NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal olid Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel 1939. ja 1940. aastal Eesti territooriumil moodustatud kompaktsed sõjaväelinnakud, millele lisandusid veel hajusalt paigutatud väeüksused.

1940. aastal NSV Liidus trükitud Eesti kaart

Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut.

Punaarmee alustas liikumist üle Eesti Vabariigi-NSV Liidu riigipiiri sõjaväebaasidesse 18. oktoobril 1939.

Lepingu elluviimiseks moodustati Eesti ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti segakomisjon, kuhu kuulusid Eesti poolt Sõjavägede Staabi staabiülem kindralleitnant Nikolai Reek, kolonel Richard Maasing, kolonel Tomberg, kolonel Villem Saarsen, mereväe kapten Johannes Santpank, direktor Aavik ja saadik Aleksander Warma; NSV Liidu poolt Leningradi sõjaväeringkonna juhataja 2. järgu armeekomandör Kirill Meretskov, korpuse komandör Pavlov, lennuväe komandör Ptuhhin, diviisi komandör Aleksandr Tjurin, brigaadi komandör Kalmõkov, korpuse komandör Vašugin ja neid saatvad staabiohvitserid. Läbirääkimised peeti 2.–10. oktoobrini 1939 Tallinnas.

10.–11. oktoobril 1939. aastal allkirjastati protokollid, mis täpsustasid vägede sissetoomist sõjaväebaasidesse ning Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti. NSV Liidu sõjamerelaevastikubaaside kaitseks sai NSV Liit õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Tallinna sadamat ja Rohuküla sadamat.

Kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu relvajõud Eestis seisuga 1. mai 1940[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku 21 347 inimest, 283 tanki, 54 soomusautot ja 255 lennukit[2], kes paigutati Saare- ja Hiiumaale ning Haapsalu ja Paldiski ümbrusse.

Õhuvägede sissetoomine Saaremaale, Haapsallu, Paldiskisse ning Kuusiku ja Kehtna mõisate maadele rajatud lennuväljadele toimus ajaliselt veidi hiljem, kuna dislotseerumisbaaside ettevalmistamine tehnilistele väeosadele nõudis põhjalikumaid ettevalmistusi.

Sõjaväebaasid maakonniti[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel

16. juunil 1940 kell 14:30 esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, milles nõuti täiendava Nõukogude väekontingendi riiki laskmist ja uue valitsuse moodustamist. 17. juunil 1940 kell 5:00 ületasid Nõukogude väeüksused Eesti piiri. Täiendava sõjaväekontingendi hulka kuulusid: 6 laskurdiviisi, üks tankibrigaad, lennuväe ning mereväeüksused. NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000-ni. 18. juunil 1940 võttis Punaarmee oma kontrolli alla raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised strateegilise tähtsusega objektid.

Eesti okupeerimist teostas NSV Liidu 10. armee üksused: 65. laskurkorpus – Tallinnas, 16. laskurdiviisi osad – Tallinn ja selle ümbrus, 113. laskurdiviisi osad – Narva-Rakvere ümbrus, 90. laskurdiviisi osad – Valga-Võru ümbrus, 161. laskurdiviisi osad – Eesti-Läti piiril. Eesti lennuväljadele paigutati 15., 35., 38., 53. ja 60. lennuväepolgud.

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

NSV Liidu sõjamerelaevastiku Balti laevastik[muuda | muuda lähteteksti]

10.–11. oktoobril 1939. aastal allkirjastati protokollid, mis täpsustasid Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti Eestis. NSV Liidu sõjamerelaevastiku PBL baaside kaitseks sai NSV Liit õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Saaremaal ja Hiiumaal: Kärdla sadamat, Kõiguste sadamat, Kuressaare sadamat, Mõntu sadamat sõjalaevadele ja sõjalaevastiku lennuväe vesilennukitele Kihelkonna lahte ja Kõiguste sadamat ning ajutiselt Rohuküla sadamat.

Hävitaja "Gordõi"

Teise kokkuleppega võimaldati PBL Paldiski sadamas Pakri poolsaare ja Väike-Pakri ning Suur-Pakri ning selle piirkonna akvatooriumi alad.

Kolmanda kokkuleppega eraldati PBL-le osa Tallinna sadamast.

PBL juhtkonna korraldusel saabusid 11. oktoobril Tallinna hävitajalaevade juhtlaev "Minsk" ja hävitaja "Gordõi", "Smetlivõi" ja "Stremitenlõi". 15. oktoobril saabusid Tallinna PBL eskaader lahingulaev "Oktoorirevolutsioon" juhtimisel, ristleja "Kirov", 4 hävitajat ja 4 vahilaeva. 21. oktoobril moodustati Tallinnas baseeruv PBL kergjõudude 2. divisjon hävitajalaevade juhtlaev "Minsk" ja hävitaja "Gnevnõi", "Gordõi" ja "Grozjaštši".

15. mail 1940 sõlmiti Moskvas täiendav leping, mille alusel anti NSV Liidu vägedele üle Paldiski linn, 3 saart (Osmussaar jt).

NSV Liidu õhujõud[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu õhujõudude 6. Lennuarmee Balti sõjaväeringkonna koosseisu kuuluvad:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Прибалтийская операция 1940 г.
  2. Полпреды сообщают... Сборник документов об отношениях СССР с Латвией, Литвой и Эстонией: Август 1939 г. — август 1940 г. М., 1990. С.72, 101—104, 105—113, 135
  3. Bruno Pao, Eelmäng okupeerimiseks – baaside mehitamine, Saarte Hääl, 28. detsember 2009
  4. Военно-воздушных силы Северо-Западного фронта

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]