustati Leningradi oblastis Krasnaja Gorka garnisonis Balti Laevastiku juhataja käskkirjaga Balti Laevastiku Tallinna Rannakaitsesektor, mille komandandiks määrati polkovnik Vladimir Rumjantsev. See loodi Isuri sektori baasil ning sinna kuulus 3 üksikut suurtükiväedivisjoni. Üks neist oli 314. divisjon, mille koosseisus olid 156., 341. ja 380. suurtükipatarei (vastavalt 45, 127 ja 130mm kaliibriga suurtükkidega). Septembri lõpus – oktoobri algul 1944 saabusid patareid Eestisse ning paigutati Aegna saarele.

Mere-raudteesuurtükibrigaad[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta lõpus toodi lisaks 1. kaardiväe Punalipulise mere-raudteesuurtükibrigaadi 5 divisjoni ja 3 üksikpatareid, mis osalesid sõjategevuses Kuramaal, Klaipeda juures jm, ent suundusid edasi ka Kesk-Euroopasse. Sõja lõppedes toodi osa divisjone tagasi ning üks raudteesuurtükkide divisjon asus ka Paldiskisse. Pakri neemele paigutati üks patarei nelja suurtükitransportööriga TM-1-180 (kaliiber 180mm), mis võis tulistada mistahes raudteelõigult (suurtüki fikseerimiseks oli 8 tugijalga). Üks patarei (Suurtükipatarei nr 294) kolme raudteesuurtükiseadmega TM-3-12 toodi Pakri neemele 1945. aasta jaanuaris Hanko poolsaarelt (end. patarei nr 9). Raudteesuurtüki kaliiber oli 304mm ning vajas meresihtmärkide pihta tulistamiseks spetsiaalselt rajatud betoonaluseid.

Hiiumaa Rannakaitsektor[muuda | muuda lähteteksti]

Saarte Rannakaitsesektor[muuda | muuda lähteteksti]

  • Saarte Rannakaitsesektori Juhatus ja Saarte Rannakaitsesektori Poliitosakond;
  • 4. õhuvaatlus-, teadustus- ja sidepataljon (allus Tallinna Mereväebaasile);
  • 4. vahilaevade divisjon (allus Tallinna Mereväebaasile);
  • 5. vahilaevade divisjon (allus Tallinna Mereväebaasile);

Tallinna Merekaitsepiirkonna Rannakaitse[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Juhatus ja Staap, Poliitosakond, Sideosakond, Insenerteenistuse Osakond, Sanitaarosakond, Sidesõlm,
  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Rannakaitse Staabi Rannakaitseosakond, Staabi Tagalavalitsus, Poliitosakond
  • Tallinna Merekaitsepiirkonna Smerši osakond;
  • Tallinna Veekaitsepiirkonna Reidikaitse;

Tallinna Veekaitsepiirkonna Reidikaitse;

  • Vaatlus- ja Sideteenistuse Paldiski lõik ja Juhatus
  • 876. üksik ehituspataljon Väike-Pakri saarel;
  • 9. väikeste allveelaevaküttide salk (allus TVMB 5. väikeste allveelaevaküttide divisjonile);
  • 873. üksik sõjaväeehituspataljon Tallinnas, –1949.
  • 613. rannasuurtükipatarei, allus Tallinna Rannakaitsesektorile;
  • 273. rannasuurtükipatarei, allus Tallinna Rannakaitsesektorile;
  • 2. Balti laevastikuekipaaž (1945. a) Tallinnas (ajateenijate vastuvõtu- ja jaotuskeskus); hiljem kandis nimetusi: Tallinna Laevastiku Poolekipaaž, 3. Balti laevastikuekipaaž, asus Tallinnas 1961. aastani, siis viidi üle Pionerskisse;

Kunda Manööverbaas[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kunda Manööverbaas;
  • 1187. mereväe postijaam;
  • 1188. mereväe postijaam;
  • 1189. mereväe postijaam;
  • Manööverbaasi Tagalaosakond Paldiskis;
  • 97. ja 98. avariipäästesalk;

Punalipulise Balti laevastiku õhujõud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 66. miini- ja torpeedolennuväepolk (lennukid Tu-2);
  • 106. üksik lennuväetehniline pataljon Tallinnas;
  • 2. lennuväe remondirong, nimetati ümber 18. lennuväe remonditöökodadeks.
Mereväe lennuväljal Eestis 1945. aastal: Suurküla (Ämari mõis); Lasnamäe

Baltvojenmorstroi[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu Riigikaitsekomitee määrusega 3. detsembrist 1944 ja NSV Liidu SARKi käskkirjaga 14. detsembrist 1944 moodustati 1944. aasta detsembris Balti Laevastiku mereväebaaside ning Tallinna ja Riia merekaitsepiirkondade rannakaitse taastamiseks ja ehitamiseks NSV Liidu SARKi ehitusvalitsus "Baltvojenmorstroi". SARKi ehitusvalitsus "Baltvojenmorstroi" koosseisu kuulusid Tallinna, Riia ja Porkkala mereväebaasi ehitusvalitsused. "Baltvojenmorstroi" koosseisu kuulusid üksikud sõjaväeehituspataljonid:

  • 1. üksik sõjaväeehituspataljon Tallinn (Pelgurand)
  • 2. üksik sõjaväeehituspataljon Tallinn
  • 5. üksik sõjaväeehituspataljon
  • 7. üksik sõjaväeehituspataljon
  • 8. üksik sõjaväeehituspataljon
  • 9. üksik sõjaväeehituspataljon
Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude tööpataljonid Eestis

Punalipuline Tallinna mereväebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna mereväebaas
Naval Ensign of the Soviet Union (1950-1991).svg
Bundesarchiv Bild 141-0154, Reval, Hafen.jpg
Tallinna sadam pärast lahinguid, 1941
Asutatud 1940
Tegevuse lõpetanud 1941
Peakorter Toompea tänav 8 ja Kaarli puiestee 8 Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti NSV, Läti NSV
Juhtkond Vladimir Tributs
Emaorganisatsioon Punalipuline Balti laevastik
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna mereväebaas

1990-ndail kuulus Tallinna MB, (в/ч 87525) koosseisu:

Laevastik[muuda | muuda lähteteksti]

Läbi TMB ajaloo kuulusid MB laevastiku koosseisu:
55. Punalipuline meretraalerite divisjon, kuhu kuulusid meretraalerid: "Jevgeni Nikonov", "Komsomolets Belorussi", "Kontradmiral Jurkovski", "Semjon Rošal", "Svjazist", "Železnjakov", "Viitseamiral Kostõgov", "Vladimir Gumanenko", "MT-73", "MT-179", "MT-205","MT-301", "MT-303", "MT-711".
40. kaardiväe baasitraalerite divisjon, kuhu kuulusid baasitraalerid: "Altaiski Komsomolets", "Komsomolets Estoni", "BT-44", "BT-90", "BT-102", "BT-122", "BT-137", "BT-143", "BT-150", "BT-177", "BT-240", "BT-268", "BT-329", "BT-360".
152. kaardiväe reiditraalerite divisjon, kuhu kuulusid reiditraalerid: "RT-71", "RT-102", "RT-128", "RT-137", "RT-227", "RT-300", "RT-331", "RT-332", "RT-348", "RT-697" ja baasitraalerid "BT-128", "BT-162".
76. hävitajate brigaad (s/o 31062, в/ч 31062)
57. vahilaevade divisjon (s/o 51229, в/ч 51229)
  • 78. laevabrigaad Riias (s/o 98642, в/ч 98642), venepäraselt Ust-Dvinskis
  • abilaevade (465. abilaevade divisjon (s/o 51354, в/ч 51354), 133. abilaevade grupp ) ja 1212. päästelaevagrupp (kokku 55 laeva ja muud ujuvvahendit; neist üks abilaevadivisjon ilmselt Riias). Abilaevade hulka kuulusid: demagnetiseerimislaevad, hüdroakustilised laevad, kaablilaevad, meretankerid, jäämurdjad, merepuksiirid, transpordilaevad, meretuukrilaevad, ujuvkraanad, tuletõrjekaatrid, iseliikuvad reidi-kuivlastipraamid, pilsivete- ja prahikogumislaevad, tuukrikaatrid, reidikaatrid, reisikaatrid.
  • 159 kaldaväeosa ja asutust (Eestis ja Lätis).

Sadamad[muuda | muuda lähteteksti]

Tugiteenistused[muuda | muuda lähteteksti]

Hüdrograafiateenistused[muuda | muuda lähteteksti]

Paldiski mereväebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Paldiski mereväebaas

Laevastik[muuda | muuda lähteteksti]

Tugiteenistused[muuda | muuda lähteteksti]

Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Paldiski#Tuumaallveelaevade õppekeskus, 93. mereväe õppekeskus

Hara allveelaevasadam[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hara allveelaevasadam

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]