Joniškis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Joniškis

leedu Joniškis
poola Janiszki

Joniškise vapp
Joniškise lipp

Pindala: 9 km²
Elanikke: 8757 (2017) Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 56° 15′ N, 23° 37′ E
Joniškis (Leedu)
Joniškis

www.joniskis.lt

Joniškis (Helifaili info leedu ) on linn Põhja-Leedus, Joniškise rajooni ja Joniškise valla halduskeskus. Joniškis asub Audruve ja Sidabre jõgede ääres, merepinnast 60 meetri kõrgusel. Ta on Võru sõpruslinn, teised sõpruslinnad on Kapyl, Konin, Vimmerby ja Sulingen. Linna läbib Šiauliai ja Riia vaheline raudtee. Joniškise vana saksakeelne nimi on Jonischken.

Linnas on keskkool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on korvpallimuuseum, ajaloomuuseum, 1901 aastal ehitatud katoliku kirik, aastal 1823 ehitatud Valge sünagoog ja aastal 1865 valminud Punane sünagoog.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 11 500 (2005)
  • 10 700 (2009)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Joniškise elanikest leedulasi 97,56%, venelasi 1,16%, lätlasi 0,22%, poolakaid 0,19%, valgevenelasi 0,15%, ukrainlasi 0,11% ja teiste rahvaste esindajaid 0,57%.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Joniškise piirkonda on kirjalikult mainitud XIII sajandil, toona elasid seal semgalid. Linna lähistel asub vana semgalite Sidabrene linnus. Linna ennast on kirjalikult esimest korda mainitud 23. veebruaril 1536. Toona kuulis Vilniuse piiskop Jonas, et sealsete piiriäärsete alade elanikud on ikka veel paganad ja otsustad need ristida. Ta lasi Joniškisesse ehitada kiriku, millest sai kohaliku kihelkonna keskus. Tema järgi on linn ka oma nime saanud.

Zygmunt III Waza loal sai 4. juulil 1616 Joniškisest linn. Seda läbis tähtis Riia ja Tilsiti vaheline kaubatee. Joniškis allus Leedu suurvürstidele ja seda hallati Šiauliaist. XVII sajandil mainitakse esimest korda sealset luteri kirikut (selle uus hoone valmis aastal 1863. Aastal 1759 hoidsid ülestõusnud talupojad kaks kuud linna enda käes.

Juudid asusid linna elama aastal 1737. Nende arv kasvas jõudsalt, aastal 1897 olid linna 4774 elanikust 2272 juudid. XIX sajandil oli linn tähtis laatade pidamise paik, seal käisid kaubitsejad nii Venemaalt kui ka Saksamaalt.

Aastal 1921 avati linnas lätikeelne kool. Enne Teist maailmasõda elas linnas ligi 900 juuti, seal asus kolm sünagoogi. 29. augustil 1941 viidi sealsed juudid linnalähedasse metsa, kus nad maha lasti.[2] Nõukogude ajal rajati linna suur teraviljakombinaat.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Laurence Harvey (Allan Warreni foto)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]