Tartu kreis

Allikas: Vikipeedia
Tartu kreis

saksa keel Dörptsche Kreis
vene keel Дерптский уезд (1780–1893)
Юрьевский уезд (1893–1917)


kreisilinn: Tartu
Tartu kreis

Tartu kreis (saksa keeles Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917. 1893. aastal muudeti kreisi venekeelne ametlik nimi Dorpati kreisist Jurjevi kreisiks.

Aastatel 1780–1783 kuulus Tartu kreis Liivimaa kubermangu, 1783–1796 Riia asehaldurkonda, 1796–1917 taas Liivimaa kubermangu.

Riia kubermangu, Tartu kreis. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.
Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.

1780tel aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest Võru kreis.

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Rakvere kreisiga, idas Peipsi järve ja Pihkva kubermanguga, lõunas Riia asehaldurkonna Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Valga kreisiga ning läänes Pärnu kreisiga.

Territoorium Riia kubermangus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Riia kubermang., 1713–1783
  • Tartu linn[1]
Tartu kreisi kihelkonnad (25)
Tartu kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti Liivimaa kubermangu topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool Tartu kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti Liivimaa kubermangu topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool
Tartu kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti Liivimaa kubermangu topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool
Shubert map - R06L05.jpg Shubert map - R06L06.jpg

Territoorium Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond., 1783–1796 Liivimaa kubermang, 1796–1917

Tartu kreisi kreisilinn oli Tartu, kreisi kuulusid veel 16 kihelkonda:

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 1780ndatel aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest Võru kreis ja 19. sajandi keskel oli kihelkondi 7[2]:

Sillakohtupiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu ja Võru kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[3] (Dorpater Ordnungsgericht, Werrosches Ordnungsgericht):

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
  7. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. pp. lk. 31.