Mine sisu juurde

Kerttu Rakke

Allikas: Vikipeedia
Kerttu Rakke ja Peeter Sauter kirjandustänaval
Foto: Ave Maria Mõistlik, 8. september 2018
Kerttu Rakke Balti Raamatumessil 2010

Kerttu Rakke (kodanikunimi Kadi Kuus; sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas) on eesti proosakirjanik. Kerttu Rakke on kirjaniku pseudonüüm, mis tekkis aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go".

Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina, teinud kaastööd paljudele ajakirjandusväljaannetele, sealhulgas pidevalt ajalehele Postimees (2005–2008), ajakirjale Oma Maitse (2005–2007) ja netiportaalile Delfi (2011).

Kerttu Rakke on enamiku oma teostest ise välja andnud (v.a "Kolmas printsess", 2001, ja selle tõlge "Tretja printsessa", 2008, mille väljaandja on OÜ Vastus). Enda kirjastuse OÜ Kirjastus Kadikas (novembrist 2002 kuni maini 2015) kaudu avaldas ta nii enda kui ka teiste autorite teoseid (Andre Trinity "Unenägude jumal", 2002, ja Toomas Verrev "Margot", 2003).

Augustist 2012 kuni aprillini 2015 töötas Kerttu Rakke Tallinna Kesklinna Valitsuse avalike suhete nõunikuna. Kerttu Rakke ei ole ühegi poliitilise erakonna liige.[1]

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene, siin leidub palju kõnekeelt, žargooni, ka ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed on nende arvates seda väärt. Rakke teoseid on võrreldud Kaur Kenderi omadega, kes oma loomingus naistegelasi alavääristab. Mõne kriitiku arvates Rakke naistegelased alavääristavad mehi. Sageli on Rakket nimetatud naisnaturalistiks.

Suurema tuntuse saavutas Rakke kodumaise igapäevasarja "Kodu keset linna" stsenaristina (2003–2006, 2007–2010). Sellest tööst on ta kirjutanud oma raamatus "Seitse aastat seebiselt" (2010).

Kerttu Rakke "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" on samm nn tõelisele kirjandusele lähemale. Nelja (nais)peategelase silme läbi antakse kiretu, ent vägagi iseloomulik pilt Eesti elust 21. sajandi alguses. Terav ja nukker kertturakkelikkus on endiselt olemas, ent sügavamalt: töö ja meelemürgid kui põgenemisvõimalus, seks armastuse puudumise varjamiseks, inimsuhetes domineerib pinnapealsus kui kergema vastupanu teed minek, sest lihtsam on uskuda seda, mida näidatakse, süüvimata asjade tegelikku sisusse.

2004. aastal teenis Kerttu Rakke 16 253 Eesti krooni autorihüvitist, olles sellega kõige enam autorihüvitist teeninud eesti kirjanike edetabelis 8. kohal.[2]

27. aprillil 2005 pälvis Rakke ajakirja Nädal auhinna suure tööpanuse eest, sest üksinda igapäevasarja käsikirja kirjutamine on maailmas ainulaadne.[3]

Alates 2012. aastast aitab toimetada ajakirja Vaimupuu, mille sihtrühm on vaimupuudega inimesed.

Teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Let's go" (jutustus, ajakiri Vikerkaar 11/1989)
  • "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000)
  • "Seitse päeva" (2000)
  • "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001)
  • "Kolmas printsess" (2001) (vene keeles "Tretja printsessa" 2008)
  • "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002)
  • "Susanna ja mina" (2002)
  • "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003)
  • "Kodu keset linna" (seriaalistsenaarium, 402 seeriat 2003–2006, pluss 456 seeriat 2007–2010, seriaal jätkus teiste stsenaristidega kuni 2012)
  • "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" (2007)
  • "Rahatuulutaja" (Diana Klasi elulooraamat, 2009)
  • "Seitse aastat seebiselt" (2010)
  • "Pimedusest välja" (Janek Muru elulugu, 2015)
  • "Ott ja Pilts" (lasteraamat, illustratsioonid Navitrolla, 2016)
  • "Küpsiseparadiis 2 ehk maskid & maskotid" (2017)
  • "Häbi" (2018)
  • "Neli lihtsat juttu" (2022)

Muid kirjutisi

[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanaisa oli vaimulik Elmar Kõrv.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ http://elu24.postimees.ee/964876/kerttu-rakke-laks-toole-tallinna-linnavalitsusse
  2. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 349
  3. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 444

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kerttu_Rakke&oldid=6414745"