Tsüklon

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib meteoroloogiamõistest; seadme kohta vaata artiklit Tsüklon (tehnika).

Polaartsüklon Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987.

Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'pöörlema') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.[1]

Tsüklonis puhuvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt (keerisena) vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. See tuleneb Coriolisi efektist, mis põhjapoolkeral paneb otseliikuvat objekti sihist paremale kalduma. Kuna tsükloni keskmes on õhurõhk madalam, siis on tuule suund keskme suunas ( kõrgrõhkkonna piirkonnas on tuule suund keskmest väljapoole ehk tsüklonite poole). Õhurõhk langeb madalrõhkkonna lohu telge mööda tsükloni keskme suunas. Lohu teljeks on front, mis lähtub tsükloni keskmest ja mille ees õhurõhk langeb, kui taga tõuseb. Madalrõhkkonna mõjul ilmnevad merelise kliima tunnused.

Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu.

Õhu tsirkulatsioon tsüklonis (vasakul).

Kuigi tsüklonid ja antitsüklonid on vastandlikud, moodustavad nad kokku ühendatud, tervikliku, teineteist tasakaalustava meteoroloogilise süsteemi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Entsüklopeedia 9. köide, Tallinn 1996, lk 557

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]