Mine sisu juurde

Salaspils

Allikas: Vikipeedia
Salaspils

läti Salaspils
Vapp
Salaspilsi vapp

Pindala: 15,1 km² (2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 17 865 (1.01.2025)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 56° 52′ N, 24° 21′ E
Salaspils (Läti)
Salaspils

Salaspils (läti) ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas. Salaspils on linn aastast 1993.

Salaspilsis asub Riia hüdroelektrijaam.

Linna läbib Riia–Daugavpilsi raudtee, millel paiknevad Salaspilsi raudteejaam ja Dole raudteepeatus.

Linnas eristatakse järgmisi linnaosasid: Agrofirmas ciemats, Apakšstacija, Budeskalni, Ķesterciems, Kūdra, Purvs, Silava, Zinātņu Akadēmijas ciemats ja Vecā Salaspils.[3]

XII sajandil elasid asula kohal liivlased. Sakslaste rajatud Holmi linnus (saksa Kirchholm) oli Salaspilsis juba aastal 1186. Keskajal oli Salaspils alev.

1452 sõlmiti linnas Kirchholmi leping. Salaspils oli Salaspilsi kihelkonna keskus.

Et Salaspils asub Riia lähedal, on selle linna lähistel peetud ridamisi lahinguid. Näiteks Salaspilsi lahing 17. septembril 1605 rootslaste ja poolakate vahel, mis oli osa Rootsi-Poola sõjast. Esimese maailmasõja ajal kasutati Salaspilsi all mürkgaase.

Aastal 1861 valmis Riia–Daugavpilsi raudtee. Teise maailmasõja ajal oli Salaspilsi lähistel sakslaste rajatud koonduslaager (surmalaager), mille alal asub praegu memoriaalkompleks. Aastal 1975 valmis Riia hüdroelektrijaam. Aastail 19611998 tegutses seal Läti Teaduste Akadeemia füüsikainstituudile kuulunud väike tuumareaktor.[4]

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Looduskaitse all on Läti Rahvuslik Botaanikaaed, Budeskalnsi tamm, Lielmocekļise paju, Līvzeme tamm, Krima pärn, Salaspilsi paplid ja pärnad ümbermõõtudega 4 ning 4,1 meetrit.[5]

Elanike arv

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 3430 (1969)
  • 5234 (1970)
  • 14 149 (1979)
  • 18 149 (1989)
  • 18 122 (2000)
  • 17 099 (2011)
  • 17 095 (2021)
  • 18 675 (2025)
  1. Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā. Vaadatud 7.01.2025.
  2. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
  3. Vietvārdu datubāze
  4. Latvijas enciklopēdija. 5. sējums. Rīga : Valērija Belokoņa izdevniecība. 2009. 87. lk. ISBN 978-9934-8068-0-3.
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]