Läti muusika

Allikas: Vikipeedia
Nõukogudeaegne läti rahvapille kujutav postmark

Läti muusika on Lätist pärinev või lätlaste loodud või esitatud muusika.

Läti rahvamuusikat iseloomustavad eelkristlike teemadega tekstid, burdooni kasutavad laulustiilid ja kandlemäng. Rahvalaulutraditsioon on vähemalt tuhat aastat vana. Üles on tähendatud 1,2 miljonit eri teksti ja 30 000 meloodiat. Laulud on väga lihtsad ja lühikese vormiga, enamasti ainult üks või kaks muusikalist lõiku, tekst on lõppriimita, kuid värsimõõt on neljajalgne trohheus. Teemad on tihti rahvuslikust mütoloogiast, aga ka inimeste elust, kõige rohkem laule on sünni, pulmade ja surma kohta. Kirjanik ja folklorist Krišjānis Barons avaldas aastatel 1894–1915 kuueköitelise läti rahvalaulude kogu "Latvju dainas".

Rahvalaule saadeti ka rahvapillidel, millest tähtsaim oli läti kannel kokles. 1970. aastatel taaselustati kandlemängutraditsioon, mis oli säilinud vaid Kuramaal ja Latgales. 20. sajandil arendati välja ka uus kokletüüp, millel on palju rohkem keeli, mehhanism keelte kõrguse muutmiseks poole tooni võrra ja muud täiustused, mis võimaldavad mängida laiemat repertuaari.

Lätis on tugev koorilaulutraditsioon. Kutseliste kooride kõrval laulavad kümned tuhanded lätlased harrastuskoorides. Iga viie aasta tagant toimub suur üleriigiline laulu- ja tantsupidu.

Läti ooper[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda mängiti praegusel Läti territooriumil ooperit 17. sajandi lõpul Kuramaa pealinnas Jelgavas (tollal Miitavi). Alates 1760. aastast esinesid Riias peamiselt Saksamaalt tulnud rändtrupid. 1772. aastal ehitati Riiga saksa teater, mille repertuaaris oli ka ooper. See teater osutus aga liiga väikeseks ning 1782. aastal ehitati selle asemel Vitin­hoffi teater. Seal esitati 1785 Mozarti ooper "Die Entführung aus dem Serail" ("Haaremirööv") ja 1797. aastal "Võluflööt". 1837–1839 oli selle teatri muusikaline juht Richard Wagner, kes dirigeeris esimesel hooajal 16 autori (Auber, Luigi Cherubini, Rossini, Bellini jt) ooperite 85 etendust. Maestro aktiivsus viis teatri majandusraskustesse.

1829. aastal kavandati uue teatri ehitamine, mis sai arhitekt Ludwig Bornstedti projekti järgi teoks alles 1863 (1240 kohta) ja kandis nime Rīgas Vācu Teātra (Riia Esimene Teater). See teatrimaja põles 1882. aastal maha. Avati taastatuna 1887. aastal. 1898–1900 ja 1913. aastal töötas selles teatris dirigendina Bruno Walter ja teise dirigendina Clemens Krauss. Teater esitas väga laia repertuaari, kuid väljapaistev koht mängukavas oli Wagneri teostel, mis kõik, peale "Parsifali", ka eri aegadel ette kanti.

Esimene ooper, mis esitati läti keeles, oli Johann Baptist Schenki "Der Dorfbarbier" ("Külajuuksur"). Jēkabs Ozols kompo­nee­ris 1893. aastal esimese primitiivse rahvusliku ühevaa­tuselise ooperi "Spoku stunda" ("Kummituslik tund"). 1902. aastal avati nii vene Russkii teatr kui ka läti Jaunais Teatris. Viimases mängiti peamiselt prantsuse ja itaa­lia repertuaari, kuid see suleti 1905. aastal süüdistatuna koos­töös vene revolut­sio­nääridega. Esimese elukutselise läti ooperi­trupi, mis tegutses aastatel 1912–1915, asutas Pavlis Jurjanš.

1913. aastal asutati Latviešu Opera (Läti ooperiteater), kus esitati peamiselt rahvuslik-roman­tilisi teoseid. Populaarseim selles teatris ette kan­tud teo­s läbi aegade on olnud Alfrēds Kalniņši "Baņuta" (1920), mis pani aluse läti rahvuslikule ooperiloomingule. Teost on esitatud aastatel 1920–2023 üheksas lavastuses, samuti mängitud kontsertversioonis Saksamaal ja USAs.

Iseseisvuse saavu­tamisega 1918. aastal asutati vana saksa teatri baa­sil Nacionalā Opera (Rahvus­ooper) trupp, mis esialgu orienteerus saksa repertuaarile ning alustuseks esitas Wagneri "Tannhäuseri". Rahvuslikule "Baņutale" järgnesid sama edukad Jānis Mediņsi "Uguns un nakts" ("Tuli ja öö", 1921) ja "Dievi un cilvēki" ("Jumalad ja inimesed", 1922) ning Jāzeps Mediņši "Vaidelote" (1927). Mediņši ooperid "Sprīdītis" (1927) ja "Luteklīte" ("Hellik", 1939) on psühholoogilised lasteooperid ning esindavad impressionistlikku koolkonda ooperimuusikas.

Pärast Läti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt muutus radikaalselt ka ooperielu ideoloogia. Rahvusooper sai nimeks Valsts Operas un Baleta teatris (Riiklik Ooperi- ja Balletiteater). Rõhutatult hakkas repertuaaris domineerima nõukogude ja vene ooper. Läti heliloojate teosed kandsid eelkõige okupantide poolt kehtestatud ideoloogilisi suundi, rõhudes peamiselt nõukogude patriotismile ja kunstlikule "rahvaste sõprusele". Need teemad jätsid lätlastest publiku ükskõikseks.

Nõukogude perioodi edukamateks Läti komponistide oopusteks, mida võib liigitada ideoloogiavälisteks, olid Arvids Žilinskise lasteooper "Zelta zirgs" ("Kuldhobune", 1965) ja "Pūt, vējiņi" ("Puhu, tuuleke", 1960), Ādolfs Skulte lasteooperid "Princese Gundega" ("Printsess Gundega", 1971) ja "Eža kažociņš" ("Siili kasukas", 1979), Marģers Zariņši "Uz jauņo krastu" ("Uuel rannikul", 1954), veristlik "Zaļās dzirnavas" ("Roheline veski", 1958), "Nabagu opera" ("Vaene ooper", 1965) ja "Svētā Mauricija brīnumdrabi" ("Svētā Mauricija imed", 1974) ning Imants Kalniņši "Ej, jūs, tur" ("Hei, sina seal", 1971), "Spēlēju, dancoju" ("Mängima, tantsima", 1977) ja "Ifiğenija Aulīdā" (1982).

1907. aastal valmis Liepāja teatrihoone (Liepājas teātris), kus 1913. aastal mängiti esimese ooperina Glinka "Žizn za tsarja" ("Elu tsaari eest"). 1922. aastal asutati Liepāja ooperitrupp, mis andis ka balletietendusi. 1927. aastal sai trupp rahvus­ooperi staatuse ja eksisteeris kuni 1934. aastani omaette teatrina. Aastatel 1934–1950 ja 1957–1962 tegutses ooperitrupp eri nimede all draamateatri koosseisus. Esitati peamiselt vene, nõukogude ja bel canto heliloojate püsirepertuaari ning aktuaalseid läti heliloojate teoseid. Repertuaaris oli ka Eugen Kapi "Tasuleegid" ja Gustav Ernesaksa "Kosilased Mulgimaalt". 1960. aastate alguses sulatati ooperitrupp kokku Riias tegutseva Läti Rahvusooperiga, kuhu suurem osa paremaid soliste tööle suunati.

Alates 1993. aastast toimuvad 50 kilomeetri kaugusel Riiast Siguldas suvised vabaõhu ooperimuusika festivalid (Operamūzikas svētki Siguldā). Need viiakse läbi ühe nädala jooksul juulis või augustis. Programmis on tavaliselt üks ooperimuusika tippteos, mille esitab kas Läti Rahvusooper või mõni külaliskollektiiv, samuti esitatakse operette, barokkmuusikat, toimub ooperimuusika galakontsert ning on korraldatud ka instrumentaalmuusika kontserte. Festivali galakontserdil on laulnud Mati Palm ja Juhan Tralla.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]