Võru raudteejaam

Jaamahoone (2012)

Kõrvalhooned (2012)

Võru raudteejaam on raudteejaam Võru maakonnas Võru linna lõunaservas. Ajalooline jaamahoone on säilinud ning asub aadressil Jaama tänav 14.

Läbi Võru kulgeb Valga–Petseri raudteelõik, mis valmis 1889. aastal osana Riia–Pihkva-Peterburi raudteest.

Alates 2001. aasta märtsist, kui Võrus peatus viimane regulaarne reisirong, on raudteejaam toiminud üksnes kaubarongide teenindamiseks.

Seoses üle-Eestilise transiitrongi liikluse vähenemisega on Võrut läbinud kaubavood aga (hoolimata 2011. aastal valminud Koidula raudteepiirijaamast) oluliselt kokku tõmbunud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaam jäi avamisel Rõuge kihelkonda Vana-Kasaritsa mõisa maadele ja sai oma nime lähedalasuva Võru linna järgi. Regulaarsed reisirongid sõitsid läbi Võru (liinil Valga-Veski) viimati 2001. aasta märtsis. Võru raudteejaamale eelnes sellel liinil Valga poolt tulles Vagula raudteepeatus ja järgnes Nõnova raudteepeatus. Praegu kasutatakse raudteed ja jaama ainult kaubaveoks.^[1]

Võru raudteejaamas asub kuus jaamateed ning jaamahoone kompleks. Lisaks asub jaamas mitu haruteed, mis siirduvad erinevatele tööstusterritooriumitele.

1980. aastate keskel teostati raudteel ulatuslik kapitaalremont, millega seoses rajati Võru jaamahoonest mõnisada meetrit idasuunas ka uus elektritsentralisatsiooni post, kus asub jaama automaatikaseadmete juhtimispult koos jaamakorraldaja töökohaga ka tänapäeval.^[2]

Kahest madalast perroonist lammutati 2016. aastal raudteepoolne (teedevaheline).^[3]

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Võru jaam ja jaamahoone

Võru vaksalihoone valmis 1889. aastal. Kroonuhistoritsistlikus stiilis IV klassi jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi analoogselt Antsla ja Petseri jaamahoonetega. Võru jaamahoone erineb ülejäänud kahest aga suuruse poolest olles pikema kehandiga. Jaamahooneid iseloomustab lihtne sümmeetriline külgfassaad ning madala kalde ja laia räästaga poolkelpkatus. Hoonete puhul on märgatav ka rõhutatud keskrisaliit, mis paiknes kohakuti ootesaaliga.^[4]^[5]

1919. aastal, Vabadussõja käigus, sai jaamahoone tugevalt kannatada ja taastati. Alates 2000. aastate algusest seisab Eesti Raudteele kuuluv vaksalihoone tühjalt ja on halvas seisukorras. ^[6]^[7]^[8]

Mälestusmärgid Võrus küüditatutele[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestustahvel Võru jaamahoone seinal

Juunis 1941 ja märtsis 1949 deporteeriti läbi Võru raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke. Selle meenutuseks asub jaamahoone seinal 1989. aastal avatud graniidist mälestustahvel kirjaga:

„Siit algas Võrumaalt küüditatud perekondade Siberi teekond 14.IV 1944.a – 25.II 1949.a. Mööduja, meenuta!“
– ^[9]

22. juunil 2016 avati jaamahoone kõrval uus memoriaal aastatel 1941–1952 Võrus küüditatutele.

Võru kohaliku piirkonnapolitseiniku Elar Sariku ja Memento ühenduse eestvedamisel valminud memoriaali, milleni viib killustiku ja puidust raudteeliipritega kaetud kaldtee, autor on skulptor Jaak Soans.^[10]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Võru raudteejaam 1890. aastal
Võru raudteejaama veetorn 1889. aastal
Veetorn raudteejaama ääres (2012)
Võru jaam 2019. aasta kevadel
Jaamahoone (2019)
Jaamahoone küljelt
Kõrvalhooned (2019)
Mälestusmärk jaama juures
Operaili kaubarong läbisõidul Võru jaamast, esiplaanil Ameerika päritolu diiselvedur C36-7i
Võru jaam
1980. aastatel rajatud Võru jaama juhtimiskeskus (ET post)
Vaade Võru jaamale Kreutzwaldi tänavalt