NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal olid Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel 1939. ja 1940. aastal Eesti territooriumil moodustatud kompaktsed sõjaväelinnakud, millele lisandusid veel hajusalt paigutatud väeüksused.

1940. aastal NSV Liidus trükitud Eesti kaart

Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut.

Punaarmee alustas liikumist üle Eesti Vabariigi-NSV Liidu riigipiiri sõjaväebaasidesse 18. oktoobril 1939.

Lepingu elluviimiseks moodustati Eesti ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti segakomisjon, kuhu kuulusid Eesti poolt Sõjavägede Staabi staabiülem kindralleitnant Nikolai Reek, kolonel Richard Maasing, kolonel Tomberg, kolonel Villem Saarsen, mereväe kapten Johannes Santpank, direktor Aavik ja saadik Aleksander Warma; NSV Liidu poolt Leningradi sõjaväeringkonna juhataja 2. järgu armeekomandör Kirill Meretskov, korpuse komandör Pavlov, lennuväe komandör Ptuhhin, diviisi komandör Aleksandr Tjurin, brigaadi komandör Kalmõkov, korpuse komandör Vašugin ja neid saatvad staabiohvitserid. Läbirääkimised peeti 2.–10. oktoobrini 1939 Tallinnas.

10.–11. oktoobril 1939. aastal allkirjastati protokollid, mis täpsustasid vägede sissetoomist sõjaväebaasidesse ning Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti. NSV Liidu sõjamerelaevastikubaaside kaitseks sai NSV Liit õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Tallinna sadamat ja Rohuküla sadamat.

Kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu relvajõud Eestis seisuga 1. mai 1940[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku 21 347 inimest, 283 tanki, 54 soomusautot ja 255 lennukit[2], kes paigutati paigutati Saare- ja Hiiumaale ning Haapsalu ja Paldiski ümbrusse.

Õhuvägede sissetoomine Saaremaale, Haapsallu, Paldiskisse ning Kuusiku ja Kehtna mõisate maadele rajatud lennuväljadele toimus ajaliselt veidi hiljem, kuna dislotseerumisbaaside ettevalmistamine tehnilistele väeosadele nõudis põhjalikumaid ettevalmistusi.

Sõjaväebaasid maakonniti[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel

NSV Liidu relvajõud Eestis seisuga juuni 1940[muuda | muuda lähteteksti]

8. armee, peakorteriga Tartus 21. juunist 1940. aastal, endise 2. Diviisi hoonetes.

Eestis ja Lätis paiknevate NSV Liidu relvajõude juhtorganina moodustati 11. juulil 1940, peakorteriga Riias, Balti sõjaväeringkond.

NSV Liidu sõjamerelaevastiku Balti laevastik[muuda | muuda lähteteksti]

10.–11. oktoobril 1939. aastal allkirjastati protokollid, mis täpsustasid Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti Eestis. NSV Liidu sõjamerelaevastiku PBL baaside kaitseks sai NSV Liit õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Saaremaal ja Hiiumaal: Kärdla sadamat, Kõiguste sadamat, Kuressaare sadamat, Mõntu sadamat sõjalaevadele ja sõjalaevastiku lennuväe vesilennukitele Kihelkonna lahte ja Kõiguste sadamat ning ajutiselt Rohuküla sadamat.

Hävitaja "Gordõi"

Teise kokkuleppega võimaldati PBL Paldiski sadamas Pakri poolsaare ja Väike-Pakri ning Suur-Pakri ning selle piirkonna akvatooriumi alad.

Kolmanda kokkuleppega eraldati PBL-le osa Tallinna sadamast.

PBL juhtkonna korraldusel saabusid 11. oktoobril Tallinnasse, hävitajalaevade juhtlaev "Minsk" ja hävitaja "Gordõi", Smetlivõi" ja "Stremitenlõi"». 15. oktoobril saabusid Tallinnasse, PBL eskaader lahingulaev "Oktoorirevolutsioon" juhtimisel, ristleja "Kirov", 4 hävitajat ja 4 vahilaeva. 21. oktoobril moodustati Tallinnas baseeruv PBL kergjõudude 2. divisjon hävitajalaevade juhtlaev "Minsk" ja hävitaja "Gnevnõi", "Gordõi" ja "Grozjaštši".

15. mail 1940 sõlmiti Moskvas täiendav leping, mille alusel anti NSV Liidu vägedele üle Paldiski linn, 3 saart (Osmussaar jt).

17. juunil 1940 olid Tallinna reidil ja Läänemeres, Riia lahes ja Soome lahes asuvad Baaside lepingu alusel Eestisse asunud Balti laevastiku jõud (1., 2., 3. ja 4. allveelaevade brigaad; laevastiku eskaader, mille koosseisus lahingulaev (dreednoot) "Oktoorirevolutsioon", 3. miinilaevade divisjon ja vahilaevade divisjon Naissaare piirkonnas[6], vastavalt Erioperatsioon Gudok plaanile ründama Eesti kaitsejõude, selleks et kooskõlastatult Punaarmee Leningradi sõjaväeringkonna maavägedega viia läbi Eesti okupeerimine sõjalise operatsiooni tulemusena[7].

Next.svg Pikemalt artiklis Balti laevastik Teises maailmasõjas, Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse, NSV Liidu merevägi Eestis

Nõukogude okupatsiooni algusega Eestis esitas PBL esindaja 17. juunil 1940 Eesti sõjaministri abile August Traksmaale nõude 2 ööpäeva jooksul vabastada ja anda PBL käsutusse järgmised objektid: Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi hoone – Pagari tänav maja nr. 1, Eesti Vabariigi Merejõudude Staabi hoone, Mereväe Ekipaaž (Kopli tänav 76) ja selle kasarmud, Teedevalitsuse hooned, Tolliameti hooned (Sadama tänaval), Eesti Ohvitseride Kogu hoone, Tallinna Prefektuuri hoone, 20 suvilat Pirital ja Nõmmel, Kalevi pataljoni ja Sõjakohtu hoone ning täiendavalt arsenalide, Laevaremonditehas ja 2 dokki, hotellide (hotell Palace, Bristol), Vene teater, kino (Gloria Palace), Trakmani kaubamaja, gümnaasiumihoone, Kalevi staadion ja elumajad (Pärnu maantee 11, Raua tänav 30, 31, 32, 33, 34, 36, 37, 38, 42, Kreutzwaldi tänav 13, 15, 17, 19, Kunderi tänav 6, 10, 14, Gonsiori tänav 31, Pirita tee 9, Narva maantee 73, 75,77, 85) nimekiri Tallinnas[8],[9]. Täiendavalt nõuti kogu Eesti Õhukaitse ja õhutõrje kahurväe ja lennuväe aerodroomi üleandmist PBL "Tallinnas baseeruvate laevade kaitseks, õhust". Raua tänav 35 hoonesse asus Punalipulise Balti laevastiku ajalehe "Красный Балтийский флот"[10] toimetus, trükikoda asus Kreuzwaldi tänav 2 hoones. Narva maantee 1 asus Balti laevastiku Poliitpropaganda valitsus.

Põhiliseks Balti laevastiku peakorter asus Tallinnas, tugipunktiks Eestis kujundati Tallinn ja Paldiski linn[11],[12],[13].

Punalipulise Balti laevastiku õhujõudude kasutuses olid lennuväljad Mandri-Eestis ning ka saartel: SaaremaalKaguli lennuväli, kus paiknenud 57. kauglennuväepolgu 15 lennukit DB-3 tegid alanud Teise maailmasõja alguses, 7. augustist kuni 4. septembrini 1941. aastal pommituslennud 1800 km kaugusel asuvale Saksamaa pealinnale Berliinile, eskadrillikomandöri Jevgeni Preobraženski juhtimisel; 73. pommitajate polk, mis asus Pärnus ja Tallinnas[14].

NSV Liidu õhujõud[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu õhujõudude 6. Lennuarmee Balti sõjaväeringkonna koosseisu kuuluvad:

NSVL SARKi siseväed Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

22. juunil 1941, vastavalt mobilisatsiooniplaanile moodustati selle pataljoni baasil NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 109. Raudteeehitiste valve polk, (109 полк войск НКВД СССР по охране железнодорожных сооружений), juhtkond asus Tallinnas kuni 8. juulini 1941, pärast seda Tapal, 17. augustiks 1941. aastal lahkus Luugasse (?)

NSV Liidu SARKi Balti piirivalveringkonna vägede nõukogude riigiasutuste valveüksustega tegutsesid NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi 3. polk, (3-й полк, 3 мотострелковый полк 22 мотострелковой дивизий оперативных войск НКВД, 3-й Мотострелковый полк внутренних войск НКВД, 3-й ОМСП), mis oli ka osalenud 1939. aasta sügisel NSV Liidu poolt Poolalt vallutatud alade hõivamisel[17].

Polgu ülem oli major Pavel Vassiljevitš Brovkin, polgu ülema asetäitja poliitalal pataljonikomissar M.S.Kutsenko (Куценко М.С.), polgu staabiülem major M.S. Katin.

Polgu 1. pataljon, tankirood (tankid BT-7) tegeles Tallinnas nõukogude- ja valitsusasutuste: Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu, Eestimaa Kommunistliku Partei KK, Kõrgsagedussideobjektide ning tähtsate tööstusobjektide valvega.

Tallinnas paiknenud 1. pataljon osales 1941. aasta sügisel nõukogude vägede Tallinna kaitseoperatsioonis.

Teise maailmasõja alguses asus suurem osa 3. polgust (peale 1. pataljoni) operatiivkomandeeringus Leedus Vilniuse piirkonnas, mitte Tallinnas ning pärast Teise maailmasõja algust taganesid 3. polgu väeosad koos punaarmee väeosadega ja 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpusega Venemaale Pihkva oblastisse, Porhovi-Dno piirkonda.

Next.svg Pikemalt artiklis Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941

NSV Liidu SARKi piirivalveväed Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu piirivalve Eestis#NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941

NSV Liidu Ehituse RK ehituspataljonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • NSV Liidu Ehituse Rahvakomissariaadi 43., 44., 45., 47. ja 48. ehituspataljon.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Прибалтийская операция 1940 г.
  2. Полпреды сообщают... Сборник документов об отношениях СССР с Латвией, Литвой и Эстонией: Август 1939 г. — август 1940 г. М., 1990. С.72, 101—104, 105—113, 135
  3. Bruno Pao, Eelmäng okupeerimiseks – baaside mehitamine, Saarte Hääl, 28. detsember 2009
  4. История соединения 11-я «Валгинская», болотно – непромокаемая.
  5. [VRSA F.25874. K.6. K.85.lk.27—28: F.35079. K.1. k.17. lk.310—312.]
  6. П.В. Петров. СОВЕТСКИЙ БАЛТИЙСКИЙ ФЛОТ И СОБЫТИЯ В ПРИБАЛТИКЕ В ИЮНЕ 1940 Г.
  7. Erich Kaup, Punalipulise armaada sõjakäigud Eesti vastu SEPTEMBER 1939 – JUUNI 1940, Tuna 1999/4
  8. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С. 110—III
  9. http://www.nommevalitsus.org/?p=801 PBL Balti Sõjamerelaevastiku Baasi ülema kontradmiral Kutšerovi kiri Eesti sõjaministri abile 17.06.1940
  10. Красный Балтийский флот. 1941,
  11. Развертывание военно-морских баз и береговой обороны в Прибалтике в феврале 1940 – июне 1941 года
  12. Балтика, 1941. Шок.
  13. Советско-финская война. 30 ноября 1939г.—12 марта 1940г.
  14. Анатолий Ильич Крохалёв
  15. Военно-воздушных силы Северо-Западного фронта
  16. Дислокация частей войск НКВД СССР по охране железнодорожных сооружений и особо важных предприятий промышленности по состоянию на 01.06.41 г.,РГВА Фонд 38261 Дело 265
  17. NSV Liidu relvajõudude tagalavalve formeerumine ja tegevus Eesti territooriumil 1941. aastal, lk 22

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]