Suur Munamägi

Allikas: Vikipeedia
Suur Munamägi
Suur Munamägi (taamal, metsane)
Suur Munamägi (taamal, metsane)
Kõrgus 318 m
Asukoht Eesti, Võru maakond
Ahelik, mäestik Haanja kõrgustik
Koordinaadid 57° 42′ 51″ N, 27° 3′ 36″ Ekoordinaadid: 57° 42′ 51″ N, 27° 3′ 36″ E

Suur Munamägi on Eesti ja Baltimaade kõrgeim mägi. See asub Haanja kõrgustikul Haanja küla lähedal Vaskna järve juures. Mäe kõrgus on 318 m, suhteline kõrgus on umbes 60 m. Suure Munamäe tipus asub 1939. aastal valminud Suure Munamäe vaatetorn. Vaatetorni kõrgus on 30 m.

Eesti kõrgeima mäena on Suur Munamägi üks Eesti rahvuslikke sümboleid ning leidnud kultuuris laia kajastust. Muuhulgas inspireeris Munamäelt avanenud vaade kirjanik Juhan Kunderit luuletuseks, milles on read: "Kui siit pilve piirilt alla vaatan / üle õitsva Eestimaa, / rõõmulaule siis maailma saadan, / hüüan pikse häälega: / Siin on ilus elada!"[1]

Suure Munamäe kõrgus[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloo jooksul on Suure Munamäe kõrguse mõõtmistel saadud eri tulemusi. 1933.–1934. aasta topograafilisel kaardil on mäe kõrguseks märgitud 316,8 meetrit. Eestis tänapäeval üldtunnustatud kõrgus 318,1 meetrit saadi 1947–1960 tehtud mõõtmistega.[2]

2013. aastal maa-ameti korraldatud mõõdistamisel selgus, et laserkiire abil lennukilt maapinna kõrgust mõõtnud LIDAR-seadme kohaselt on mäe kõrgus 317,4 meetrit, mitte senine ametlik kõrgus 318,1 meetrit. Tartu ülikooli geograafia instituudi geoinformaatika ja kartograafia professori Tõnu Oja sõnul tuleks LIDARi andmeid kontrollida ka teiste meetoditega. Baltikumi kõrgeimaks tipuks jääb Suur Munamägi siiski ka juhul, kui LIDARi andmeid leiavad kinnitust.[2]

Vaatetorn[muuda | muuda lähteteksti]

Mäel on olnud 5 vaatetorni. Esimene torn ehitati vahitornina 1812. aastal, mil Lõuna-Eestit ähvardas Napoleoni vägede sissetungi oht.[3] Legendi järgi see hävitati, sest ajas merelaevu segadusse[4]. Teise torni ehitas 1870. aastal kohalik kõrtsmik. Torn oli 8 meetrit kõrge ja kõrtsi pärast kohalike seas populaarne. Torni mahtus ainult 4–5 inimest ja varsti hakkasid puud vaadet segama.

Kolmas torn ehitati teise torni, kasvatades torni 12 meetri kõrguseks.

Neljas torn ehitati 1925. aastal, kui Eesti oli iseseisev riik. Torn ehitati 3 kuuga ja oli 17 meetrit kõrge. Võru maakond ehitas inimestele ligipääsuteed, puhastas metsa ja pani torni ette pingid. 19. juulil 1925 avati pidulikult mäe neljas vaatetorn. Varsti saadi aru, et puidust torn oli vana ja taas hakkasid puud vaadet segama. Kõrgus polnud piisav.

Viies, 25,7 meetri kõrgune torn ehitati 1939. aastal. Arhitekt Artur Jürvetsoni projekteeritud raudbetoon-tellishoonet peetakse Eesti funktsionalismi silmapaistvaks näiteks. Torn valmis 1939. aasta juunis, aga pidulik avamine jäi Teise maailmasõja tõttu ära. Torn ei saanud sõjas tõsiselt kannatada ja torni remonditi 1955. aastal.

1939. aastal valminud Suure Munamäe vaatetorn 2014. aastal, pärast mitmekordset renoveerimist

Torn rekonstrueeriti 1967-71 Toomas Reinu[5] ja Veljo Kaasiku[1] projekti alusel, mida peetakse Eesti neofunktsionalismi alguseks. "Katsusin seda tööd teha siidkinnastes ja jätkasin objekti ehituskunstilisi printsiipe, mille tulemusena vaatetorn muutus ehk esialgsest isegi sihvakamaks," iseloomustas arhitekt Rein oma taotlusi. Kavandi kohaselt müüriti kinni torni rõdu kumer osa, tühjad aknaavad täideti akendega, muudeti kõrgemate korruste trepi konstruktsiooni, tippu ehitati uus akendega vaatekorrus ning tõsteti lahtist vaaterõdu. Ülemise vaaterõdu põranda kõrguseks sai 29,1 meetrit[5], ning torni tipust, mis jääb merepinnast 346,7 meetri kõrgusele, näeb kuni 50 km kaugusele[viide?].

2004. aasta augustist kuni 2005. aasta juulini toimusid põhjalikud renoveerimistööd: renoveeriti vaatetorni, kuhu ehitati lift ja kohvik, torni juurdepääsuteid uuendati ja lisati valgustus. Tööd maksid 10 miljonit krooni, raha koguti ka avaliku annetuskampaaniaga[1]. Renoveeritud torn avati pidulikult 24. juulil 2005. Renoveerimistööde projekti arhitekt oli eelmise rekonstrueerimisprojekti arhitekt Toomas Rein[6]. Vaatetorni tagaküljele rajati klaasist ja terasest liftišaht, milles liigub 12-kohaline klaasitud välisseintega liftikabiin. "See on liftile ainumõeldav asukoht, mis ei kahjusta hoone välisilmet. Liikuvast klaasitud kabiinist meeleoluka kuppelmaastiku nautimine pakub fantastilise elamuse," kommenteeris Rein. Et maapealsele korrusele lisatud kohvik ei rikuks vaatetorni arhitektuurset ülesehitust, liitis arhitekt torni külge kivist külgehitusega täpselt võrdse klaasmahu, mis muudab senise ebasümmeetrilise plaanilahenduse sümmeetriliseks, samas jääb tänu klaasi läbipaistvusele domineerima senine kivimaht. Kohvikuesine terrass on kasutatav kontserdipaigana.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Sihtasutuse Suure Munamäe Vaatetorn juhatus ja nõukogu "Eestimaa rahvale!" Postimees 24. november 2003
  2. 2,0 2,1 Uudse lasertehnika­ga mõõtmine viis Suurelt Munamäelt meetri, Delfi, 11. märts 2013
  3. Eesti maastikud. Tallinn, 1984, lk. 169
  4. http://www.suurmunamagi.ee/index.php?page=16
  5. 5,0 5,1 5,2 Tiina Kolk "Funktsionalismi Lõuna-Eestis: Suure Munamäe vaatetorn" ÄP 30. märts 2007
  6. "Munamäe vaatetorn läheb remonti" EPL 7. mai 2004

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]