Jelgava

Allikas: Vikipeedia
Jelgava

läti Jelgava

Jelgava vapp
Jelgava vapp
Jelgava lipp
Jelgava lipp

Pindala: 60,1 km²
Elanikke: 61623 (2016)[1]

Koordinaadid: 56° 39′ N, 23° 43′ Ekoordinaadid: 56° 39′ N, 23° 43′ E
Jelgava
Jelgava Läti kaardil
Linn linnulennult

Jelgava (Helifail läti ) (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.

Linn on 1. järgu haldusüksus, millel on rajooniga samane staatus, – keskalluvusega linn (republikas pilsēta). Ta on Zemgale ajalooline keskus.

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Jelgava elanikest lätlasi 55,7%, venelasi 28,9%, valgevenelasi 5,6%, ukrainlasi 2,8%, poolakaid 2,0%, mustlasi 1,6%, leedulasi 1,4% ja teistest rahvustest inimesi 2,0%.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Miitavi linn kujunes 1266. aastal Liivimaa ordu maameistri Konrad von Manderni asutatud Lielupe jõe ja selle kõrvalharu Driksa poolt moodustatud saarele ehitatud Miitavi ordulinnuse ümber. Miitavi ordulinnus kujunes seejärel Liivi ordu maameistri ja Miitavi komtuuride residentsiks.

Liivimaa ordu lagunemise järel 16. sajandil oli Miitavi Kuramaa hertsogiriigi pealinn ja Kuramaa hertsogi residents. Linnale andis linnaõigused hertsog Friedrich Kettler 1617. aastal. Linnavalitsus – Jelgava raad, koosnes kahest bürgermeistrist, kes vaheldumisi, üle kahe aasta täitsid linnapea ülesandeid ja kahest kohtufoogtist ning 8 raehärrast.

Poola-Rootsi sõdade ajal vallutasid Rootsi väed kuningas Gustav II Adolf linna 1621. ja 1623. aastal.

Teise Põhjasõja aegse Poola-Rootsi sõja ajal tungisid Rootsi väed Robert Douglase juhtimisel Kuramaale. 1658. aastal võitsid nad Kuramaa maakaitseväge ning vallutasid Piltene piiskopkonna piirkonna ja ka Kuramaa pealinna Miitavi. Ööl vastu 29. septembrit 1658 võeti Kuramaa hertsog Jakob Kettler Rootsi vägede poolt Miitavis koos perega vangi ning ta oli sunnitud Rootsi vägedele allutama ka Dobele ja Bauska, Pärast seda viidi vangistatud hertsog perega Riiga, kus teda peeti kinni kuni üleviimiseni Jaanilinna.

Põhjasõjas vallutasid Poola kuninga sõltlase Kuramaa hertsogiriigi pealinna Rootsi väed Karl XII juhtimisel ja 1705. aastal ka Vene tsaaririigi väed.

Vaade linnale

Aastal 1772 valmis Jelgava loss. 1775. aastal asutati Jelgavas, Kuramaa ja Zemgale viimase hertsogi Peter von Bironi algatusel «Academia Petrina», esimene ülikool Läti aladel.

Kuramaa liitmise järel Venemaa keisririigiga 1795. aastal nimetati Miitavi Kuramaa kubermangu kubermangulinnaks.

Jelgavas asuvad Vene õigeusu kiriku algselt 1778. aastal ehitatud ja aastatel 18901892 keiser Aleksander III annetatud rahadega ümber ehitatud Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal; roomakatoliku kiriku 1906. aastal ehitatud Jelgava Püha Neitsi Maarja katedraal; luteri usu Jelgava Püha Kolmainu kirik ja Jelgava Püha Anna kirik. XIX sajandi lõpus rajati endise Ģintermuiža mõisa juurde psühhoneuroloogiahaigla.

Pärast Läti iseseisvumist, laienes linna territoorium tunduvalt - linna maadega liideti mitmete linna ümbritsenud mõisade territooriumid - sealhulgas ka Ozoli mõis ja selle jahilossi ümbrus,

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]