Talsi
| Talsi | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
|
| |||
|
| |||
|
Pindala: 7,9 km² (2025)[1] | |||
|
Elanikke: 8673 (1.01.2025)[2] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 57° 15′ N, 22° 35′ E | |||

Talsi (ⓘ) (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus. Linn asub Vilkmuiža järve ja Talsi järve kallastel.
Linnas on avalik raamatukogu.[3]
Talsis eristatakse järgmisi linnaosasid: Krievrags, Lauktehnika ja Vilkmuiža.[4]
Linnas asuv 55 puurauk on siluri Adavere lademesse kuuluvate Irlava kihtide stratotüüp.[5]
Talsi on Võhma sõpruslinn.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Talsi linna ajalooline keskus,[6] pannoo-triptühhon Kurzeme,[7] Kupferi kabel,[8] Talsi luteri kirik[9] oreli,[10] oreliprospekti[11] ja E. Fischeri epitaafiga,[12] Talsi muinaslinnus,[13] Talsi ordulinnus,[14] Talsi muinaskalmed[15] ja Vilkumuiža järve muinaskalmed.[16]
Regionaalse aitse all on kaks pannood aadressil Lielā iela 25,[17] elumaja aadressil Baznīcas laukums 1[18] ja Firckside suguvõsale kuulunud Villa Hochheim koos seda ümbritseva pargiga.[19]
Kohaliku kaitse all on Talsi gümnaasiumi direktori A. Dreimanise elukoht aadressil Saules iela 6,[20] Talsi kiriku hauaplaadid,[21] kantsel[22] ja altar.[23]
Looduskaitse all on kaks Vilkmuiža järve kirdekaldal kasvavat sangleppa, Talsi dendropark, kolm hobukastanit, üks hõberemmelgas, üks saar, üks tamm, üks mägivaher ja Bētiņu iela pärn.[24]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalooallikates on asulat esmamainitud 1231. aastal. Talsi muinaslinnus oli kuralaste Vanema muinasmaakonna üks tähtsamaid keskusi. Aastal 1434 rajati sinna Talsi ordulinnus, mis kuulus Kandava foogtkonda. Keskajal oli Talsi alev. Asulale mõjus laastavalt Teine Põhjasõda, mil Talsi kannatas aastal 1657 katku käes ja Rootsi sõdurid hävitasid aastal 1659 sealse ordulinnuse. Põhjasõja ajal laastas Talsit taas katk, nii et aastal 1710 oli sinna jäänud vaid 10 elanikku.
Aastal 1894 sai Talsi osalised linnaõigused. Kuni aastani 1897 olid suurem osa alevi elanikest juudid. Talsi oli tsaariajal Talsi kreisi keskuseks. Linn aastast 1917. Toona läbis linna idaosa Stende ja Ventspilsi vaheline kitsarööpmeline raudtee, Talsi raudteejaamast lähtusid Mērsragsi, Rojasse ja Dundagasse viivad haruliinid. Raudtee tegutses 1960. aastateni, kuigi selle tähtsus pärast Riiast Ventspilsi viiva maantee valmimist vähenes. Linn oli Talsi rajooni keskus kuni 1. juulini 2009.
Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]- Kalna iela
- Talsi järv
- Vilkmuiža järv
- Luteri kirik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā. Vaadatud 7.01.2025.
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2022. Vaadatud 20. mail 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Vietvārdu datubāze
- ↑ "Stratigraafia terminoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2021. Vaadatud 15. septembril 2020.
- ↑ Talsu pilsētas vēsturiskais centrs
- ↑ Panno triptihs "Kurzeme"
- ↑ Kupfera kapliča
- ↑ Talsu luterāņu baznīca
- ↑ Ērģeles
- ↑ Ērģeļu prospekts
- ↑ Epitāfija E.Fišeram
- ↑ Talsu pilskalns ar senpilsētu
- ↑ Talsu viduslaiku pils (Dzirnavkalns)
- ↑ Talsu senkapi
- ↑ Vilkumuižas ezera senkapi
- ↑ Panno "Satikšanās", "Savienošanās"
- ↑ Dzīvojamā ēka
- ↑ Firksu nams "Villa Hochheim" ar parku
- ↑ Talsu ģimnāzijas direktora A.Dreimaņa dzīvesvieta
- ↑ Kapa plāksne
- ↑ Kancele
- ↑ Altāris
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Talsi |