Sakala kõrgustik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sakala kõrgustik (Eesti)
Sakala kõrgustik
Asendikaart
Vaade Sakala kõrgustikul asuvale Viljandi ürgorule
Helme koopad kõrgustiku kaguosas
Sammuli rahn kõrgustiku keskosas

Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis Viljandi ja Valga maakonnas, edelanõlv osaliselt Pärnu maakonnas. Kõrgustiku äärmine lõunaosa ulatub Lätti, kandes seal nime Sakalas augstiene.

Sakala kõrgustiku pindala on 2797 km², mis moodustab Eesti pindalast 6,16%[1].

Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga, lainjad tasandikud vahelduvad sügavate ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim tipp on 147 m kõrgune Härjassaare mägi.

Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Lätis põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsepole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa, põhjast Kõrvemaa, idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu, lõunas Tālava madalik.

Eesti maastikulise liigestuse järgi kuulub Sakala kõrgustik Kõrg-Eesti allprovintsi ja Lõuna-Eesti maastikuvaldkonda.

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Sakala kõrgustiku pinnamoodi liigendavad suured ürgorud, mis jäid jääaegadel vooluvee tõttu täitumata. Koos külgorgudega moodustavad need keerukaid orustikke. Mitme peaoru sisse põhja-loodekaarest sisse tunginud liustikukeeled ja muutnud need lõiguti orundilaadseteks (näiteks Kõpu ürgorg ja Halliste ürgorg). Praeguste ürgorgude hulgas on nii peaoruga ühevanuseid vooluveekogudega pikki orge kui ka jääaja järel ajutiste vooluvete poolt uuristatud lühikesi jäärakuid ja uurakuid. Vanades orgudes on rohked allikad tekitanud allikasoid ja ka allikalubjast ebaterrasse, samuti on vanadele orgudele iseloomulikud võrdlemisi lauged metsakasvanud veerud ja neis voolavate jõgede soostunud lamm[1].

Sakala kõrgustiku suurim orund on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, suuremad ürgorud on veel Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg.

Kõrgustiku kõrgeimad tipud on Härjassaare mägi (147 m), Rutu mägi (145 m) ja Kärstna mägi (136 m), kõik kolm asuvad kõrgustiku lõunaosas. Põhjaosa kõrgeim tipp Sürgavere mägi (128 m) on kõrguselt neljas. Läti alal on kõrgeimaks tipuks Pīkase mägi (105 m). [2]

Sakala kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu põrguoru paljandid, Karksi Põrguhaud ning Maimu koobas[3].

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Sakala kõrgustiku suurimad järved on Veisjärv (4,81 km²), Õisu järv (1,934 km²), Viljandi järv (1,62 km²), Kariste järv (0,62 km²) ja Ruhijärv (0.996 km²). Kõrgustiku suurimad jõed on Halliste jõgi (99 km, valgala 1891 km²), Raudna jõgi (63 km, valgala 1122 km²), Õhne jõgi (102 km, valgala 573 km²), Kõpu jõgi (69 km, valgala 399 km²) ja Tänassilma jõgi (40 km, valgala 450 km²).

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Sakala kõrgustikul on kuus linna: Viljandi, Suure-Jaani, Tõrva, Mõisaküla, Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia. Suuremad asulad on Olustvere, Saarepeedi, Sürgavere, Vastemõisa, Vana-Võidu, Viiratsi, Uusna, Päri, Ramsi, Paistu, Kõpu, Karksi, Halliste, Mustla, Kärstna, Linna, Helme ja Hummuli[3].

Kaitsealad[muuda | muuda lähteteksti]

Sakala kõrgustiku suurimad kaitsealad on:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ivar Arold. "Eesti maastikud". 2005. Tartu Ülikooli Kirjastus. Failitüüp: PDF.
  2. "Sakalas augstiene". Vikipēdijā. Kasutatud 14.08.2018. Läti.
  3. 3,0 3,1 Sakala kõrgustik Otsi entsyklopeedia.ee lehe koopiat archive.org-st