Tsüklon
 |
See artikkel räägib meteoroloogiamõistest; seadme kohta vaata artiklit Tsüklon (tehnika). |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.[1]
Tsüklonis puhuvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt (keerisena) vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tuule spiraalne puhumine tuleneb Coriolisi efektist, mis Maa põhjapoolkeral paneb otseliikuvat objekti (tuult) inertsi tõttu säilitama oma algset liikumissuunda ruumis, kuid maakera pöörlemise tõttu jääb liikumise suund geograafilisest sihist paremale. Kuna tsükloni keskmes on õhurõhk kõige madalam, siis on tuule gradientjõud suunaga just madalrõhkkonna keskmesse, kuid tegelikes tingimustes kaldub tuule teekond Coriolisi jõu ja maapinna hõõrdejõu koosmõjul Maa põhjapoolkera parasvöötmes umbes 30° paremale. Tuule suuna järgi on võimalik otsustada kuspool meist asub madalrõhuala. Kui seista seljaga vastu tuult, siis meie 30 kraadi vasakule ette suunatud käe poole jääb madalrõhuala kese.
Tsükloni horisontaalmõõtmed ulatuvad tavaliselt 1000 kuni 2000 kilomeetrini, vertikaalsuunas ulatuvad algstaadiumi tsüklonid 3 -5 km kõrgusele, intensiivses staadiumis isegi 12 kuni 20 km. Tuulte kiirused meie laiuste tsüklonites ulatuvad tavaliselt 60 kuni 70 km/h, madalamad õhurõhud 1005 mb kuni isegi 930 mb.
Tsükloni teke
[muuda | muuda lähteteksti]Tsüklonid võivad tekkida erinevates olukordades ja viisil, nende kujunemine ei ole siiski veel täielikult selge.
Kahte erinevate omadustega õhumassi voolamise sirgel eraldusjoonel frondil, tekib mingil põhjusel häiritus. Frondil kujuneb laine, mis soodsas olukorras suureneb. Suurenenud keeriselises laines eristuvad õhumasside sooja sektori soefront ja külma sektori külmfront, mis arenedes järgneval liikumisel liituvad ehk okludeeruvad. Seejärel tekib suletud ringi isobaaride väli, mille kohal üles kerkiva õhu tõttu tekib madala õhurõhukeskmega vastupäeva pöörlev ala, mille keskmesse spiraalselt voolanud õhu trajekroorid konvergeeruvad (liituvad). Tõusva õhu liikumise käigus hakkab niiskus tsükloni keskmes adiabaatilise jahenemise tõttu kondenseeruma. Seepärast on tsükloni keskmes iseloomulikult pilvised ja sajused ilmad.
Tsükloni liikumine
[muuda | muuda lähteteksti]Tsüklonid ei seisa paigal, vaid liiguvad erinevaid teid pidi. Meile tuleb suurem osa tsükloneist Atlandilt. Sageli liiguvad tsüklonid mitte üksikult, üksteisest pika ajavahemikuga eraldatuina, vaid sarjana, n-ö tsükloniperekonnana. Nende perekondade iga on võrdlemisi lühike, keskmiselt kuni kuus ööpäeva, nii et perekonna esimene tsüklon jõuab juba täituda kui viimane on alles tekkestaadiumis.
Tsükloni aasta keskmine liikumiskiirus on Lääne-Euroopas ligikaudu 30 km/h. Tsükloni liikumiskiirus on muutlik, mõnikord tsüklon peatub ja püsib mitu päeva ühel ning samal kohal. Samuti võivad muutuda tsükloni liikumissuund, kuju ja suurus.[2] Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tsüklon |