Salaspils

Allikas: Vikipeedia
Salaspils

läti Salaspils
Vapp
Salaspilsi vapp

Pindala 15,1 km² (2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 17 794 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 56° 52′ N, 24° 21′ E
Salaspils (Läti)
Salaspils

Salaspils (läti) ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas. Salaspils on linn aastast 1993.

Salaspilsis asub Riia hüdroelektrijaam.

Linna läbib Riia–Daugavpilsi raudtee, millel paiknevad Salaspilsi raudteejaam ja Dole raudteepeatus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

XII sajandil elasid asula kohal liivlased. Sakslaste rajatud Holmi linnus (saksa Kirchholm) oli Salaspilsis juba aastal 1186. Keskajal oli Salaspils alev.

1452 sõlmiti linnas Kirchholmi leping. Salaspils oli Salaspilsi kihelkonna keskus.

Et Salaspils asub Riia lähedal, on selle linna lähistel peetud ridamisi lahinguid. Näiteks Salaspilsi lahing 17. septembril 1605 rootslaste ja poolakate vahel, mis oli osa Rootsi-Poola sõjast. Esimese maailmasõja ajal kasutati Salaspilsi all mürkgaase.

Aastal 1861 valmis Riia–Daugavpilsi raudtee. Teise maailmasõja ajal oli Salaspilsis sakslaste rajatud koonduslaager (surmalaager), mille alal asub praegu memoriaalkompleks. Aastal 1975 valmis Riia hüdroelektrijaam. Aastail 19611998 tegutses seal Läti Teaduste Akadeemia füüsikainstituudile kuulunud väike tuumareaktor.[3]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Looduskaitse all on Läti Rahvuslik Botaanikaaed, Budeskalnsi tamm, Lielmocekļise paju, Sodase männid, Līvzeme tammed, Salaspilsi paplid ja Zviedru iela kadakad ja pärnad ümbermõõtudega 4 ning 4,1 meetrit.[4]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 18.01.2023.
  2. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  3. Latvijas enciklopēdija. 5. sējums. Rīga : Valērija Belokoņa izdevniecība. 2009. 87. lk. ISBN 978-9934-8068-0-3.
  4. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]