Aleksandrs Čaks

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aleksandrs Čaks 1925. aastal

Aleksandrs Čaks (27. oktoober 1901 Riia8. veebruar 1950 Riia) oli läti luuletaja, teatri- ja kunstikriitik, läti kirjanduse uuendaja ja esimene urbanist.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Čaks sündis Riias rätsep Jānis Čadarainise peres. 1915–1917 elas ta Esimese maailmasõja eest evakueerituna Võrus ja seejärel 1915–1918 Saranskis. Keskkooli lõpetas 1918. aastal ning asus õppima Pensa ülikooli meditsiiniteaduskonda. 1919 mobiliseeriti ta Punaarmeesse. 1922 ta demobiliseeriti ja tuli tagasi Riiga.[1] Et tal ei olnud ette näidata keskkooli lõputunnistust, pidi ta uuesti keskkooli lõpetama. 1924. aastal astus ta Läti Ülikooli meditsiiniteaduskonda, kuid hakkas peagi õppima balti filoloogiat. 1925 läks ta tööle algkooli õpetajaks ja juhatajaks ning debüteeris samal aastal luuletusega "Unistused" ajakirjas "Latvijas Kareivis". Kirjanikunimeks võttis ta oma esivanemate varasema perekonnanime (Čadarainis-Čaks) teise poole. 1927 tuli ta tagasi Riiga. 1928 ja 1929 ilmus talt neli luulekogu. 1937–1939 valmis tal Läti küttide elu kirjeldav kangelaseepos "Mūžības skartie". 1942 valmis armastusluulekogu "Debesu dāvana".

Pärast Teist maailmasõda sai temast Läti NSV kirjanike liidu liige ning ajakirja "Cīņa" (Võitlus) kultuuriosakonna juhataja. 1947 suunati ta tööle Läti NSV Keele ja Kirjanduse Instituuti. Teda hakati süüdistama kodanlikus natsionalismis ning tema 1948 trükki läinud luulekogu "Zem cēlās zvaigznes" tiraaž hävitati.

Aleksandrs Čaks suri südameinfarkti 48-aastasena.

1974. aastal etendati Tallinna Draamateatris Čaksi poeemi "Mängi, pillimees" põhjal valminud Pēteris Pētersonsi samanimelist luulekompositsiooni. Eesti keeles on ilmunud Čaksilt 2 proosakogu, üks luulevalimik ning luuletusi ajakirjades Mana (Marie Underi tõlkes) ja Looming (Ita Saksa ja Livia Viitoli tõlkes).

Riia kesklinnas asub tema muuseum ja Ziedoņdārzsi pargis mälestussammas.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Es un šis laiks (1928)
  • Sirds uz trotuāra (1928)
  • Apašs frakā (1929)
  • Poēma par ormani (1930)
  • Laimes krekls (1931)
  • Mana paradīze (1932)
  • Umurkumurs (1932)
  • Iedomu spoguļi (1938)
  • Patrioti (1948)
  • Zem cēlās zvaigznes (1948)
  • Mana mīlestība (Minu armastus; proosa; ilmus USA-s 1956)
  • Mana Rīga: dzejoļi un poēmas (ilmus USA-s 1961)
  • Spēlē, spēlmani (Mängi, pillimees; 1944) (1972)
  • Debesu dāvana (koostatud 1942) (1980)
  • Raksti 5 sējumos. (Teosed 5 köites) Rīga: Liesma, 1971–1976
  • Kopoti raksti 6 sējumos (Kogutud teosed 6 köites) Rīga: Zinātne, 1991–2007
  • Mūžības skartie. Dzejas par latviešu strēlniekiem. Rīga: Zinātne, 1988

Eesti keeles ilmunud teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]