Põlva maakond

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Põlvamaa)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Põlva maakond


Pindala: 1823 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 25 347 (1.01.2019)
Maakonnalinn: Põlva
Põlva maakonna asendikaart

Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab suurema osa endise Põlva rajooni alast.

Üldandmed[muuda | muuda lähteteksti]

Põlva maakond (Põlvamaa) asub Kagu-Eestis. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes Tartu maakonnaga, idas Venemaa Pihkva oblastiga, lõunas, edelas ja kagus Võru maakonnaga, läänes Valga maakonnaga. Maakonna kirdepiir Lämmijärves on ühtlasi riigipiir Venemaaga.

Kohalikud omavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Põlva maakonna vallad

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Põlva maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 Kanepi vald ning alates 22. oktoobrist 2017 Põlva vald ja Räpina vald. Räpina valla koosseisu kuulub nüüd ka osa endisest Meeksi vallast Tartu maakonnas.[2]. Põlva maakonnas on 3 valda:

Kanepi valdPõlva valdRäpina vald

Maakonnalinn Põlva oli omaette omavalitsusüksus aastani 2013, mil ta ühines Põlva vallaga.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Maastik[muuda | muuda lähteteksti]

Põlva maakond liigestub maastikuliselt kaheks:

Maastik Põlvamaa keskosas - Põlva vallas

Kõrgeimaks kohaks on Laanemägi (212,3 m).

Põlva maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Suur Taevaskoda – 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand Ahja jõe ürgorus.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et maakonna kõigi üle 40 jõe ja oja veed jõuavad Peipsisse ja Lämmijärve.

Maakonnas on ligi 130 järve, kogupind 1000 ha. Enamik maakonna järvedest moodustab järvestikke:

Maakonna suurim järv on Meelva järv (78,7 ha).

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Põlva maakonnas 31 002 elanikku. Neist 47,48% oli mehi ja 52,52% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,97‰, suremuse üldkordaja 13,64‰ ja loomulik iive −3,68‰. 94,74% elanikest olid eestlased ja 4,04% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,77%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,43% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,80%. Töötuse määr[3] oli 8,6%. Asustustihedus oli 14,3 in/km².[4]

Asustusüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Põlva maakonnas on 2 linna, 7 alevikku ja 181 küla.

Linnad
PõlvaRäpina
Alevikud
AhjaKanepiMehikoorma - MoosteVastse-KuusteVerioraVõõpsu
Külad
AarnaAbissaareAdisteAiasteAksteAndreAravuEosteErastvereHaavametsaHaavapääHaukaHeisriHimmaHimmasteHimmiste (Veriora)HinoHolvandiHurmiHäätaruIbasteIhamaruJaanikesteJaanimõisaJoosuJõepera (Meeksi) - JõevaaraJõeveereJõgeharaJõksiKaagnaKaagvereKaaruKadajaKanassaareKaraski (Kõlleste)Karilatsi (Kõlleste)Karilatsi (Vastse-Kuuste)KarsteKassilaaneKastmekojaKauksiKiidjärveKikkaKirmsiKiumaKoigeraKooliKoolmaKoolmajärveKoorasteKoorvereKosovaKrootuseKrüüdneriKullamäeKunksillaKõnnuKähriKärsaKöstrimäeLaheLahoLaho (Veriora)LauriLeevakuLeeviLeevijõeLihtensteiniLinteLoginaLokoLootvinaLutsu (Põlva)MaaritsaMagariMammasteMeeksiMeelvaMeemasteMeerapaluMetsteMiiasteMustajõeMustakurmuMõtsavaaraMõtskülaMägiotsaMännisaluMügraNahaNaruskiNooritsmetsaNulgaNärapääOrajõePadariPahtpääPalutajaParapaluPartsiPeetrimõisaPeriPiigandiPiigastePikajärvePikareinuPindiPragiPrangliPuskaruPuugiPuuriPõlgastePääsnaRaadamaRahumäe (Räpina)RaiglaRasinaRebasteRistipaloRoosiRosmaRuusaSaarekülaSarvemäeSavernaSavimäeSikakurmuSillapääSirvasteSoesaareSoodomaSooharaSulaojaSuure-VeerksuSuurkülaSuurmetsaSõresteSäknaSäässaareSülgojaSüvahavvaTaevaskojaTerepiTiidoTilsiTimoToolamaaToosteTromsiTsirksiTuulemäeTõduTännassilmaUibujärveValgemetsaValgesooValgjärveVana-KoiolaVanakülaVanamõisaVarbuseVardjaVaresteVerioramõisaVeskiViiraViisliVilusteVinsoVissiVoorekülaVoorepaluVõiardiVõikaVõukülaVäike-VeerksuVändra

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Loodusobjektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikud[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Põlvamaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi
Next.svg Pikemalt artiklites Petserimaa, Võrumaa ja Tartumaa
Next.svg Pikemalt artiklis Põlva rajoon

Põlva rajoon nimetati ümber Põlva maakonnaks 1. jaanuaril 1990.

2011. aastal oli Põlva maakonnas: Põlva linn, Ahja vald, Kanepi vald, Kõlleste vald, Laheda vald, Mikitamäe vald, Mooste vald, Orava vald, Põlva vald, Räpina vald, Valgjärve vald, Vastse-Kuuste vald, Veriora vald, Värska vald.

Next.svg Pikemalt artiklites Põlva maavanem ja Põlva Maavalitsus

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel endine Värska vald ja Mikitamäe vald arvati alates 21. oktoobrist 2017 Võru maakonna Setomaa valla koosseisu ning endine Orava vald alates 21. oktoobrist 2017 Võru maakonna Võru valla koosseisu[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Põlvamaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
  3. 2007.-2009. libisev keskmine
  4. Statistikaameti koduleht
  5. Läänemaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]