Tauno Kangro

Allikas: Vikipeedia
Tauno Kangro
Tauno Kangro esinemas Tallinna päeval 15. mail 2010
Sündinud 25. mai 1966 (57-aastane)
Tallinn
Rahvus eesti
Tegevusala skulptor
Tauno Kangro Tartu Hansalaadal 2013

Tauno Kangro (sündinud 25. mail 1966 Tallinnas) on eesti skulptor.

Ta elab Laitses ja töötab Tallinna vanalinnas.

Kangro leiab inspiratsiooni Skandinaavia mütoloogiast, loomadest, inimestest ja religioonist. Materjalina kasutab Kangro kivi ja pronksi. Tema skulptuurid on saanud mitme Eesti paiga sümboliks. Kangro töid leidub Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Rootsi ja Soome linnaväljakutel ning kogudes.[1]

Ta kuulus aastatel 2006–2012 Keskerakonda.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Tauno Kangro alustas kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios. 1984. aastal lõpetas ta Tallinna 20. Keskkooli. Aastatel 1986–1993 õppis ta Tallinna Kunstiülikoolis skulptuuri erialal.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1992–1999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Kangro on Eesti Kunstnike Liidu liige.

Näitused[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isikunäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Leedus, Lätis, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. Peale selle on ta osalenud neljal rühmanäitusel.

Monumentaalskulptuurid[muuda | muuda lähteteksti]

Kangro monumentaalskulptuurid Eestis:[2]

  1. "Härg" (4 x 2,8 x 1,4 m, graniit), Luige, 1989;
  2. "Ninasarvik" (3,6 x 1,7 x 1,4 m, pronks), Ergo Kindlustus, Tallinn, 1994;
  3. "Puhkaja" (7,5 x 1,6 x 2 m, graniit), Schnelli tiigi park, Tallinn, 1995;
  4. "Ilu kui mööduv jumalanna" (2,3 x 1 x 0,6 m, pronks), Clinika erakliinik, Tartu, 1999;
  5. "Hea linna vaim" (4 x 3 x 1,2 m, graniit), Jõgeva Kultuurimaja, 2001;
  6. "Suur Tõll ja Piret said hea kalasaagi" (7,5 x 3,8 x 2 m, pronks + dolomiit), Spa Hotell Meri, Kuressaare, 2002;
  7. "Mõtlik mees" (4 x 3 x 2,3 m, graniit), Männi park, Tallinn, 2002;
  8. "Tarvas" (9 x 4 x 4,2 m, pronks), Rakvere lossimägi, 2002;
  9. "Järvehaldjas" (1,6 x 1,2 x 0,8 m, graniit), Pühajärve puhkekodu, 2004;
  10. "Jackline'i sild" (2 x 0,8 x 0,6 m, graniit), Pühajärve puhkekodu, 2004;
  11. "Tee Olümposele" (7 x 5 x 2 m, graniit), Sõpruse park, Põltsamaa, 2004;
  12. "Mustamäe kaunitar" (3,5 x 1,5 x 1,2 m, graniit), Mustamäe, Tallinn, 2005;
  13. "Teletorni monument" (3 x 1 x 1 m, graniit/pronks), Pirita, Tallinn, 2005;
  14. "Kalevipoeg kündmas", Sõpruse park, Põltsamaa, 2006;
  15. "Õnnelik korstnapühkija" (pronks), Tallinn, 2010;
  16. "Lehm" (pronks), Tallinn, Viru tänav 22, 2011;
  17. "Kihnu Jõnn" (pronks), Pärnu, 2011;
  18. "Poehaldjas Juss" (pronks), Viimsi, Viimsi keskuse Selver, 2015;
  19. "Maardu armunud" (pronks), Maardu, 2015.

Kangro monumentaalskulptuurid Taanis:

  1. "Oli ilus suvepäev" (4 x 1,5 x 0,7 m, pronks) Randers, 1998;
  2. "Õnnelik mees" (2,2 x 1,5 x 0,7 m, pronks), Randers, 1997.

Kangro monumentaalskulptuurid Saksamaal:

  1. "Suvepäev" (4 x 1,5 x 0,7 m, pronks), Landesbank, Hamburg, 2002;
  2. "Linna hing" (1 x 0,7 x 0,6 m, pronks), Kieli raekoja plats, 2002.

Aastal 1998 tuli Tauno Kangro välja sooviga paigaldada Tallinna lahte Kalevipoja kuju[3]. 21 meetri kõrgune pronksist Kalevipoeg peaks kaaluma 15 tonni. Kuju paikneks kohakuti Tallinna lauluväljakuga, 300 meetri kaugusel Pirita teest[4].

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Šveitsi Eesti Selts (09.05.2015)
  2. "Tauno Kangro koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. märts 2018.
  3. Uwe Gnadenteich (24. veebruar 2018). "Tauno Kangro Kalevipoeg tõuseb tuhast". Postimees. Vaadatud 2. märts 2018.
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 21. septembril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]