Võru kreis

Võru kreis
saksa keeles Kreis Werro
vene keeles Верроский уезд
Pindala: 3744,2 km²
Elanikke: 97 185 (1897)
Rahvastikutihedus: 26,0 in/km²
Kreisilinn: Võru

Võru kreis (saksa keeles Kreis Werro, Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Võru kreis "Liivimaa atlases" (1798)

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi, idas Pihkva kubermangu Pihkva maakonna ning edelas ja lõunas Valga kreisiga.

Võru kreis loodi 1780. aastatel Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest, maakonnakeskus ja kreisilinn (1784) Võru linn aga asutati endise riigimõisa asemele.

Võru kreis hõlmas enamiku tolleaegsest Põlvamaast, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad Saverna, Maaritsa, Vastse-Kuuste ja Ahja ümbruskonnad, Võru kreisi ehk Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbruse. 1780. aastatel väljakujunenud kreisipiiridesse jäi Võrumaa kuni Esimese maailmasõjani. Võrumaa ala oli 1783–1796 omaette kreis, 1796–1888 distrikt Tartu-Võru kreisis ja seejärel taas iseseisev Võru kreis. Eesti iseseisvudes ja 1920. aastate haldusreformides siirdusid Võrumaa läänepoolsed alad tollal loodud Valga maakonna koosseisu.

Territoorium

Võru kreis Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1826–1840)

Võru kreisi kreisilinn oli Võru, kreisi kuulus algselt 8 kihelkonda:

• Hargla kihelkond (Kirchspiel Harjel),
• Kanepi kihelkond (Kirchspiel Cannapäh),
• Karula kihelkond (Kirchspiel Carolen),
• Põlva kihelkond (Kirchspiel Pölwe),
• Räpina kihelkond (Kirchspiel Rappin),
• Rõuge kihelkond (Kirchspiel Rauge),
• Urvaste kihelkond (Kirchspiel Urbs (Anzen)),
• Vastseliina kihelkond (Kirchspiel Neuhausen).

20. sajandi alguses olid Võru kreisis Võrumaal:

• Põlva kihelkond,
• Räpina kihelkond,
• Vastseliina kihelkond,
• Rõuge kihelkond.
• Hargla kihelkond,
• Karula kihelkond,
• Urvaste kihelkond,
• Kanapää kihelkond.

Sillakohtupiirkonnad

Võru ja Tartu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks (Werrosches Ordnungsgericht, Dorpater Ordnungsgericht):

1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
7. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond

Võrumaa politseivalitsus

Politseilised sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni "Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamise" seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Võru kreisi Võru kreisi politseivalitsuse I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Räpina, Põlva, Võru mõis, Väimere ja Jaasu, Rõuge kihelkonnast, Löövi ja Pindi mõisad, Vastseliina kihelkonnast mõisad: Orava ja Lasva, kreischefi abilise elukoht oli Räpinas; II. jaoskond: Kanapää, Karola, Hargla ja Antsmõisad, kreisichefi abilise elukoht oli Vaabinas; III. jaoskond: Võru, Rõuge, Vastseliina, kreischefi vanema abilisega.

Vapp

Võru kreis kasutas asjaajamistes Venemaa keisrinna Katariina II määratud Võru vappi.

Vaata ka

• Riia asehaldurkond
• Võru maakond
• Setumaa

Kirjandus

• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 31.
• Merike Värs, Võru linna asutamine maakonnalinnana, Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool, Tartu 2013

Välislingid

• Võru kreisist Eesti mõisaportaalis