Mine sisu juurde

Alūksne

Allikas: Vikipeedia
Alūksne
läti Alūksne
eesti Aluliina, Alulinn
võro Aluliin, Mari(n)burḱ
Pindala: 14,3 km² (2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 6188 (1.01.2025)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 57° 25′ N, 27° 3′ E
Alūksne (Läti)
Alūksne

Alūksne (lätiⓘ) on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus. Asub Alūksne järve kaldal.

Linnaõigused aastast 1920. Alūksne on kõige kõrgemal asuv linn Lätis; kohati asub linn merepinnast enam kui 200 meetri kõrgusel, kõige kõrgem koht (Templimägi, Tempļa kalns) ulatub 217 meetrit üle merepinna.

Linna on eesti keeles kutsutud nimega Alulinn või Alulinna ning lõunaeesti keeles nimega Aluliin. Samuti on eesti kirjakeeles ajalooliselt tarvitatud linna omaaegse saksakeelse nime mugandust Marienburi (kohati ka Maria linn, saksa keeles Marienburg).[3]

Linnas eristatakse järgmisi linnaosasid: Apes kalns, Doresmuiža, Jaunalūksne ja Laurencene.

Alūksnes, Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ('linnusesaar') ehk Marijas sala ('maarjasaar') järvesaarel, asuvad Liivimaa ordu Aluliina ordulinnuse (saksa Marienburg) varemed. Ordulinnus ehitati Alūksne järve suurimale saarele 1342. aastal Liivi ordumeistri Burchard von Dreilebeni ajal. Maismaaga ühendas linnust 120 meetri pikkune puusild. Liivimaa ordu Aluliina komtuur oli üks olulisemaid ordukäsknikke, sest tema hallata oli ordu olulisim idapoolne tugipunkt.

Vana-Liivimaa aastal 1534. Aluliina komtuurkond on nr 7

Varauusajal, Poola ajal oli Alūksne (saksa Marienburg) alev Võnnu vojevoodkonnas ja hiljem Liivimaa kubermangu Võnnu ja Valga kreisi Alūksne ehk Aluliina kihelkonna keskus.

Alūksne (Marienburg), 1661–1662 Augustin Meyerberg

Vene-Rootsi sõjas (1656–1658) hõivasid Moskva tsaaririigi väed piirkonna ning valdasid seda 1658. aasta lõpus Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud Vallisaare vaherahuga. 1661. aastal sõlmitud Kärde rahu tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel.

1685. aastal tõlkis Alūksne kirikuõpetaja Ernst Glück läti keelde Uue testamendi ning 1689. aastal ka Vana testamendi.

Põhjasõjas, 1702. aastal, pärast kümnepäevast piiramist, kui suurtükitulega oli juba purustatud märkimisväärne osa müüre, otsustas Rootsi garnisoni ülem Flovian Philo von Tilam alistuda kindralfeldmarssal Šeremetevi juhitud Vene vägedele. Sealjuures saavutati kokkulepe, et kui rootslased annavad fordi käest, lubatakse neil vabalt lahkuda. Linnusesaart järvekaldaga ühendavast sillast üleminekul kostis kusagilt juhuslikku tulistamist, vaherahu oligi rikutud ning Rootsi väed hävitati. Venelaste kätte langes vangi ka piiblitõlkija Ernst Glück ja tema kasutütar Marta Skawronska, kellest sai hilisem Venemaa keisrinna Katariina I. Teistel andmetel kõik rootslased ei alistunud ja garnisoni komandant suurtükiväekapten Wolf (Wulff) ja junkur Gottlieb lasid end koos järelejäänud kaitsemeeskonnaga õhku. Tollal purustati ka Rootsi ajal taastekkinud linnake ja Aluliinast jäi järele väike asula.[4] Pärast Põhjasõda ei vastanud fort enam aja nõuetele ja kaotas oma strateegilise tähtsuse.

1741. aastal andis Jelizaveta I Alūksne oma kantslerile, krahv Mihhail Vorontsovile, kes müüs mõisa juba 1744. aastal Otto Hermann von Vietinghoff-Scheelile. Vietinghoff-Scheelide kätte jäi see valdus kuni võõrandamiseni. Uus Alūksne loss ehitati aastail 1860–1863.

Aastal 1903 avati Alūksne raudteejaam, Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Plaviņase raudtee kitsarööpmelisel raudteel.

Mälestised

[muuda | muuda lähteteksti]
Alūksne ordulinnuse varemed
Alūksne loss

Mälestistest on riikliku kaitse all Cepurīte saare asulakoht,[5] ja gümnaasium.[6] Regionaalse kaitse all on Jaunalūksne loss,[7] hiiepaik Kantslimägi või Kirikumägi,[8] Aluliina õigeusu kirik,[9] Anna põllumajandusseltsi hoone,[10] elevaator[11] ning Alūksne asulakoht.[12] Kohaliku kaitse all on veel Aluliina lossi kõrts,[13] elamud Jāņkalna iela 8[14] ja Jāņkalna iela 25,[15] vana gümnaasiumihoone,[16] õigeusu kihelkonnakool,[17] võõrastemaja Banchoffs Hotell,[18] elamud Rijukalna iela 9,[19] Pils iela 68,[20] Raiņa bulvāris 1,[21] Lielā Ezera iela 11,[22] ja Lielā Ezera iela 7.[23]

Alūksne ajalooline kesklinn on riikliku kaitse all.[24] Selle piiridesse jääb ka Aluliina mõisaansambel, mis on samuti riikliku kaitse all.[25] Nende territooriumil on veel mitmeid kaitstavaid mälestisi.

Aadressil Pils iela 33 asub riikliku kaitse all olev palmimaja,[26] millest on eraldi riikliku kaitse all veel selle kolme toa interjöör[27] ja rõdupiirded.[28] Riikliku kaitse all on veel mõisavalitseja maja,[29] vana häärber,[30] viinaköök-sotsiaalseltsi maja,[31] tallid,[32] tall-progümnaasium,[33] rotundpaviljon,[34] kelder[35] ja ait.[36] Riikliku kaitse all on veel pangahoone Brūža iela 1.[37] Regionaalse kaitse all on pood aadressil Pils iela 25a.[38] Kohaliku kaitse all on trükikojaga elumaja Pils iela 27a[39] ja Pils iela 27[40] ning Brūža iela 4.[41]

Saarel asuvad Aluliina ordulinnuse varemed[42] ja selle territoorium on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.[43] Ka Templimäe linnamägi ja asulakoht on riikliku kaitse all.[44] Selle kõrval asuvad keskaegsed kindlustised ja keskaegne kalmistu on regionaalse kaitse all.[45]

Kesklinna ja mõisakompleksi aladele jääb ka riikliku kaitse all olev Aluliina kirik.[46] Eraldi on kaitse all selle neli ust,[47] interjöör,[48] orel,[49] kantsel[50] ja altar.[51]

Alūksne lossipark on riikliku kaitse all. Pargi aladele jäävad muinsusmälestistest kolonnaad,[52] kivisild,[53] ümartorn,[54] Aiolose tempel,[55] Otto Herman von Vietinghoffi graniitobelisk,[56] Vietinghoffide suguvõsa mausoleum,[57] Aleksandri paviljon,[58] Alūksne loss[59] ja jääkelder.[60]

Gulbene—Alūksne kitsarööpmeline raudtee on tervikuna riikliku kaitse all, Alūksnest on seal kaitse all veel Alūksne raudteejaama lao- ja jaamahoone.[61] Linna jääb ka osaliselt kohaliku kaitse all olev Kolberģise mõisa hoonetekompleks.[62]

Looduskaitse all on üheksateist tamme, kaks mändi, pärn, kuus sangleppa, neli saart, Kirikutamm, Glücki tammed, harilik ebatsuuga, valge mänd ja Valkas iela elupuu.[63]

Muud vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Alūksnes asuvad Alūksne ordulinnuse varemed, Alūksne järv, Pilssala järvesaar, Templimägi, Päikesesild, Alūksne järve ja pargi valgusefektidega purskkaevud.[64]

Alūksne raudteejaama hoone

Linnast suundub endise Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee kitsarööpmelise raudtee osa Gulbenesse, mis säilis tänu sellele, et Läti NSV ajal vedas Nõukogude sõjavägi seal sütt, samal ajal toimis ka regulaarne reisijatevedu. Nüüdisajal peatuvad mõlema suuna reisirongid seal kolm korda päevas. Sama kitsarööpmeline raudtee läks varem edasi Valka, kuid on praeguseks demonteeritud. Liiklus Valga–Alūksne liinil algas 1903. aastal ning lõppes 2. juunil 1970, liiklus Hopani lõpetati aastal 1973.

  • 2029 (1920)
  • 3507 (1925)
  • 4385 (1935)
  • 3441 (1943)
  • 6400 (1959)
  • 7655 (1970)
  • 10930 (1979)
  • 10913 (1989)
  • 9510 (2000)
  • 8057 (2011)
  • 6448 (2021)
  • 6687 (2025)
  1. ↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā. Vaadatud 7.01.2025.
  2. ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
  3. ↑ Peeter Päll. 1986. Eestikeelsed naabrusnimed. Keel ja Kirjandus 29(6), lk 336.
  4. ↑ Heinrich von Hagemeister. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1. Lk 252
  5. ↑ Cepurītes salas apmetne
  6. ↑ Ģimnāzija
  7. ↑ Jaunalūksnes pils
  8. ↑ Kanceles kalniņš (Baznīcas kalniņš) - kulta vieta
  9. ↑ Alūksnes pareizticīgo baznīca
  10. ↑ Annas lauksaimniecības biedrības nams "Ekonomija"
  11. ↑ Elevators
  12. ↑ Alūksnes apmetne
  13. ↑ Alūksnes pilskrogs "Šloskrogs"
  14. ↑ Dzīvojamā ēka
  15. ↑ Dzīvojamā ēka
  16. ↑ Vecā ģimnāzija
  17. ↑ Pareizticīgo draudzes skola
  18. ↑ Viesnīca "Banchof's Hotell", vēlāk dzīvojamā ēka
  19. ↑ Dzīvojamā ēka
  20. ↑ Dzīvojamā ēka
  21. ↑ Dzīvojamā ēka
  22. ↑ Dzīvojamā ēka
  23. ↑ Dzīvojamā ēka
  24. ↑ Alūksnes pilsētas vēsturiskais centrs
  25. ↑ Alūksnes muižas apbūve
  26. ↑ " Palmu māja
  27. ↑ Interjera dekoratīvā apdare (3 telpās)
  28. ↑ Balkona margas
  29. ↑ Pārvaldnieka māja
  30. ↑ Vecā pils
  31. ↑ Brūzis, vēlāk saviesīgās biedrības nams
  32. ↑ Stallis
  33. ↑ Stallis, vēlāk proģimnāzija
  34. ↑ Paviljons - rotonda
  35. ↑ Pagrabs
  36. ↑ Klēts
  37. ↑ Banka
  38. ↑ Veikals
  39. ↑ Dzīvojamā ēka un drukātava
  40. ↑ Dzīvojamā ēka
  41. ↑ Dzīvojamā ēka
  42. ↑ Alūksnes viduslaiku pils
  43. ↑ Alūksnes pilsdrupas
  44. ↑ Tempļa kalns - pilskalns ar apmetni
  45. ↑ Pils salas viduslaiku kapsēta un viduslaiku nocietinājums
  46. ↑ Alūksnes luterāņu baznīca
  47. ↑ Durvju komplekti (4)
  48. ↑ Interjera dekoratīvā apdare
  49. ↑ Ērģeles
  50. ↑ Kancele
  51. ↑ Altāris
  52. ↑ Kolonāde
  53. ↑ Akmens tilts
  54. ↑ Apaļais tornis
  55. ↑ Eola templis
  56. ↑ Obelisks Fitinghofam
  57. ↑ Mauzolejs
  58. ↑ Aleksandra paviljons
  59. ↑ https://mantojums.lv/cultural-objects/2676 Jaunā pils
  60. ↑
  61. ↑ Šaursliežu dzelzceļa līnija Alūksne-Gulbene, sliežu ceļi, inženierbūves, aprīkojums, ēkas, ritošais sastāvs
  62. ↑ Kolberģa muižas apbūve
  63. ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 4.08 2025
  64. ↑ Vaatamisväärsused, www.aluksne.lv

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Alūksne&oldid=6955218"