Naiskodukaitse

Allikas: Vikipeedia

Naiskodukaitse

Moto "Minu kohus!"
Juhtkond Naiskodukaitse keskjuhatus
esinaine Airi Tooming
Peaorgan Kaitseliit
Allorganisatsioon Naiskodukaitse Alutaguse ringkond
Jõgeva ringkond
Harju ringkond
Lääne ringkond
Järva ringkond
Põlva ringkond
Rapla ringkond
Pärnumaa ringkond
Saaremaa ringkond
Sakala ringkond
Tallinna ringkond
Tartu ringkond
Valga ringkond
Viru ringkond
Võru ringkond
Veebileht Koduleht

Naiskodukaitse on 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga asutatud Kaitseliidu naisorganisatsiooni õigusjärglane. Põhikirja kohaselt on Naiskodukaitse üheks põhiülesandeks toetada Kaitseliitu ja sellest lähtub ka suur osa organisatsiooni tegevusest. Naiskodukaitsjate juhtlause on ajalooliselt olnud "Minu kohus!"

Naiskodukaitse taasasutati 20. septembril 1991, esinaiseks sai Dagmar Mattiisen. [1]

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Naiskodukaitset juhib koos Naiskodukaitse esinaise pr Airi Toominguga kuueliikmeline keskjuhatus koosseisus: Sigrid Laanemets Tallinna, Kati Ojaver-Heidemann Lääne, Maire Arro Järva, Maris Lilleväli Harju, Siiri Sepp Alutaguse ja Eda Kivisild Sakala ringkonnast.

Naiskodukaitse esinaised läbi aegade:

Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

  • Osaleda koostöös Kaitseliiduga Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsel ning kodanike julgeoleku kindlustamisel.
  • Levitada isamaalisi aateid ja süvendada rahvuslikke tundeid Eesti rahvas.
  • Aidata kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele.
  • Koolitada oma liikmeid, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades.
  • Suurendada kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondlikku aktiivsust.
  • Pakkuda liikmetele ja teistele isikutele võimalusi ning väljaõpet rahva igapäevaturvalisuse suurendamiseks ja keskkonnasäästliku eluviisi väärtustamiseks.
  • Väärtustada pere ja naise rolli ühiskonnas.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Naiskodukaitse teeb peale Kaitseliidu koostööd ka teiste militaarstruktuuridega, Päästeameti, Politsei, "Erna" seltsi, Kodanikukaitse seltsi, kohalike omavalitsuste ning muude organisatsioonide ning ühendustega.

Lisaks tõsistele ja vajalikele väljaõppeüritustele on Naiskodukaitses ka muid üritusi, kus saab oma võimeid proovile panna või siis end koos aatekaaslastega lihtsalt hästi tunda. Üle aasta toimub üleriigiline NKK spordilaager, lisaks korraldatakse väiksemaid kohapealseid laagreid. Osaletakse KL suvepäevadel, Võidupüha paraadil, laske- ja muudel spordivõistlustel. Populaarseks on kujunenud üsnagi raske ja eneseületamist nõudev võistlus Naiskodukaitse Koormusmatk. Meestega võrdselt on NKK võistkonnad rassinud ka Eel-Ernal, Erna retkel, Põrgupõhja retkel, Sookollil ja lugematul arvul muudelgi võistlustel.

Loomulikult tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha, lisaks veel Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja Naiskodukaitse mälestuspäeva.

Naiskodukaitsjal on kohustus läbida baasväljaõpe (BVÕ) 2 aasta jooksul ja maksta Kaitseliidu liikmemaksu 12 eurot aastas.

Naiskodukaitse tegevus on nii kirev ja mitmepalgeline, et raske on seda lühidalt kokku võtta – Naiskodukaitse pakub igaühele midagi!

Liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

NKK liikmed jagunevad tegev-, noor-, au- ja toetajaliikmeteks.

1. Tegevliige on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.

2. Noorliige on naissoost 16-18-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.

3. Toetajaliige on Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.

4. Auliige on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete omamise eest Naiskodukaitse auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik.

31. detsembri 2016 seisuga on Naiskodukaitses üle Eesti 2426 liiget.

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Naiskodukaitse jaguneb 15 ringkonnaks:

Ringkonnad jagunevad omakorda jaoskondadeks.

Et endale pandud ülesandeid võimalikult hästi täita, on NKK liikmed jagunenud kitsama spetsialiseerumisega erialagruppidesse, millele vastavalt saadakse ka erialast väljaõpet.

Naiskodukaitses on kokku 8 erialagruppi:

  • 1. meditsiinigrupp
  • 2. toitlustusgrupp,
  • 3. side- ja staabigrupp,
  • 4. avalike suhete grupp,
  • 5. spordigrupp,
  • 6. kultuurigrupp,
  • 7. formeerimisgrupp,
  • 8. noortejuhtide grupp

Õigused ja kohustused[muuda | muuda lähteteksti]

Õigused:

  • võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja muust tegevusest;
  • olla valitud Naiskodukaitse kollegiaalsetesse organitesse või valitavale kohale käesolevas põhikirjas kehtestatud korras;
  • saada Naiskodukaitse liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitusi;
  • kanda kehtestatud korras Naiskodukaitse vormiriietust, embleeme ja tunnuseid.

Kohustused:

  • võtta osa Naiskodukaitse väljaõppest ja tegevusest vastavates juhendites kehtestatud ulatuses ja korras;
  • täita juhatuste otsuseid ning juhtide seaduslikke käske ja korraldusi;
  • tasuda liikmemaksu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Naiskodukaitse (NKK) loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu (KL) eriorganisatsioonina. Naiskodukaitse asutamise põhjuseks sai asjaolu, et riik ootas KL ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt.

1. detsembril 1924 Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse andis tõuke NKK arengule.

Detsembris 1924 loodi esimesed NKK jaoskonnad – tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust "Lindade kompanii". NKK loomisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust võitnud samalaadne organisatsioon Lotta Svärd, mis loodi 1921. aastal sealse Kaitseliidu toetuseks.

NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud. Enne Teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.

KL eriorganisatsioonina töötasid NKK jaoskonnad samanimeliste KL üksuste juures. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala.

27. juunil 1940 likvideeriti NKK koos KL ja teiste eriorganisatsioonidega kohe pärast Punaarmee toetusel läbiviidud juunipööret 27. juunil 1940.

17. veebruaril 1990 võeti KL taastamisel aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka KL naisorganisatsiooni loomine.

30. märtsil 1990 Kongutas ja suvel Järvakandis tehti esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Kuid hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest ei loobutud NKK taasasutamise ideest. KL tegutses, püüdes saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti ellu kutsuda ka eriorganisatsioonid.

20. septembrit 1991 on peetud NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.

1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord Naiskodukaitsesse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – oli olemas stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Kaitse Kodu!, nr 1 (93/539), 2010, lk 7.

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]