Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud sõjavangilaagritest.

Eesti NSV-s allusid Teise maailmasõja NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste ning ka Saksa armees ning relvastatud formeeringutes teeninud eesti päritolu isikute kinnipidamisasutused Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonnale, ülesandeks oli Eestis asuvate sõjavangilaagrite töö juhtimine ning sõjavangide sunnitööle rakendamine.

Esmasteks sõjavangidega tegelevateks nõukogude organiks oli 1. Balti rinde tagala ülema juures asuv NSVL SaRKi sõjavangide osakond.

Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakonna ülemad olid: Viktor Lvov, Nikolai Santšuk. Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavangide ja interneeritute osakond oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi GULAGi analoog.

Eesti NSV loodi 16. oktoober 1944. aastal sõjavangilaagrid:

Teadmata on järgmiste sõjavangilaagrite loomise aeg ja asjaolud:

  • Sõjavangide koondamispunkt nr 1
  • Sõjavangide koondamispunkt nr 12
  • Sõjavangilaager nr. 71
  • Sõjavangilaager nr 135
  • Sõjavangilaager nr 279
  • Sõjavangilaager nr 286 ja Tallinna sõjavangilaagri linnas paiknevad jaoskonnad 1.-6.
  • Sõjavangilaager nr 287
  • Sõjavangilaager nr 289
  • Kontroll-filterlaager nr 0316, Põhja-Eestis, Paldiski lähedal
  • Sõjavangilaager nr 331
  • Sõjavangilaager nr 332
  • Sõjavangilaager nr 392
  • Üksik ehituspataljon nr 483
  • Erihospital nr 1011,[3]
  • Baltvojenmorstroi[4].
  • NSV Liidu SaRKi Leningradi valitsuse sõjavangilaagri nr 393 filiaalid Eestis, milles asunud Saksa sõjavangid tegelesid Narva Kreenholmi Manufaktuuri tehase taastamisega ja Leningradi maantee ehitamisega;

Maardu vangilaager[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna lähedal Maardus asus saksa sõjavangilaager, milles kinnipeetavad töötasid Maardu keemiatehase kaevandustes, teine osa Peterburi maantee ehitusel ning kolmas osa Tallinna ehitusobjektidel, näiteks Tallinna Külmhoone, Paekivitoodete tehase, Liiva jaama, autoremonditehase jne ehitusel.

Saksa sõjavangid elasid mitmes kasarmus (barakis) nii Maardu alevis kui ka üleorus (üleoru barakid olid hiljem ühiselamuteks keemiatehase uuele tööjõule, kuni sai valmis Kallavere elamurajoon). Teine osa vange töötas Peterburi maantee ehitusel. Peterburi maantee ääres, kuhu on ehitatud kütusehoidla, oli seal kõrval sõjavangide kalmistu, kuhu on maetud ca 300–350 surnud sõjavangi. Nimetatud kalmistu oli piiratud kasepuust aiaga ning sissekäiguks oli samuti ehitatud kasepuust võlvkaarega värav, kõikidel haudadel olid ristid koos nimetahvliga. Kui saksa sõjavangid 1953. aastal koju lasti, olevat kõik buldooseriga siledaks lükatud, et ei oleks jälgegi.

Lilleküla laager[muuda | muuda lähteteksti]

Lilleküla laager oli praeguse Kristiine keskuse maa-alal olnud heinamaal.

Jägala laager[muuda | muuda lähteteksti]

Jägala laager asus Ruu tee otsas Peterburi maantee kõrval. Sealsed asukad olid tee-ehitajad, kes elasid poolmuldonnides. Ka seal kõrval oli kalmistu. Samuti kasutasid sõjavangid oma kaaslaste matmiseks ja töö jäädvustamiseks viisi, kus tööl surnud kamraad maeti teesse ja sellele kohale seati märgiks lauajupp.

Laagri laager[muuda | muuda lähteteksti]

Üks laager olevat asunud Pääsküla külje all Laagris.

Kiiu vangilaager[muuda | muuda lähteteksti]

Kiius asus samuti maantee-ehitajate laager, Kiiu küla Kuusalu-poolses otsas.

Mustametsa laager[muuda | muuda lähteteksti]

Mustametsa laager asus Mustametsa küla kohal,seal kus tee keerab paremale Sigula külasse, gaasitrass tehti peaaegu laagrist läbi, Sigulasse viiva tee ääres paremal pool olid vangide barakid, vasakul pool aga valvurite majad ja hobutallid, vange oli laagris 300 ringis.

Saksa sõjavangide tööga valminud objekte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Erich Kaup, Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: [Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949] Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn, 1999,
  • Kaup, Erich; Margit-Mariann Koppel; Niidassoo, Külli. Maetud laagrikalmistule. Sõnumileht. – 19. oktoober 1998, lk 6–7 "Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele".
  • Erich Kaup, Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. Kleio. – (1995), nr 2
  • Erich Kaup, Kuhu viivad rohtunud rajad?; Kontupohja ja teised sõjavangilaagrid, 1944–1949. Eesti Sõnumid. (1.06.1994)
  • Erich Kaup, Kuhu viivad rohtunud : Kontupohja ja teised sõjavangilaagrid 1944–1949. Eesti Sõnumid. (11.05.1994)
  • Erich Kaup, Kuhu viivad rohtunud : Kontupohja ja teised sõjavangilaagrid 1944–1949. Eesti Sõnumid. – (18.05.1994) Nimekiri: Kontupohja sõjalaagri kalmistule ajavahemikus 17.02.–24.11.1945 maetud sõjavangid

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]