Puurauk
Puurauk on maakoorde puuritud silindriline õõs[1][2]. Puuraugu läbimõõt on mõnest cm kuni mitme meetrini, sügavus kuni 10 km või rohkemgi (ülisüvapuurauk)[1].
Puurauke rajatakse näiteks selleks, et uurida maakoore ehitust, leida ja kaardistada maavarasid, väljata vett, gaasi, naftat[1].
Puuraugust välja võetud silindrilist kivimisüdamikku nimetatakse puursüdamikuks. See on oluline geoloogilise informatsiooni allikas, mille alusel saab teavet maapõue sügavustes esinevate kivimite ja setete kohta.
Eesti sügavaim puurauk (815 m) asub Hiiumaal Kärdla kraatris[1].