Võru kreis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Võru kreis

saksa keeles Werrosche Kreis
vene keeles Верроский уезд

kreisilinn: Võru
Võru kreis

Võru kreis (saksa keeles Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi, idas Pihkva kubermangu Pihkva maakonna ning edelas ja lõunas Valga kreisiga.

Võru kreis loodi 1780. aastatel Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest, maakonnakeskus ja kreisilinn (1784) Võru linn aga asutati endise riigimõisa asemele.

Võru kreis hõlmas enamiku tolleaegsest Põlvamaast, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad Saverna, Maaritsa, Vastse-Kuuste ja Ahja ümbruskonnad, Võru kreisi ehk Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbruse. 1780. aastatel väljakujunenud kreisipiiridesse jäi Võrumaa kuni Esimese maailmasõjani. Eesti iseseisvudes ja 1920. aastate haldusreformides siirdusid Võrumaa läänepoolsed alad tollal loodud Valga maakonna koosseisu.

Valga kreisi idaosa, ülaosas Viljandi kreis ja Võrtsjärv, paremal ülaosas Tartu kreis Valga kreisi idaosa, ülaosas Viljandi kreis ja Võrtsjärv, paremal ülaosas Tartu kreis
Valga kreisi idaosa, ülaosas Viljandi kreis ja Võrtsjärv, paremal ülaosas Tartu kreis
Volmari kreisi lääne- ja Valga kreisi idaosa. Paremal ülaosas kreisilinn Valga, paremal alaosas Võnnu kreis. Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840 Volmari kreisi lääne- ja Valga kreisi idaosa. Paremal ülaosas kreisilinn Valga, paremal alaosas Võnnu kreis. Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840
Volmari kreisi lääne- ja Valga kreisi idaosa. Paremal ülaosas kreisilinn Valga, paremal alaosas Võnnu kreis. Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840
Setumaa. Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Pihkva kubermangu piirialad, Kubermangude piiriks oli Peipsi järve lõunaosas Võhandu jõgi, mis jaotas ajaloolise Setumaa. Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840 Setumaa. Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Pihkva kubermangu piirialad, Kubermangude piiriks oli Peipsi järve lõunaosas Võhandu jõgi, mis jaotas ajaloolise Setumaa. Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840
Setumaa. Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Pihkva kubermangu piirialad, Kubermangude piiriks oli Peipsi järve lõunaosas Võhandu jõgi, mis jaotas ajaloolise Setumaa. Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840

Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Võru kreisi kreisilinn oli Võru, kreisi kuulus algselt 8 kihelkonda:

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 17[1]:

Sillakohtupiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Võru ja Tartu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[2] (Werrosches Ordnungsgericht, Dorpater Ordnungsgericht):

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
  7. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]