Rippsild
Rippsild on sillatüüp, mille puhul sillatekk (silla liiklust kandev osa) ripub.
Rippsilla puhul kasutatakse trossi (või kette, algselt ka nööri), mis on tõmmatud üle takistuse (jõe, kuristiku) pinge alla ning otstest ankurdatud maasse. Selle kõrval leidub ka vähekasutatud iseankurduvaid rippsildu, mille puhul peatrossid ankurdatakse peatalade külge.
Rippsilla osad[muuda | muuda lähteteksti]
- Püloonid ehk tugipostid – hoiavad trossi üleval.
- Ankrud – hoiavad trossi pinge all.
- Riputid, tavaliselt rippkaablid – kinnitavad sillateki kandva trossi (peakaabli ehk peatrossi) külge. Kasutatakse ka jäiku vardaid.
- Sillatekk – sillataladest moodustuv pind, millel toimub liiklus.
Rippsilla eelised ja puudused[muuda | muuda lähteteksti]
Eelised[muuda | muuda lähteteksti]
- Rippsilda on võimalik ehitada suhteliselt pikka, võrreldes muude sillatüüpidega
- Rippsild võimaldab säilitada (vee)liikluse silla all
- Konstrueerimine ja ehitamine on suhteliselt lihtne – ehituse ajaks pole vaja oluliselt lisatoestust, mistõttu saab rippsilla ehitada näiteks üle sügavate kuristike, kus alt toestamise võimalus puudub.
Puudused[muuda | muuda lähteteksti]
- Rippsillal puudub jäikus, mistõttu see võib halbade ilmastikuoludega, näiteks tugeva tuulega, muutuda liiklusele ohtlikuks.
- Rippsillale mõjuv jõud seda ületavast liiklusest ei ole tasakaalustatud, mistõttu ei sobi rippsild näiteks rongiliikluseks.
Kuulsaid rippsildu[muuda | muuda lähteteksti]
- Sild Çanakkale 1915 (Türgi) – maailma pikim rippsild, pikima sildeava pikkus on 2023 m.
- Akashi-Kaikyo rippsild (Jaapan) – endine maailma pikim rippsild, pikima sildeava pikkus 1991 m (kogupikkus 3911 m).
- Unioni sild (Inglismaa ja Šotimaa vahel) – vanim siiani kasutuses olev rippsild maailmas, ehitatud üle Tweedi jõe 1820. aastal. Pikkus 137 m.
- Brooklyni sild (New York) – kuulus Manhattanit ja Brooklynit ühendav sild.
- Kuldvärava sild – üle San Francisco lahte Vaikse ookeaniga ühendava Golden Gate'i väina.
- Tacoma Narrowsi sild – kurikuulus sild, mis 1940. aastal sattus tugeva tuule käes resonantsi ja purunes. Purunemine on jäädvustatud ka filmilindile.
Rippsildu Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti pikim rippsild (kogupikkus 180 m) asub Võru linnas, see ühendab linna Tamula järves asuva Roosisaare poolsaarega. See on mõeldud ainult jalakäijatele, silla projekteeris ka varem mitu rippsilda projekteerinud Jaan Linno. [1] Vana sild vahetati uue vastu välja 1999. aastal.
- 1931. aastal paigaldati Viljandis üle Kaevumäe oru Viljandi rippsild, mille kinkis linnale endine Tarvastu mõisnik Karl von Mensenkampff.
- Rippsildu leidub Eestis ka näiteks Vääna-Jõesuus, Kosel, Saha-Lool[2], Keila-Joal ja Pirita jõel Tallinna botaanikaaia juures.