Võru kreis

Võru kreis
saksa keeles Der Werrosche Kreis
vene keeles Верроский уезд
Pindala: 3744,2 km²
Elanikke: 97 185 (1897)
Rahvastikutihedus: 26 in/km²
kreisilinn: Võru

Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart (1783)

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi, idas Pihkva kubermangu Pihkva maakonna ning edelas ja lõunas Valga kreisiga.

Võru kreis loodi 1780. aastatel Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest, maakonnakeskus ja kreisilinn (1784) Võru linn aga asutati endise riigimõisa asemele.

Võru kreis hõlmas enamiku tolleaegsest Põlvamaast, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad Saverna, Maaritsa, Vastse-Kuuste ja Ahja ümbruskonnad, Võru kreisi ehk Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbruse. 1780. aastatel väljakujunenud kreisipiiridesse jäi Võrumaa kuni Esimese maailmasõjani. Eesti iseseisvudes ja 1920. aastate haldusreformides siirdusid Võrumaa läänepoolsed alad tollal loodud Valga maakonna koosseisu.

Territoorium

Valga kreisi idaosa, ülaosas Viljandi kreis ja Võrtsjärv, paremal ülaosas Tartu kreis

Volmari kreisi lääne- ja Valga kreisi idaosa. Paremal ülaosas kreisilinn Valga, paremal alaosas Võnnu kreis. Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840

Setumaa. Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Pihkva kubermangu piirialad, Kubermangude piiriks oli Peipsi järve lõunaosas Võhandu jõgi, mis jaotas ajaloolise Setumaa. Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1826–1840

Võru kreisi kreisilinn oli Võru, kreisi kuulus algselt 8 kihelkonda:

• Hargla kihelkond (Kirchspiel Harjel),
• Kanepi kihelkond (Kirchspiel Cannapäh),
• Karula kihelkond (Kirchspiel Carolen),
• Põlva kihelkond (Kirchspiel Pölwe),
• Räpina kihelkond (Kirchspiel Rappin),
• Rõuge kihelkond (Kirchspiel Rauge),
• Urvaste kihelkond (Kirchspiel Urbs (Anzen)),
• Vastseliina kihelkond (Kirchspiel Neuhausen).

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 17:

• Võru linna ja maakihelkond
• Hargla kihelkond (Kirchspiel Harjel),
• Kanepi kihelkond (Kirchspiel Cannapäh),
• Kambja kihelkond (Kirchspiel Kamby),
• Karula kihelkond (Kirchspiel Carolen),
• Nõo kihelkond (Kirchspiel Nüggen),
• Otepää kihelkond (Kirchspiel Odempä),
• Puhja kihelkond (Kirchspiel Kawelecht),
• Põlva kihelkond (Kirchspiel Pölwe),
• Rannu kihelkond (Kirchspiel Randen),
• Räpina kihelkond (Kirchspiel Rappin),
• Rõngu kihelkond (Kirchspiel Ringen),
• Rõuge kihelkond (Kirchspiel Rauge),
• Sangaste kihelkond (Kirchspiel Sagniß, Kirchspiel Theal),
• Urvaste kihelkond (Kirchspiel Urbs (Anzen)),
• Vastseliina kihelkond (Kirchspiel Neuhausen),
• Võnnu kihelkond (Kirchspiel Wendau).

20. sajandi alguses olid Võru kreisis Võrumaal:

• Kambja kihelkond,
• Võnnu kihelkond,
• Nõo kihelkond,
• Rõngu kihelkond,
• Rannu kihelkond,
• Puhja kihelkond,
• Sangaste kihelkond,
• Otepää kihelkond,
• Karula kihelkond,
• Urvaste kihelkond,
• Kanapää kihelkond,
• Põlva kihelkond,
• Räpina kihelkond,
• Võru khk,
• Hargla kihelkond,
• Vastseliina kihelkond,
• Rõuge kihelkond.

Sillakohtupiirkonnad

Võru ja Tartu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks (Werrosches Ordnungsgericht, Dorpater Ordnungsgericht):

1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
7. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond

Vaata ka

• Riia asehaldurkond
• Võru maakond
• Setumaa

Kirjandus

• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 31.

Välislingid

• Võru kreisist Eesti mõisaportaalis