Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (lühend EMHI) oli aastatel 1991–2013 Keskkonnaministeeriumi haldusalas olnud riigiasutus, mis tegeles ilmaprognooside, veetasemeprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja aktinomeetriliste vaatluste tegemisega ning nende vaatlusandmete säilitamise ja analüüsimisega.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
EMHI oli Hüdrometeoroloogia ja Looduskeskkonna Kontrolli Vabariikliku Valitsuse (1979–1991) järglane.[1]
1993. aastal moodustasid EMHI vaatlusvõrgu Vilsandi Meteoroloogiajaam — Saaremaa, Kihelkonna vald; Kihnu Meteoroloogiajaam — Pärnumaa, Kihnu vald; Ristna Merejaam — Hiiumaa, Lauka vald; Sõrve Merejaam — Saaremaa, Torgu vald; Virtsu Meteoroloogiajaam — Läänemaa, Hanila vald; Heltermaa Merehüdroloogiapost — Hiiumaa, Heltermaa; Võru Meteoroloogiajaam — Võru; Väike-Maarja Meteoroloogiajaam — Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald; Kuusiku Meteoroloogiajaam — Raplamaa, Rapla vald; Tiirikoja Järvejaam — Jõgevamaa, Mustvee; Tooma Soojaam — Jõgevamaa, Jõgeva vald; Jõgeva Agrometeoroloogiajaam — Jõgeva; Naissaare Meteoroloogiajaam — Harjumaa, Viimsi vald; Narva-Jõesuu Hüdroloogiajaam — Narva-Jõesuu; Nigula Meteoroloogiajaam — Läänemaa, Taebla vald; Tõravare Meteoroloogiajaam — Tartumaa, Nõo vald; Tallinna Aeroloogiajaam — Tallinn; Ruhnu Merehüdroloogiapost — Saaremaa, Ruhnu vald; Pakri Meteoroloogiajaam — Harjumaa, Paldiski[2].
1. jaanuaril 1996 eraldus EMHIst radioloogialabori sektsioon, mille baasil moodustati eraldiseisev Kiirguskeskus.
2004. aastal moodustasid EMHI vaatlusvõrgu 12 meteoroloogiajaama, 9 meteoroloogia- ja hüdroloogiajaama, 3 spetsialiseeritud jaama (1 aeroloogiajaam, 1 järvejaam, 1 soojaam), 6 sademete mõõtejaama ja 52 hüdromeetriajaama.[1]
1. juunil 2013 loodi Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ning Keskkonnateabe Keskuse liitmise tulemusena Keskkonnaagentuur, kus eraldi üksusena alustas tööd EMHI järglane Riigi Ilmateenistus.[3]
Peadirektorid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1991–2001 Peeter Karing
- 2001–2012 Jaan Saar
- 2012–2013 Jalmar Mandel
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Jaan Saar (18.05.2004). "85 aastat Eesti Vabariigi hüdrometeoroloogiat" (PDF). 85 aastat Eesti Rahvuslikku Ilmateenistust. 1919-2004. Vaadatud 17.02.2019.
- ↑ Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta. Vastu võetud 25.10.1993 nr 328, RT I 1993, 70, 999
- ↑ http://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/kontakt/ (vaadatud 08.05.2018)