Jäähoki

Jäähoki on talispordiala, võistkondlik sportmäng, milles uisutades jääväljakul liikuvat kaks võistkonda püüavad spetsiaalseid keppe kasutades kummist litrit vastase väravasse toimetada. Väravavahid kaitsevad oma väravat. Võidab võistkond, kes lööb rohkem kordi litri väravasse.

Jäähoki on kõige populaarsem Kanadas, kus see on rahvusspordiala, samuti on see populaarne veel Kesk- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Venemaal ja USA-s.

Ülemaailmset jäähokialast tegevust juhib alates 1908. aastast Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon (IIHF). Föderatsioonil on 2022. aasta seisuga 82 liikmesriiki.

Jäähokiväljak

 Pikemalt artiklis Jäähokiväljak

Jäähokiväljak koos kõigi tähistega

Väljakut, kus jäähokimatš toimub, nimetatakse jäähokiväljakuks. See on tehisjääga kaetud pind, mille maksimaalsed lubatud mõõtmed on 61 × 30 m, minimaalsed 56 × 26 m, ja mille nurgad peavad olema kaarekujulised raadiusega 7–8,5 m. Väljak jaguneb kolmeks osaks: kaks ründe-/kaitseala (sõltuvalt vaatepunktist) ja neutraalne keskala. Neid eraldavad 30 cm laiused sinised jooned.

Poordid ja kaitseklaasid

Väljak peab olema ümbritsetud puit- või plastpoordiga, mille kõrgus on 1,17–1,22 m jää pinnast. Poordis peavad olema kõik uksed, mis võimaldavad juurdepääsu jääpinnale ja avanevad sissepoole. Poordi alumisse ossa tuleb kinnitada spetsiaalne kollane kaitselaud. Poordil ei tohi olla ebatasasusi ega väljaulatuvaid osi, mis võivad mängijaid vigastada. Poorti moodustavate laudade vahe ei tohi olla suurem kui 3 mm. Väravate taga otsapoortide kohal on kohustuslik kaitseklaas kõrgusega 160–200 cm, mis ulatub külgpoortidel vähemalt 4 m väravajoonest väljaku keskme poole. Klaaside vahel võib olla maksimaalselt 8 mm vahe. Mujal, välja arvatud mängijate vahetuspinkide juures, peab olema kaitseklaas kõrgusega 80–120 cm. Klaasi servad tuleb vigastuste vältimiseks polsterdada. Väravate kohal tuleb klaasi kohale kinnitada ka kaitsevõrk.

Väljaku tähised

Väljak on laiupidi jaotatud viie joonega, mis on joonistatud jääle ja jätkuvad ka vertikaalselt poordil. Joon on 5 ja 30 cm laiused. Seal, kus poordil on lubatud reklaamid, peab joon olema nähtav vähemalt kaitselaual.

Rünnaku-, kesk- ja kaitseala eraldavad 30 cm laiusedd sinised jooned. Väljaku poolitab laiuti 30 cm laiune punane joon, mjda nimetatakse keskjooneks. Kaks joont, mida nimetatakse väravajoonteks, tähistavad joont, millele peab olema paigaldatud värav. Need kaks joont peavad olema vähemalt 4 m kaugusel väljaku otsadest, 5 cm laiused ja punased.

Peale joonte on väljakule joonistatud neli lahtiviskepunkti ja üks ring väljaku keskel, mida nimetatakse keskringiks. Peale selle on lahtivisete tegemise kohtadena tähistatud veel üks punkt keskringi sees ja neli punkti keskalal.

Mängureeglid

Võistkonnas on kuni 22 mängijat. Väljakul on üldjuhul 6 mängijat kummastki võistkonnast, kellest üks on väravavaht. Mängijaid võib kogu aeg vahetada. Mängu ajal reegleid rikkunud mängijat võib kohtunik mängust karistuseks ajutiselt eemaldada. Karistused kestavad üldiselt 2-5 minutit.

Jäähokit mängitakse 3×20 minutit, kolmandike vahel on 15 minutit puhkeaega. Mäng peatatakse sageli, põhjuseks suluseis, lahtivisked, vigastused, karistusvisked jms. Kui võistkond mängib vähemuses, peab tal olema jääl vähemalt 4 mängijat (väravavaht ja 3 väljakumängijat). Kui mäng lõpeb viigilise tulemusega, võidakse olenevalt võistlusjuhendist määrata 5- kuni 20-minutiline lisaaeg, mille ajaks jääb väljakule 5 mängijat koos väravavahiga, kuid mäng võib lõppeda ka viigiga. NHL-i mängudes viiki ei tunnistata, seal kestab 5-minutiline lisaaeg esimese väravani. Juhul kui kohtumine on viieminutilise mängu järel ikka viigis, visatakse karistusviskeid. NHL-i play-offide ajal kestab lisaaeg kuni 20 minutit. Kui selle aja jooksul võitjat ei selgu (väravat ei visata), mängitakse uus 20-minutiline lisaaeg, kuni otsustav värav visatakse.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Jäähoki ajalugu

Arvatakse, et jäähoki kujunes välja jääpallist, mida hakati mängima 19. sajandil Inglismaal ja mis põhines ühel Põhja-Ameerika indiaanlaste mängul. Sarnast mängu mängiti arvatavasti ka keskajal Hollandis, seda nimetati colver '​iks. Tõenäoliselt mõjutasid jäähoki arengut veel mõned jäämängud.

Jäähoki juured ulatuvad Kanadasse 1853. aastasse, mil peeti esimene jäähokivõistlus. Esimene matš jäähoki reeglite järgi peeti 3. märtsil 1874, kusjuures kasutati litri asemel puidust ketast. Esimesed standardiseeritue võistlusmäärused koostasid 1879 Montréalis McGilli Ülikoolis üliõpilased W. F. Robertson ja R. F. Smith. 1894 võisteldi Põhja-Ameerikas esimest korda Stanley karikale (algselt Dominion Hockey Challenge Cup). Hiljem sai sellest elukutseliste ihaldatuim rändkarikas. Euroopasse jõudis jäähoki 1900. aastatel. 1908 asutati Pariisis Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon IIHF (International Ice Hockey Federation). 1920 ühinesid sellega ka Kanada ja USA.

1910. aastal toimusid Šveitsis esimesed Euroopa meistrivõistlused jäähokis. Võitis Inglismaa. Hiljem (alates 1930. aastast) on IIHF arvestanud neid jäähoki maailmameistrivõistlustena, ehkki 1914. aastani osalesid ainult Euroopa riigid.

1917. aastal loodi Põhja-Ameerikas Rahvuslik Jäähokiliiga (National Hockey League, NHL).

Antwerpenis 1920. aasta suveolümpiamängudel oli esimest korda olümpiaala. Võitis Kanada. Aastal 1924 peeti Chamonix's 1924. aasta taliolümpiamängude raames ühtlasi esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused jäähokis. Need võitis Kanada. Jäähoki on olnud kavas kõikidel taliolümpiamängudel alates 1924. aasta mängudest (vt jäähoki olümpiamängudel). Aastatel 1920–1968 toimunud olümpiamängude jäähokivõistlusi loetakse ka maailmameistrivõistlusteks. Meeste seas on jäähokis olnud kõige edukam riik Kanada üheksa kullaga (kaasa arvatud 1920. aasta olümpiavõit), järgneb seitsme kullaga Nõukogude Liit. Kahel korral on olümpiavõitjaks tulnud Rootsi ja USA ning ühel korral Soome, Suurbritannia, Tšehhi, SRÜ ja Venemaa olümpiasportlaste võistkond. 2006. aastal sai Rootsi jäähokimeeskond esimeseks, kes on tulnud samal aastal nii olümpiavõitjaks kui ka maailmameistriks.

1930. aastal toimusid esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused jäähokis.

1990. aastal toimusid Kanadas Ottawas esimesed naiste maailmameistrivõistlused jäähokis. 2003. aastal jäi Hiinas toimuma pidanud MM SARS-i tõttu ära. Seni on kõik maailmameistritiitlid võitnud ainult Kanada naiskond või USA naiskond. Esimest korda toimusid olümpiamängudel naiste jäähokivõistlused Naganos 1998. aastal. Võitis USA naiskond. Alates 2002. aasta mängudest on võidutsenud ainult Kanada naiskond.

Jäähoki Eestis

Vaata ka: Eesti jäähokikoondis

Eestis mängiti varem põhiliselt jääpalli, aga alates 1933. aastast mindi üle jäähokile, mis ei vajanud nii suurt väljakut ega nii palju mängijaid. Eesti Talvespordi Liidu koosseisus moodustati hokitoimkond. Eesti NSV-s toimus tegevus Eesti NSV Jäähokiföderatsioonina.

Eesti Jäähokiföderatsiooni tegevus taastati Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglasena 28. detsembril 1990. Üldkoosoleku otsusega muudeti 17. augustil 2001 nime. Uus nimi on Eesti Jäähoki Liit. Rahvusvahelises Jäähokiföderatsioonis taastati liikmesus 7. mail 1992.

Vaata ka

• Jäähokimängijate loend
• Jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused
• Jäähoki olümpiamängudel
• Jäähoki Aasia talimängudel
• Maailma karikavõistlused jäähokis
• Eesti meistrivõistlused jäähokis
• Meistriliiga
• Esiliiga
• Eesti karikavõistlused jäähokis
• Balti Jäähoki Liiga
• Balti karikavõistlused jäähokis
• Triple Gold Club
• Jäähoki Meistrite Liiga
• Eesti U18 jäähokikoondis
• Eesti U20 jäähokikoondis
• Eesti naiste jäähokikoondis
• Euro Hockey Tour
• Jäähokikiiver
• Läbivise
• Väravasööt
• Australian Ice Hockey League
• Parajäähoki
• Hockey Hall of Fame
• Professional Women's Hockey League
• Euroopa rahvaste karikaturniir jäähokis

Välislingid

• Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni koduleht