Ivi Eenmaa
| Ivi Eenmaa | |
|---|---|
 | |
| XIII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 30. märts 2015 – 15. juuli 2015 7. veebruar 2019 – 4. aprill 2019 | |
| XI Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 2007–2011 | |
| Võru linnapea | |
|
Ametiaeg 2004–2007 | |
| Tallinna linnapea | |
|
Ametiaeg 1997–1999 | |
| Eelnev | Robert Lepikson |
| Järgnev | Peeter Lepp |
| Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor | |
|
Ametiaeg 1984–1998 | |
| Eelnev | Rein Koppelmann |
| Järgnev | Tiiu Valm (esialgu kohusetäitjana) |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 2. juuni 1943 |
| Sünnikoht | Eesti |
| Erakond |
Eesti Koonderakond Eesti Reformierakond |
| Autasud |
Eesti NSV teeneline kultuuritegelane (1989) Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auliige (2016) Tallinna teenetemärk (2016) |
Ivi Eenmaa (sündinud 2. juunil 1943 Viru-Nigulas) on Eesti poliitik ja raamatukogundustegelane. Ta on olnud Tallinna linnapea, Võru linnapea ning IX, XI ja XIII Riigikogu liige. Alates 27. jaanuarist 2021 on Ivi Eenmaa XIV Riigikogu liige.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Eenmaa juhtis aastatel 1984–1988 Fr. R. Kreutzwaldi nimelist Eesti NSV Riiklikku Raamatukogu. Selle ümbernimetamise järel Eesti Rahvusraamatukoguks 1988. aastal jätkas ta tööd raamatukogu direktorina, aastatel 1991–1998 aga Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorina.
1990. aastate teisel poolel siirdus ta poliitikasse, astudes Eesti Koonderakonda. Aastatel 1997–1999 oli ta Tallinna linnapea. Ta oli Tallinna läbi aegade esimene naislinnapea. 1999. aastal valiti ta IX Riigikogu liikmeks.
2004. aasta märtsis valiti Eenmaa Eesti Vabariigi kultuuriatašeeks Moskvas. Ta pidi tööd alustama mais, aga Venemaa venitas talle viisa andmisega ja 2. septembril keeldus lõplikult viisa andmisest. Rahvusvaheliste tavade kohaselt niisugust keeldumist ei põhjendatud.[2]
Hiljem astus ta Reformierakonda ja alates 10. novembrist 2004[3] kuni 2007. aastani oli ta Võru linnapea.
Ta valiti XI Riigikogusse[4]. 20. märtsil 2007 esitas Reformierakonna Võru piirkonna juhatus Eenmaa asemele linnapea kandidaadiks senise abilinnapea Kersti Kõosaare[5], kes 4. aprillil valitigi uueks linnapeaks[6].
Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 2 ja sai 1406 häält, kuid valituks ei osutunud. [7][8] Ta sai Riigikogu liikmeks 9. aprillil Arto Aasa asendusliikmena.[9] Tema volitused lõppesid 15. juulil, kui taastusid Keit Pentus-Rosimannuse Riigikogu liikme volitused seoses vabastamisega Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest.
2019. aasta Riigikogu valimistel sai ta 932 häält ning valituks ei osutunud, kuid sai Riigikokku asendusliikmena alates 27. jaanuarist 2021.[10][1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1989 – Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
- 1997 – Aasta naine
- 2003 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2016 – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auliige
- 2016 – Tallinna teenetemärk
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ivi Eenmaa |
- ↑ 1,0 1,1 "Riigikogu koosseis muutus seoses valitsuse vahetusega". Riigikogu, 26.01.2021. Vaadatud 27.01.2021.
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 28
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 43
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 36
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 113
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 115
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-2.html
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html
- ↑ http://www.riigikogu.ee/index.php?id=182447
- ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-2-voting-result.html
| Eelnev: Rein Koppelmann |
Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor 1984–1998 |
Järgnev: Tiiu Valm |
| Eelnev: Robert Lepikson |
Tallinna linnapea 1997–1999 |
Järgnev: Peeter Lepp |
- Eesti raamatukogundustegelased
- IX Riigikogu liikmed
- XI Riigikogu liikmed
- XIII Riigikogu liikmed
- XIV Riigikogu liikmed
- Eesti Koonderakonna poliitikud
- Eesti Reformierakonna poliitikud
- Tallinna linnapead
- Võru linnapead
- Eesti NSV teenelised kultuuritegelased
- Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid
- Sündinud 1943