Liivimaa kuberneride loend
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Poola aeg 1561–1621[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Poola Liivimaa kuberneride loend
Pikemalt artiklis Liivimaa kubernerid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1561–1562 Mikołaj Radziwiłł Must (1512–1584; pl)
- 1562–1566 Gotthard Kettler (1517–1587)
- 1566–1578 Jan Hieronimowicz Chodkiewicz (u.1537–1579; pl) – administraator
- 1578 asekuberner Aleksander Chodkiewicz (surnud 1578/80)
- 1578–1583 Mikołaj Radziwiłł Punane pl) (1512–1584)
- 1583–1585 Georg Radziwill (1556–1600; pl) – administraator
- 1582–1588 ülemkomissar Stanisław Pękosławski (surnud 1588; pl)
- 1589–1603 Krzysztof Radziwill Piorun (1547–1603)
- 1603–1621 Jan Karol Chodkiewicz (1560–1621)
Rootsi aeg 1621–1710[muuda | muuda lähteteksti]
Rootsi Kuningriigi koosseisus 26.09.1621–15.07.1710
Liivimaa kindralkubernerid[muuda | muuda lähteteksti]
- 26. september 1621–1. november 1621 Jesper Mattson Cruus (suri 1.11.1621) – esimene Riia linna, linnuse ja lääni kuberner[1]
- 1621– Riia asekuberner Johann von Derfelden vanem (1561–1633)
- 1622–1628 Krahv Jakob De la Gardie (1583–1652) – kindralkuberner
- –1623 Riia linna ja lossi asehaldur Joachim Johansson Berendes (surnud 1623)
- 1623– Riia asehaldur Adam Christiansson Schraffer (surnud 1630)
- –1628 Riia kuberner Svante Gustafsson Banér (1583–1628)
- 1628–1629 Gustaf Horn (1577–1645) – kindralkuberneri kohusetäitja
- 1629–1633 Vabahärra Johan Skytte (1577–1645)
- 1623– Riia asehaldur ooberst Jöran Silfwerpatron (surnud 1647)[1] [2]
- 1633–1634 Nils Mannersköld (1586–1665)
- 1634–1643 Vabahärra Bengt Oxenstierna (1591–1643)
- 1635– Riia linnusepealik Otto von Sack [3]
- 1643–1643 Herman Wrangel (1587–1643)
- 1644–1644 Vabahärra Erik Ryning (1592–1654)
- 1645–1647 Vabahärra Gabriel Oxenstierna (1586–1656)
- 1647–1649 Vabahärra Erik Stenbock (1612–1659), Riia kuberner septembrist 1645, jalaväe ja ratsaväe ülemjuhataja
- 1649–1652 Krahv Magnus Gabriel De la Gardie (1622–1686)
- 1649 11. mai −1655 ? Riia linna ja linnuse komandant Heinrich von Sass[4]
- 1652–1653 Krahv Gustaf Horn (1592–1657)
- 1653–1655 Vabahärra Henrik Horn, kuninglik leitnant (Lieutenant Royal)[5]
- 1655–1658 Krahv Magnus Gabriel De la Gardie, kuninglik leitnant Liivimaal, hiljem kindralkuberner
- – Riia asehaldur Carl Philipp von Sack (1627–1661)[6]
- 1656 asekuberner krahv Gustaf Adolf Lewenhaupt (1619–1656)
- 1658–1661 Krahv Robert Douglas (1611–1662)
- 1658 7. veebruar – Riia lossi asehaldur vabahärra Wolmar von Ungern-Sternberg (1606–1677) [7]
- 1658 – Riia komandant Valentin Meyer (surnud 1675)[8] [9]
- 1659 17. märts – Liivimaa kuberner Simon Grundel-Helmfelt (1617–1677)
- 1659 28. mai–31. detsember Riia kuberner jalaväekindralmajor vabahärra Nicolaus (Nils) Bååt (1617–1659) [10]
- 18. märts 1660 Liivimaa kuberner vabahärra Per Persson Sparre (1633–1669)
- 1661–1662 Krahv Axel Lillie (1603–1662)
- 1662–1666 Krahv Bengt Oxenstierna (1623–1702)
- 1663 Liivimaa ja Riia kuberner vabahärra Fabian von Fersen (1626–1677)
- 1666–1671 Krahv Claes Tott (1630–1674)
- 1671–1674 Vabahärra Fabian von Fersen (1626–1677) kindralkuberneri kohusetäitja
- 1674–1686 Vabahärra Krister Horn (1622–1692)
- 1675 Riia kuberner vabahärra Hans von Fersen (1625–1683)
- Liivimaa ja Riia kuberner Gustav Karl von Wulffen (1625–1684)[2]
- 1681 5. jaanuar – Riia asehaldur Jakob Sneckensköld (Schneckenskiöld)[11]
- 1686–1695 Krahv Jacob Johann Hastfer (1647–1695)
- Liivimaa ja Riia kuberner vabahärra Erik Knutsson Soop (1643–1700)[2]
- 1696 Riia komandant Johann Hermann von Campenhausen (surnud 1705)
- 1690– majandusasehaldur Michael von Strokirch (1649–1723), varem Liivimaa Läti ala asehaldur Liivimaa mõisate reduktsiooni komissar, "Ostrominsky" ja "Blumbergshof"-i mõisnik
- Liivimaa eesti ala (Pärnumaa ja Tartumaa) majandusasehaldur Fabian Reinhold von Stackelberg Taagepera [12],[13]
- 1696–1702 Krahv Erik Dahlberg (1625–1703)
- 1702–1706 Vabahärra Carl Gustaf Frölich (1637–1714)
- u.1702-u.1709 Liivimaa majandusasehaldur, Liivimaa eesti ala asehaldur Gustav Adolph Strömfeldt (1640–1717)
- 1706–1709 Riia linna ja kindluste kuberner krahv Adam Ludwig Lewenhaupt (1659–1719)
- –3. veebruar 1709 Riia asekuberner kindralmajor Rembert von Funcken (1632–1709)
- 1709 29. märts – Riia asekuberner jalaväekindralmajor Carl Gustaf Skytte (1647–1717)
- 1709 20. august −1709 Henrik Otto von Albedyl (1666–1738) kindralkuberneri kohusetäitja
- 1709–1710 Krahv Nils Stromberg (1646–1723)
- 1710 Riia asekuberner Johann Adolf Clodt von Jürgensburg (1650–1720)[3]
Vene aeg 1710–1917[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Vene Liivimaa kuberneride loend
Venemaa Keisririigi koosseisus alates 15.07.1710
| Лифляндская губерния | |
|---|---|
|
| |
| saksa keel Gouvernement Livland | |
| eesti keel Liivimaa kubermang | |
|
| |
 Liivimaa kubermangu vapp
| |
| Kubermangulinn: Riia (1721–1918) | |
 Venemaa keisririigi Läänemerekubermangud |
Liivimaa kindralkubernerid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1710–1711 Anikita Repnin (1668–1726) (Аникита Иванович Репнин)
- 1710–1713 Jakov Polonski (surnud 1713) (Яков Васильевич Полонский) – aastast 1710 Riia komandant, aastast 1711 Riia ülemkomandant ja Liivimaa kuberner
- 1711–1713 Aleksandr Menšikov (1673–1729)
- 1733 Vabahärra Pierre von Le Fort (1674–1754) (Пётр Лефорт) – Eesti- ja Liivimaa kindralkuberner [14] [15]
Riia kubernerid alates 1713 – 3.07.1783[muuda | muuda lähteteksti]
Venemaa Keisririigi Riia kubermangu koosseisus
- 1710 salanõunik parun Gerhard Johann von Löwenwolde Peeter I kindral-volinik (kaiserlische plenipotentiar) Eestimaal ja Liivimaal
- 1710–1713 kindral Jakov Polonski, ka Riia sõjakuberner
- 1713–1719 vürst Pjotr Golitsõn (1660–1722) (Пётр Алексеевич Голицын)
- 1719–1726 kindralfeldmarssal Anikita Repnin (1668–1726) (Аникита Иванович Репнин) – kindralkuberner
- 1726–1726 général en chef Herman Jensen Bohn (1672–1743) – kindralkuberneri kohusetäitja
- 1726–1729 kindral-sõjakomissar Grigori Tšernõšjov (1672–1745) (Григорий Петрович Чернышёв)
- 1729–1751 général en chef Peter von Lacy (1678–1751) (Пётр Петрович Ласси) – alates 1740 kindralkuberner
- 1740 aprill-november Ludolf August von Bismarck, – kuberner [4]
- 1751–1753 Vladimir Tšernõšjov (Владимир Петрович Чернышёв)
- 1753–1758 kindral Fjodor Vojeikov (1703–1778) (Фёдор Матвеевич Воейков) – viitsekuberner
- 1758–1761 vürst Vladimir Dolgoruki (1696–1761) – kindralkuberner
- 1761–1762 kindralmajor Jakov Aršenevski (Яков Степанович Аршеневский) – viitsekuberner
- 1762–1783 krahv George Browne (1698–1792) – kindralkuberner
- 1782–1783 kindral Ivan Piehl (Иван Алферьевич Пиль) – viitsekuberner
Liivimaa kubernerid 3.07.1783 – 12.12.1796[muuda | muuda lähteteksti]
Venemaa Keisririigi Riia asehaldurkonna koosseisus
- Liivi- ja Eestimaa kindralkubernerid
- 1783–1792 Krahv George Browne (1698–1792)
- 1792–1796 Vürst Nikolai Repnin (1734–1801)
- Kubernerid
(vene правитель Рижского наместничества)
- 1783–1783 Nikolai Naumov (Naumow, Naumoff) (suri 1783) (Николай Сергеевич Наумов)[16]
- 1783–1789 Aleksander Beklešov (1745–1808) (Александр Андреевич Беклешов)
- 1790 24. november – 1792 6. märts Johann Reck (suri 1795) (Иван Григорьевич Рек ka Иван Иванович Рекк; või Иоган фон дер Рекке) – asetäitja Riias ? [17]
- 1792–1795 Vabahärra Peter von der Pahlen (1745–1826)
- 1795–1797 Vabahärra Kasimir von Meyendorff (1749–1813)
Liivimaa kubernerid 12.12.1796 – 1917[muuda | muuda lähteteksti]
Kindralkubernerid[muuda | muuda lähteteksti]
- Liivi- ja Eestimaa kindralkubernerid
- 1796–1798 Vürst Nikolai Repnin (1734–1801)
- 1798–1800 Ludwig von Nagell (surnud 1807) – tsiviilülemjuhataja (Илларион (Ларион) Тимофеевич Нагель)[18]
- Liivimaa sõjakuberner
- 1797 Christoph von Benckendorff (1749–1823; Христофор Иванович Бенкендорф), kindralleitnant
- 1799–1800 Mihhail Goleništšev-Kutuzov (1745–1813)
- 1810–1812 vürst Dmitri Lobanov-Rostovski (1758–1838), ka Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner
- 1812–1813 Magnus Gustav von Essen
- Pikemalt artiklis Riia sõjakuberner
- Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerid
- 1800–1801 Krahv Peter von der Pahlen – tsiviilülemjuhataja
- 1801–1803 Vürst Sergei Golitsõn (1749–1810) (Сергей Федорович Голицын)
- 1803–1807 Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750–1811)
- 1807–1807 Aleksander Tormasov (1752–1819) (Александр Петрович Тормасов)
- 1807–1808 Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden
- Pikemalt artiklis Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner
- Liivi- ja Kuramaa kindralkubernerid
- 1808–1810 Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden
- 1810–1812 Vürst Dmitri Lobanov-Rostovski (1758–1838) (Дмитрий Иванович Лобанов-Ростовский)
- 1812 (juuni-oktoober) Magnus Gustav von Essen (1759–1813) (oli juba aastast 1810 ka Riia sõjakuberner)
- 1812–1819 Markii Filippo Paulucci (1779–1849)
- Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerid
- 1819–1830 Markii Filippo Paulucci
- 1830–1845 Parun Carl Magnus von der Pahlen (1773–1863)
- 1845–1848 Krahv Jevgeni Golovin (1782–1858) (Евгений Александрович Головин)
- 1848–1861 Krahv Aleksandr Suvorov (1804–1882)
- 1861–1864 Parun Wilhelm Heinrich von Lieven (1799–1880)
- 1864–1866 Krahv Pjotr Šuvalov (1827–1889)
- 1866–1866 Krahv Eduard von Baranoff (1811–1884)
- 1866–1870 Pjotr Albedinski (1826–1883) (Пётр Павлович Альбединский)
- 1870–1876 Krahv Pjotr Bagration (1818–1876) (Пётр Романович Багратион)
- Ajutine Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner
- 11. detsember 1905 – 25. detsember 1905 Woldemar von Böckmann (1848–1923) (Владимир Александрович Бекман) –
- Ajutised Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerid
- 25. detsember 1905 – 30. oktoober 1906 Vassili Sollogub (1848–1914)
- 30. oktoober 1906 – 28. aprill 1909 Aleksandr Möller-Zakomelski (1844–1928)
Tsiviilkubernerid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1797–1797 Vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745–1800)
- 1797–1797 Krahv ja Menģele (Altenwoga) vabahärra Ernst Burchard von Mengden (1738–1797)
- 1797–1808 Christoph Adam von Richter (1751–1815)
- 1808–1811 Ivan Repjev (1755–1833)
- 1811–1827 Joseph Du Hamel (1768–1840)
- 1827–1829 Parun Paul von Hahn (1793–1862)
- 1829–1829 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Ludwig von Cube (1788–1855)
- 1829–1847 Parun Georg Friedrich von Fölkersahm (1766–1848)
- 1847–1847 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Ludwig von Cube
- 1847–1862 Magnus von Essen (1796–1869)
- 1862–1868 August von Oettingen (1823–1908)
- 1868–1871 Friedrich Woldemar von Lysander (1816–1893)
- 1871–1872 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Julius von Cube (1815–1888)
- 1872–1874 Parun Michael von Wrangell (1836–1899)
- 1874–1882 Parun Alexander von Üxküll-Güldenbandt (1840–1912)
- 1882–1883 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Hermann von Tobiesen (1845–1917)
- 1882–1885 Ivan Ševitš (1838–1912)
- 1885–1885 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Hermann von Tobiesen
- 1885–1895 Mihhail Zinovjev (1838–1895)
- 1895–1896 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Aleksandr Bulõgin
- 1896–1900 Vladimir Surovtsev (1856–1900)
- 1900–1901 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Aleksandr Bulõgin
- 1901–1905 Mihhail Paškov (1853–1908)
- 1905–1905 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Pjotr Nekljudov
- 1905–1905 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Jakov Bologovski
- 1905–1914 Nikolai Zvegintsov (1848–1920)
- 1914–1916 Arkadi Kelepovski (1870–1925)
- 1916–1916 kuberneri kohusetäitja, asekuberner Sergei Podolinski (1879–1944)
- 1916–1917 Nikolai Lavrinovski (1875–1930)
- veebruar 1917 – 18. märts 1917 Sergei Šidlovski
- 18. märts 1917 – 3. aprill 1917 Liivimaa kubermangu komissar Andrejs Krastkalns (1868–1939) (Андрей Красткалнш)[5]
Liivimaa viitsekubernerid 1713−1917[muuda | muuda lähteteksti]
| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Korsakov | kindral | |||||
| Pjotr Lukitš Vojeikov | brigadir (a-st 1726 kindralmajor) | |||||
| Theodor von Balk (1670–1739) | kindralleitnant | |||||
| Karl von Hochmuth (suri 1736) | kindralleitnant | |||||
| Ludolf August von Bismarck (1683−1750) | kindralleitnant (a-st 1740 jalaväekindral) | |||||
| Burchard Christoph von Wildemann | kindralmajor | |||||
| Dmitri Fjodorovitš Jeropkin (1681−1750) | kindralleitnant | |||||
| vürst Vladimir Petrovitš Dolgorukov (1696–1761) | kindralmajor | |||||
| Christoph Adam von Richter (1751–1815) | riiginõunik | |||||
| Christian Beer (Ber) (suri 1809) | riiginõunik (a-st 1801 tõeline riiginõunik) | |||||
| Joseph Du Hamel (1768–1840) | riiginõunik | |||||
| Johann Friedrich von Weitbrecht (1772–1821) | riiginõunik | |||||
| Johann Ludwig Ferdinand von Cube (1788–1855) | tõeline riiginõunik | |||||
| Iwan von Brevern (1812–1885) | tõeline riiginõunik | |||||
| Julius Gustav von Cube (1815–1888) | tõeline riiginõunik | |||||
|
vabahärra Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband (1840–1912) | kammerhärra | ||||
| parun Eduard Alexis von Krüdener (1829–1878) | riiginõunik | |||||
|
Hermann Friedrich Johannes von Tobiesen (1845–1917) | riiginõunik (a-st 1883 tõeline riiginõunik) | ||||
|
Nikolai Modestovitš Bogdanovitš (1856–1903) | riiginõunik | ||||
| Aleksandr Nikolajevitš Bulõgin | tõeline riiginõunik | |||||
|
Aleksei Valerianovitš Bellegarde (1861−1942) | riiginõunik, kammerhärra | ||||
| Pjotr Petrovitš Nekljudov (1854−1934) | tõeline riiginõunik, kammerhärra (a-st 1904) | |||||
| Jakov Dmitrijevitš Bologovski (1863−pärast 1913) | riiginõunik | |||||
| Arkadi Ippolitovitš Kelepovski (1870–1925) | tõeline riiginõunik | |||||
|
vürst Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin (1872–1937) | tõeline riiginõunik | ||||
| Sergei Sergejevitš Podolinski (1879–1944) | kolleegiumiassessor | Kohusetäitja |
- Fjodor Vojeikov 1782 (Федор Матвеевич Воейков)
- Vürst Vladimir Dolgorukov, kindralporutšik 1782–1783 (кн. Владимир Петрович Долгоруков)
- Sebastian Anhorn von Hartwiß, kindralporutšik. 1783 – 6. jaanuar 1797 (Севастиан (Себастьян) Ангорн де Гартвис)
- Nikolai Naumov, kindralmajor 29. märts 1753 – 20. veebruar 1758 (Николай Наумов)
- Vabahärra Balthasar von Campenhausen, riiginõunik (salanõunik) 20. veebruar 1758 – 30. märts 1758 (бар. Балтазар Иванович фон Кампенгаузен)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835 lk 467–468
- ↑ 2,0 2,1 August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk 513–514
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk 518
- ↑ Eric Amburger: Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. november 2007. Vaadatud 26. detsembril 2008.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Arbusow, Leonid. Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands. Riga: Verlag von Jonck und Poliewsky, 1918. Lk 333-334 [19].
- Bornhaupt, Christian. Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: gedrickt bei Wilhem Ferdinand Häcker, 1855. Lk 76-80 [20].
- Hupel, August Wilhelm. Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. − Nordische Miscellaneen. Riga: verlegts Johann Friedrich Hartknoch, 1789. Lk 471-523 [21].
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Liivimaa asehaldurite loend saidil worldstatesmen.org