Jütja

Allikas: Vikipeedia

Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (inglise gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati[1].

Soojärvedes tekib surnud taimedest ja rauasooladest turbamuda ehk düü.

Koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Jütja koostis sõltub suuresti lagunenud produtseerijate (eeskätt vetikate ja makrofüütide) koosseisust. Orgaanilise süsiniku mass ületab 2% sapropeeli massist ning kuivainest vähemalt 15% moodustab orgaaniline aine.[2]

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all.[3] Järvemuda on eriti iseloomulik eutroofsetele järvedele. See tekib, kui põhjakihtides on madal hapnikusisaldus, mis omakorda tekib, kui on vähene veeringlus põhjakihtides või pindmiste kihtide hapnikutarve tõuseb. Taimede ja loomade jäänuste ning mineraalaine ümberkujundamisel setteks on oluline osa mikroorganismidel. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Õhu käes seisnud sapropeel paakub kivikõvaks koorikuks, mis hiljem enam vees ei lahustu.[4]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Järvemudaleiukohana käsitletakse setet, milles mudalasundi paksus on vähemalt 1 meeter. Järvemuda kasutatakse mudaravilates, sest see sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente.

Järvemudasid on püütud kasutusele võtta väetisainena põllumajanduses, kuid paraku on see rakendusvaldkond üsna piiratud, sest sapropeeli toiteainetesisaldus on üsna madal ja tema kasutamine tuleks kõne alla üksnes kompostiva lisandina väetisesegudes.

Sültjat sapropeeli võib kasutada ka looma- ja linnusöödana.

Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis hakkasid järvesetted tekkima hilisjääajal ehk umbes 10 000 - 12 000 aastat tagasi. Tänapäevaks on mitmete järvede mudalasundid üle 10m paksud. Eesti järvemudade uurimine sai alguse 19. saj Tartu Ülikoolis (L. zur Mühlen, M. zur Mühlen). Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni.

Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Rumeenia on kuulus oma ravimudadega järvede poolest. Rumeenia linnas Techirghiolis kaevandatakse sealsest Techirghioli järvest järvemuda, mis juba 20.sajandi alguses võitis auhindu heade omaduste eest. Samuti asub Rumeenias Balta järv, mille muda kasutatakse liigese-, naha- ja reumaatiliste haiguste raviks. Sealne muda kasutamine raviks algas juba 1840ndatel aastatel.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]