Läti haldusjaotus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Läti on jagatud 36 piirkonnaks (läti keeles novads) ja seitsmeks vabariigilinnaks (republikas pilsētas). Piirkonnad omakorda jagunevad valdadeks.

2009. aastani jagunes Läti 26 rajooniks ja seitsmeks vabariigilinnaks. Aastatel 2011–2021 oli piirkondi 110 ja vabariigilinnu üheksa.

Piirkonnad ja vabariigilinnad[muuda | muuda lähteteksti]

1. juulil 2021 jõustunud haldusreformiga vähenes vabariigilinnade arv üheksalt seitsmele ja piirkondade arv 110-lt 36-le.

Läti piirkonnad ja vabariigilinnad


Tabelis halduskeskusega on piirkonnad ja ilma halduskeskuseta on vabariigilinnad.

Piirkond Pindala
(km²)
Rahvaarv
Halduskeskus Tihedus
(in/km²)
Ādaži piirkond 242,9 16 738 Ādaži 68,9
Aizkraukle piirkond 2274,3 30 629 Aizkraukle 14,7
Alūksne piirkond 1699,8 13 861 (2021) Alūksne 8,2
Augšdaugava piirkond 2523,6 33 222 Daugavpils 13,2
Balvi piirkond 2386,3 23 358 Balvi 9,8
Bauska piirkond 2174,9 47 104 Bauska 21,7
Cēsise piirkond 2668,2 46 460 Cēsis 17,4
Dobele piirkond 1629,4 33 248 Dobele 20,4
Gulbene piirkond 1876,1 19 619 (2021) Gulbene 10,5
Jēkabpilsi piirkond 2996,1 46 703 Jēkabpils 15,6
Jelgava piirkond 1604,1 37 530 Jelgava 23,4
Ķekava piirkond 454,5 27 391 Ķekava 60,3
Krāslava piirkond 2288,9 27 675 Krāslava 12,1
Kuldīga piirkond 2502,2 27 736 (2021) Kuldīga 11,1
Limbaži piirkond 2440,8 31 364 Limbaži 12,8
Līvāni piirkond 624,6 10 636 (2021) Līvāni 17
Ludza piirkond 2411,4 26 732 Ludza 11,1
Lõuna-Kuramaa piirkond 3629,55 38351 Grobiņa 10,6
Madona piirkond 3354,8 37 216 Madona 11,1
Mārupe piirkond 347,2 25 352 Mārupe 73
Ogre piirkond 1839,4 57 753 Ogre 31,4
Olaine piirkond 297 19 705 (2021) Olaine 66,3
Preiļi piirkond 1419,4 20 392 Preiļi 14,4
Rēzekne piirkond 3088,9 32 534 Rēzekne 10,5
Ropaži piirkond 536 28 343 Ulbroka 52,9
Salaspilsi piirkond 126,9 22 868 (2021) Salaspils 180,2
Salduse piirkond 2179,5 31 837 Saldus 14,6
Saulkrasti piirkond 277,8 8 203 Saulkrasti 29,5
Sigulda piirkond 1030,1 30 040 Sigulda 29,2
Smiltene piirkond 1801,3 18 155 (2021) Smiltene 10,1
Talsi piirkond 2744 35 699 (2021) Talsi 13
Tukumsi piirkond 2450 44 411 (2021) Tukums 18,1
Valka piirkond 910,3 7596 (2021) Valka 8,3
Valmiera piirkond 2948 51 370 (2021) Valmiera 17,4
Varakļāni piirkond 279 2945 (2021) Varakļāni 10,6
Ventspilsi piirkond 2472 10 777 (2021) Ventspils 4,4
Daugavpils 72,48 80 627 (2021) 1112
Jelgava 60,1 55 336 (2021) 921
Jūrmala 100 50 248 (2021) 502
Liepāja 60,4 67 964 (2021) 1125
Rēzekne 17,5 26 839 (2021) 1534
Riia 304 614 618 (2021) 2022
Ventspils 55,4 33 372 (2021) 602

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusjaotus kuni 1. juulini 2009[muuda | muuda lähteteksti]

Läti riigi loomisel säilis üldjoontes maa senine jaotus maakondadeks. Seimi valimisteks jagati riik viieks piirkonnaks. 1949. aasta lõpus asendati Läti NSVs maakonnad 58 (rajooniga, eksisteerisid ka vabariigilinnad. Lühiajaliselt jagati Läti ka oblastiteks (1952–1953, nt Riia oblast, Liepaja oblast, Daugavpilsi oblast).[1] 1960. aasta lõpuks rajoonide arv vähenes 26 peale ja stabiliseerus.

Läti rajoonid ja vabariigilinnad (kuni 2009)

Vabariigilinnu oli 2009. aastani seitse: Daugavpils, Jelgava, Jūrmala, Liepāja, Rēzekne, Riia ja Ventspils.

1. juulini 2009 olid Lätis järgmised rajoonid:

2009. aasta haldusreform[muuda | muuda lähteteksti]

Läti piirkonnad ja vabariigilinnad (2011–2021)

19. detsembril 2008 võttis Läti valitsus vastu otsuse luua varasema 522 kohaliku omavalitsuse üksuse (41 piirkonda, 424 valda, 50 rajoonilinna, 7 vabariigilinna) asemel 118 omavalitsusüksust (109 piirkonda ja 9 vabariigilinna).[2] Varasemale seitsmele vabariigilinnale lisandusid Jēkabpils ja Valmiera. Reform jõustus 1. juulil 2009.[3]

Uus jaotus loodi järgmistel printsiipidel. Piirkondadeks (novads) loeti territoorium, kus elab püsivalt vähemalt 4000 inimest ja piirkonna keskuses vähemalt 2000 inimest. Kaugus piirkonna keskusest teiste linnadeni ei või ületada 50 kilomeetrit. Hulgas piirkondades oli siiski vähem elanikke. Näiteks kõige väiksemates piirkondades Baltinava ja Alsunga piirkonnas elas 2011. aasta seisuga vastavalt 1177 ja 1470 inimest.

2011. aasta alguses lisandus ka Mērsragsi piirkond, mis sai 110. piirkonnaks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  2. Pašvaldības. Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija, vaadatud 29.11.2021.
  3. Administratīvo teritoriju un apdzīvoto vietu likums