Päästeauto

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Päästeauto Uus-Lõuna-Walesis

Päästeauto (ka tuletõrjeauto) on auto, mis on mõeldud päästetööde tegemiseks. Päästeauto peamiseks kasutusotstarbeks on päästevahendite ning päästjate transport sündmuskohale ja sealt ära.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetust "päästeauto" hakkas Eestis laiemalt kasutama 21 sajandil. Varem kasutatud termin "tuletõrjeauto" sobis hästi kitsalt tulekustutusele orienteeritud sõiduki nimetamiseks. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist järk järgult lisandunud mitmesugused päästeülesanded tingisid üldisema termini vajaduse.

Päästeauto omanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Päästeautot võib omada igaüks. Eestis kuulub suurem osa päästeautodest Eesti Vabariigile ja kitsamalt Päästeametile. Päästeautosid omavad veel vabatahtlikud päästeorganisatsioonid, kaitsevägi, äriühingud ja eraisikud.

Päästeauto kui alarmsõiduk[muuda | muuda lähteteksti]

Päästeotstarbelist autot võib omada igaüks, kuid alarmsõidukina võib päästeautot kasutada vaid siis, kui see on kantud Maanteeameti registrisse alarmsõidukina.

Päästeauto registreerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis võib spetsiaalset värvikombinatsiooni ja alarmseadmeid kasutada sellisel päästeautol, mis on kantud Maanteameti registrisse kui alarmsõiduk.

Päästeauto värviskeem[muuda | muuda lähteteksti]

Päästeautol tuleb kasutada spetsiaalset värviskeemi, kui autot soovitakse kasutada alarmsõidukina. Ülemaailmne päästeautode värviskeemi kokkulepe puudub. Seetõttu värvitakse päästesõidukid üle maailma erinevalt. Lähtudes päästetööde osaks olevatest tulekustutustöödest, kasutatakse sageli leekidest ajendatud punast ja kollast värvitooni. Eestis kehtiva korra järgi[1] värvitakse Päästeameti ja vabatahtlike päästjate autod punaseks. Kaitseväe kasutuses olev päästeauto värvitakse kollaseks. Auto nähtavuse parandamiseks kasutatakse kontrastvärve ja helkurribasid. Tsiviilpäästeautol värvitakse esiuksed valgeks. Massi- ja mõõtmete poolest veoautoks loetaval päästeautol võib värvide küljele valge triibu. Kaitsevägi päästeautodel kontrastvärvi ei kasuta. Tsiviilpäästeautole võib kanda helkurribasid valge ja punase või kollase ja punase mustriga.

Varasem värviskeem[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti päästeautode ja tuletõrjeautode veljed värviti üheksakümnendatel aastatel nelja veerandi põhimõttel musta-valgekirjuks. Sellisest nõudest edaspidi loobuti.

Tekst päästeautol[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemaailmne juhend päästeautole teksti kandmiseks puudub. Seda reguleerib iga riik eraldi. Eestis kleebitakse, tavaliselt päästeauto ustele, päästeüksuse nimetus. Päästeameti omanduses olevatele autodel lisatakse ka Päästeameti vapp. Vabatahtlike päästjate eraomanduses olev sõiduk kannab kirjet "Vabatahtlik pääste". Otseselt ei ole keelatud ka muu otstarbeka teksti lisamine. Tavaliselt on autole kantud Eestis kehtiv hädaabinumber "112". Päästeautosid on kasutatud ka tuleohutuspropaganda tegemiseks.

Päästeauto liikluses[muuda | muuda lähteteksti]

Päästeauto peab Euroopa Liidus vastama samadele tehno- ja keskkonnakaitsenõuetele, mis teised autod. Päästeautojuht ei pea kinni pidama osadest liiklusseaduse nõuetest, kui ta täidab kiiret ülesannet ja autol on vähemalt vilkur sisse lülitatud. Sireeni püsiv kasutamine pole kohustuslik.

Alarmseadmed päästeautol[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis loetakse alarmseadmeteks vilkureid, sireeni ja valjuhääldit. Päästeauto vilkurid võivad olla vaid sinist värvi. Sireen ei tohi olla püsiva tooniga vaid peab muutuma. Valjuhääldi võib päästeautol olla, kuid selle paigaldamine ei ole kohustuslik. Kaasaegsetel päästeautodel see enamasti on.

Päästeauto juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Registris alarmsõidukina nimetatud päästeautot tohib juhtida kahel tingimusel. Peab olema vastava kategooria juhiluba ja läbitud spetsiaalne alarmsõidukijuhi täiendõpe. Alarmsõiduki juhtimisõigus ei sõltu sellest, kas alarmseadmed on sisse lülitatud või mitte.

Päästeautoliigid lähtuvalt päästefunktsioonist[muuda | muuda lähteteksti]

Päästeautode ühest liigitust ei ole olemas. Lisatud tabelis on kokku võetud Eestis kasutusel olev üldine liigitus. Jaotuse aluseks on üldjoontes autole paigutatud varustus, pumba võimsus, autost mitteeraldatava varustus ning päästjatele mõeldud tööruumide suurus ja olemus.

Nimetus Kõnekeelsed nimetused (eriala släng) Kasutuseesmärk Märkused
Põhiauto - Kõige levinum päästeautoliik. Kannab kuni 3 tonni vett ja kuni 300 liitrit vahuainet. Autole on paigutatud pump, pinnaltpääste, nööripääste ja kustutusvarustus. Autos on kuni 6 kohta päästjatele. Tavaline pumbavõimekus autol on 40 liitrit vett sekundis. -
Paakauto Suurt kogust (4...15 t) kustutusvett transportiv auto. Teatud paakautodel on kaks paaki. Neist üks täidetakse vee ja vahuainega. Paakide mahtuvuse vahekord otsustatakse iga paakauto tellimuse puhul eraldi. Näiteks 8 t vett 2 t vahuainet.
Tulekustutus- ja päästeauto või päästeauto - Eestis üldiselt kasutuselt taandunud päästeautoliik, mis asendus põhiautodega. Sellesse kategooriasse arvati väga kitsalt spetsialiseeritud (näiteks ainult varingupäästevarustuega) autod. Selliseid autosid jagati Eestile iseseisvuse taastamise järel riikidevahelise abi korras. Enamik neist autodest on amortisatsiooni tõttu maha kantud.
Tulekustutusauto Funktsioonilt vaid kustutustöödeks mõeldud auto. Kannab pumpa, kustutusvett ja kustutusvarustust. -
Maastikukustutusauto Metsa- ja maastikupõlengute kustutamiseks sobiv auto. Peamiseks eriomaduseks on hea maastikuläbivus ja minimalislik kustutusvarustus. -
Lennupäästeauto - Lennuväljadel kasutatavad päästeautod, mis on mõeldud lennukitulekahjude kustutamiseks. Selliste autode eripäraks on autodele paigutatud suure vooluhulgaga joatorud ja põhiautodest suuremad kustutusvee- ja vahuainepaagid. Autode võimsad pumbad suudavad ülikiirelt arenevasse kahjutulle paisata 80....150 liitrit vett sekundis. -
Pumbajaamaauto Päästeauto, mis transpordib autole kinnitatud suure võimsusega pumbajaama. Pumbajaam koosneb pumbast ja suure võimsusega mootorist. Pumbajaama ei käitata automootorilt. Eestis on enamik selliseid autosid maha kantud ja asendatud konteinerpumbajaamadega.
Vahuauto - Suure koguse vahuaine transpordiks mõeldud auto. -
Voolikuauto Suure diameetriga (110 mm; 150 mm) magistraalvoolikuliinide vedamiseks, laotamiseks ja kokkukorjamiseks mõeldud päästeauto. Eestis on voolikuautod enamikus asendatud voolikukonteineritega.
Redelauto
  • Redel
Päästeauto, mille põhifunktsiooniks on masinjõul käitatava redeli toimetamine sündmuskohale. Redel ei ole päästeautolt eemaldatav. Lühimad kinnitatud redelid on 20....30m pikad. Pikimad üle 40m. -
Kõrvtõstukauto Redelautole sarnanev auto, millele on kinnitatud korviga poom. Poomi eeliseks on suurem tõstekõrgus. Miinuseks suurem mass ja suurema manööverruumi vajadus. Osad korvtõstukautod on kombineeritud autod, kus poomile on kinnitatud ka redel.
Juhtimisbuss
  • Staabibuss
Töölaude, sidevahdite ja valgustusega varustatud buss, kus töötab suurõnnetuste likvideerimise staap. Bussis saab töötada 10...15 inimest. -
Juhtimisauto - Tavaliselt sõiduauto baasil ehitatud juhtimisauto, mis on funktsioonilt sarnane juhtimisbussile. Töötada saab autos 1..2 inimest.
Loomapäästeauto - Loomade päästmiseks ja transpordiks mõeldud auto -
Teenistusauto - Alarmsõidukina kasutatav igapäevased teenistusülesandeid (majandus, transport jne) täitev sõiduk -
Konteinerauto Päästekonteinerite (õlitõrjekonteiner, kiirgustõrjekonteiner jne) transpordiks mõeldud auto. -
Roomik- konteinerauto Suure läbivusega ja sageli ujumisvõimekusega transportsõiduk. Kasutatakse päästetöödel raskesti läbipääsetavates piirkondades (rabad, sood).
Roomikauto
  • Bandvagen
Inimeste ja varustuse transpordiks mõeldud suure läbivusega ja sageli ujumisvõimekusega transportsõiduk. Kasutatakse päästetöödel raskesti läbipääsetavates piirkondades (rabad, sood).
Olmeauto - Enese korrastamiseks, puhkamiseks, söömiseks jne mõeldud päästeauto. Kasutatakse pikkadel päästesündmustel meeskonna töövõime säilitamiseks. -

Päästeauto tehnilised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Kõikide tunnuste osas ei ole võimalik autot maksimaalselt võimekaks ehitada. Näiteks palju varustust mahutava auto mõõtmed on suured ja sellevõrra halveneb manööverdusvõime. Seetõttu on iga päästeauto ehitamine kompromiss erinevate omaduste vahel. Samuti tuleb arvesse võtta päästeauto tüüpilist tööpiirkonda (kitsad linnatänavad, palju maastikee) jne. Majanduslikel põhjustel Eestis üldiselt ei kasutata algusest lõpuni eritellimusena valmistatud päästeautosid. Reeglina on auto alusvanker, mootor ja käigukast seeriatoodang. Reeglina on ka juhtimisseadmed ja kabiin seeriatoodang, kuigi kabiin on seest tavaliselt ulatuslikult ümber ehitatud.

Päästeauto kiirus[muuda | muuda lähteteksti]

Päästeautol ei pea olema kiirusepiirikut[2]. Küll peab päästeautojuht kinni pidama valmistajakiirusest. Päästeauto kiiruslik võimekus valitakse tavaliselt tüüpilise töökeskkonna järgi. Asulates ja maanteedel liikuvad päästeautod liiguvad kiiremini. Maastikuvõimekusega autod aeglasemalt.

Kabiin[muuda | muuda lähteteksti]

Kabiinis sõidavad päästjad. Mõningatel metsakustutusautodel on olemas ka lahtised istekohad, kuid enamik kabiine on Eesti kliimast tingituna kinnised. Üldiselt mahutavad kabiinid 1...6 päästjat. Kabiini mahutavus sõltub päästeauto otstarbest. Põhiauto kabiin mahutab tavaliselt 4...6 päästjat. Muude eesmärkidega autod 1...2 päästjat. Otseselt ei ole määratud, milline varustus kabiinis peab olema. Siiski on sinna kõige käepärasem paigutada varustust, mida päästja pidevalt kaasas kannab, sest lõplik kaitseriietusess riietumine toimub autos. Selliseks varustuseks on kaitseriietus, taskulambid, raadiosaatjad, väiksemõõdulised käsitööriistad jne. Samuti paigutatakse kabiini õrnad tööriistad nagu soojuskaamerad, kaablidetektorid ja dosimeetrid.

Veepaak[muuda | muuda lähteteksti]

Veepaagi suurus valitakse auto kasutusotstarbe järgi. Väiksemõõdulistel maastikukustutusautodel võib veepaagi suuruseks olla 200....500L. Veeveoks mõeldud paakautodel 8000....15000L. Paak valmistatakse metallist või plastmassist. Plastmassi eeliseks on kergus ja korrosiooni puudumine. Puuduseks kergem purunemine. Paaki paigutatakse veetaseme andur, mis annab infot vee koguse kohta autopaagis. Veetaseme näidik asub tavaliselt pumba lähedal. Paagi puhastamiseks ja kontrollimiseks on paagi ülaosas luuk. Paaki paigutatakse ka nn lainemurdjad. Lainemurdjaks on tavaliselt augustatud metallplaadid, mis takistavad auto pidurdamisel ja kiirendamisel tekkivate lainete liikumist. Lainete liikumist on vaja takistada, et auto oleks sõidul stabiilsem. Paak ühendatakse pumbatorustikuga. Üks toru tuleb pumbast paaki ning on mõeldud paagi täitmiseks. Teine väljub paagist pumpa. Lisaks on osadel päästeautomudelitel pumbast mööda liikuv otsetäitetoru, mille kaudu saab paaki täita teine päästeauto. Paagi täpset täitumishetke on raske määrata ja kaalu vähendamise eesmärgil ei talu veepaak suurt survet. Võimsa tuletõrjepumbaga paaki vett pumbates on sellise surve tekitamine kerge. Seetõttu on paagil olemas ülevoolutoru. Kui paak saab täis hakkab liigne vesi paagist välja voolama ja survet ei teki. Moodsamatel autodel on ülevoolutoru asendatud elektrilise süsteemiga, kus täitumisteate saabumisel veetaseme andurist, sulgeb pealevoolu paaki vastav automaatklapp.

Vahuainepaak[muuda | muuda lähteteksti]

Vahuaine kasutamine kõikidel kustutustöödel ei ole vajalik. Seetõttu paigutatakse vahuaine omaette vahuainepaaki. Vahuainepaagi suurus on tavaliselt suurem kui 200L. Paagi tegelik suurus sõltub iga auto otstarbest. Põhiautode vahuainepaagi suuruseks on ligikaudselt 200....300L. Lennupäästeautodel on vahuaine paak tavaliselt mitmetonnise mahuga. Vahuainepaagi paigutamine autole ei ole kohustuslik, kui auto töökeskkonnas ei ole ette näha vahuaine vajadust.

Valgustusseadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Valgustusseadmed, mis on sisse lülitatud sõidu ajal, peavad vastama liiklusseaduses seatud nõuetele. Sündmuskoha valgustamiseks mõeldud valgustusseadmeteks on tavaliselt auto katusele paigutatud prožektorid. Prožektorid võivad olla püsivalt autole kinnitatud või teisaldatavad. Püsivalt autole kinnitatud prožektorid on reeglina kinnitatud valgustusmasti külge. Mast on sündmuskohal 5...10m kõrgusele üles tõstetav, mis hõlbustab sündmuskoha valgustamist. Prožektorid saavad elektritoite tavaliselt autole paigutatud spetsiaalselt elektrigeneraatorilt.

Kapid ja pinalid[muuda | muuda lähteteksti]

Päästeautode üheks peamiseks kasutusotstarbeks on päästevarustuse transport. Seetõttu paigutatakse päästeautodele kapid. Suurematesse kappidesse ehitatakse ka riiulid. Kaasajal kasutatakse Eestis enamasti ruloouksi. Nende eeliseks on väike ruumivajadus. Samuti ei takista ruloouksed ümber auto liikumist. Samas kasutatakse päästeautodel ka traditsioonilistele hingedele paigutatud uksi. Hingedel uksed vajavad vähem hooldust ning need on töökindlamad. Ruloouste tüüpiliseks probleemiks on aja jooksul suurenev liikumistakistus. Päästeauto kappidesse ehitatud riiulid võivad olla kohtkindlad või ka kapist välja pööratavad. Riiulitel on aasad ja konksud ning rihmad, mille abil päästevarustus transpordi ajaks kinnitatakse. Reeglina valitakse päästeauto ostmisel ka kappidesse paigutatav varustus. Seetõttu võib kapis olla ka kindla varustuskomponendi jaoks ehitatud riiuleid.

Rulooustega päästeauto

Pinaliteks nimetatakse imivoolikute hoidmiseks mõeldud plekktorusid.

Auto katusel olevad pikad punased torud on imivoolikupinalid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]