Bauska

Allikas: Vikipeedia
Bauska

läti Bauska

Bauska linna vapp
Bauska vapp
Bauska lipp
Bauska lipp

Pindala: 6,3 km²
Elanikke: 9348 (1.01.2016)[1]

Koordinaadid: 56° 24′ N, 24° 11′ Ekoordinaadid: 56° 24′ N, 24° 11′ E
Bauska
Bauska Läti kaardil

Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, [2] jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.

Bauska kohal saab Mūsa ja Mēmele ühinemisel alguse Lielupe jõgi.

Linnas asub Bauska linnus. Igal aastal juulikuus toimub seal keskaegse muusika festival.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Bauska asub semgalite Upmale maakonna aladel. Bauskas asus Liivimaa ordu Bauska ordulinnus, mis rajati XV sajandil. Aastal 1445 asustas Heidenreich Vincke von Overberg Bauska ümbruskonda ligi 3000 sõjakäigult Novgorodi vastu kaasa toodud vadjalast, kellest kasvas hiljem välja kreevinite rahvarühm.

Linnus oli Bauska foogtide residentsiks. Aastal 1561 sai linnusest Gotthard Kettleri residents ning üks Kuramaa keskustest. Bauska sai linnaõigused 1609. aastal. Aastal 1640 oli linnas 1500 elanikku, neist kolmandik olid lätlased.

Hilisemal ajal asusid Bauskasse elama ka juudid. Aastal 1897 oli linnas 6544 elanikku, neist lätlasi 45,6%, juute oli 2745 ehk siis 42,0%, ja sakslasi 536 ehk siis 8,2%.

Teise maailmasõja ajal oli Bauska aastal 1944 mõnda aega rindelinn. Lahingutegevuse käigus hävis kolmandik Bauska vanalinnast.

Elanikke oli 2004. aastal 10 945.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]