Kergliiklustee

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Haabersti-Nõmme kergliiklustee

Kergliiklustee ehk jalgratta- ja jalgtee on kergliikluseks, st jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudega jne, mitte mootorsõidukitega liikumiseks mõeldud tee.

Kergliiklusteed on olulised nii liiklusohutuse kui ka terviseedenduse seisukohalt, kuna jalakäijad ja jalgratturid on seal eraldatud autoliiklusest, samas on kergliiklusteed tähtsad tervisespordi võimaldamiseks.

Eestis on kergliiklusteede rajamine hoogustunud pärast taasiseseisvumist. Nende ehitusel on oluline, et kergliiklusteed moodustaksid pideva võrgustiku, mis soodustab tervislikke eluviise (vastandina liikumisele autode ja ühistranspordiga).

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Liiklusseaduse määratleb jalgratta- ja jalgtee kui "jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud"[1]. Seaduses kergliiklustee mõistet ei leidu, ent tavakeeles kasutatakse kergliiklustee mõistet jalgratta- ja jalgtee sünonüümina või katusmõistena mitmesuguste teede kohta, mis on ette nähtud jalakäijatele, jalgratturitele ja teistele kergliiklejatele.[2][3][4] Teeregistri põhimääruse järgi on kergliiklustee "sõiduteest eraldatud jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee või tee koosseisu kuuluv kõnnitee".[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liiklusseadus elektroonilises Riigi Teatajas.
  2. Ylle Tampere. Kas kergliiklustee kasutamine on selle olemasolul jalgratturile kohustuslik? Accelerista, 23. aprill 2020.
  3. Ahoi jalakäija, jalgrattur – sina oled turvalisuse looja valla kergliiklusteedel! Viimsi Teataja, 17. aprill 2020.
  4. Kõik peavad teadma, kus jalgrattaga sõita tohib Tehnikamaailm, 8. aprill 2019.
  5. Teeregistri põhimäärus eletroonilises Riigi Teatajas.