Limbaži

Allikas: Vikipeedia
Limbaži

[ l'imbaži ]
läti Limbaži

Limbazi gerb.png
Limbaži vapp
Pindala: 9 km²
Elanikke: 7221 (1.01.2017)[1]

Koordinaadid: 57° 31′ N, 24° 43′ Ekoordinaadid: 57° 31′ N, 24° 43′ E
Limbaži
Limbaži Läti kaardil

Koduleht: http://www.limbazi.lv

Limbaži (Helifaili info läti ) (eesti Lemsalu, liivi Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Nimeteke[muuda | muuda lähteteksti]

Liivikeelne nimetus viitab soojale (lämmi, lämbe), mis võib olla ka negatiivses tähenduses (hingemattev), sõna niin tähenduseks on 'linn'.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1223. aastal ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel[2] Lemsallu liivlaste endise põlenud puitlinnuse asemele peapiiskop Alberti käsul Lemsalu piiskopilinnus, millest kujunes Riia peapiiskopkonna liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi- ja vasallilinnust nii põhja (Salatsi piiskopilinnus, Ungurpilsi vasallilinnus), ida (Augstroze, Mujāni, Vainsalu, Rozbeķi, Suur- ja Väike-Roopa), kui ka lõuna (Nabe vasallilinnus, Krimulda, Turaida piiskopilinnus) pool. Lemsalut peetakse ka liivlaste Metsepole maakonna keskuseks.

Limbaži (saksa keeles Lemsal) sai linnaõigused aastal 1385, Limbaži kuulus Hansa Liitu. Keskajal oli Limbaži, Limbaži kihelkonna keskus, ja uusajal keskuseks kihelkonnakirikuga Volmari kreisis Liivimaa kubermangus.

Limbaži all peeti 19. juuni20. juuni 1919 Eesti Vabadussõja Lemsalu ja Roopa lahing. Lahingus langenute auks avati 1. juulil 1923 mälestussammas (Limbaži Vabadussõja mälestussammas)[3].

Linna läbis varem laiarööpmeline Tallinn–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliin. Limbažini liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal. 2009. aastani oli linn Limbaži rajooni keskus.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all linna ajalooline keskus, Limbaži vanalinn, sealsed luteri kirik ja Rootsi garnisoni kirik, Limbaži piiskopilinnuse varemed ja Ķezberkalnsi linnamägi.[4] Kohaliku kaitse all on vana raekoja hoone ja elumaja aadressil Cēsu iela 1[5]

Looduskaitse all on kirikla juures asuv Õpetaja pärn, Vēšūzise tamm, nende lähistel kasvav nimetu põline tamm, linna kagupiiril kasvav 4 m ümbermõõõduga põline tamm, Lielezersi sanglepad, Linnakalmistu lehised, Limbaži vallamaja künnapuu, Linnakalmistu pärnad, Preije pärn, Linnusevaremete vaher, Muuseumivaher, Ühtsuse pargi künnapuu, Parka iela tamm ja Rīgas iela pärn. Linna loodeosa asub osaliselt Dūņezersi järve hoiualal, linn ise aga Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Central Statistical Bureau of Latvia, vaadatud 11.09.2017.
  2. http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Lemsal&f=false
  3. Mati Strauss (koostaja), 2005. Vabadussõja mälestusmärgid. II osa. Keila. Lk 196
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 11.08 2017
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 11.08 2017
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 11.08 2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]