Läti

	Läti Vabariik
	Läti lipp Läti suur vapp
Riigihümn	Dievs, svētī Latviju
Pealinn	Riia
Pindala	64 589 km²
Riigikeel	läti keel
Rahvaarv	2 248 400 (2010)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Andris Bērziņš
Peaminister	Valdis Dombrovskis
Iseseisvus	- kuulutatud Venemaast sõltumatuks 18. novembril 1918; - tunnustatud 26. jaanuaril 1921; - NSVL-i 1. okupatsioon; 17. juuli 1940]]; - Natsi Saksamaa okupatsioon; 10. juuli 1941; - NSVL-i 2. okupatsioon; 1944; - taasiseseisvumine 21. august 1991
SKT	35,08 miljardit USA dollarit (2006)
SKT elaniku kohta	15 400 USA dollarit (191 968 Eesti krooni)
Rahaühik	latt (LVL)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.lv
ROK-i kood	LAT
Telefonikood	371

See artikkel räägib riigist; samanimeliste külade kohta vaata lehekülge Läti (täpsustus).

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul. Riik asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas. Idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes Riia laht. Lätile ei kuulu saari ega asumaid. Pindala on 64 589 km².

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik ning kuulub alates 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja alates 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).

Asend ja piir

Läti asub Põhja-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaa lääneosal, Läänemere idarannikul. Maapiir oma Balti naabritega on Lätil Eestiga põhjas (340 km) ja Leeduga lõunas (570 km). Idapiir Venemaa Pihkva oblastiga on 283 km. Kagus on maismaapiir Valgevenega (163 km).

Lätil on ka merepiir, mille pikkuseks on 531 km. Vaatamata pikale ja laugele merepiirile ei ole Läti territooriumil mitte ühtegi meresaart. 1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territoorimile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks.^[1]

Loodus

Pinnamood

Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa serval. Ta on kaetud liustikusetetega, mis on moodustanud tänapäevase künkliku pinnamoodi.

Lätis asub kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, Kurzeme südames asub Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinnast. Kirde-Lätis asub Vidzeme kõrgustik, millel on mituüle 300 m ulatuvat tippe, sealhulgas Läti kõrgeim tipp Gaiziņkalns (312 m). Kirde-Lätis, Eesti piiril asub ka Alūksne kõrgustik, mis ühineb Eestis asuva Haanja kõrgustikuga. Alūksne kõrgustik on madalam kui Vidzeme kõrgustik, kuid suuremate kõrgusvahedega. Kagu-Lätis asub Latgale kõrgustik.

Enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub Zemgale tasandik. Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb Rannikumadalik, mis jätkub Leedu territooriumil. Vidzeme kõrgustikku piiravad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Antud madalikud on ka kohati soised.

Geoloogiline ehitus ja maavarad

Enamik läti aluspõhjakivimitest on pärit vanaaegkonna lõpust, Devoni ajastust. Riigi edelaosa aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast.

Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on kvaternaarsed setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi põhjaosas paljanduvad ka devoni punased liivakivid Gauja orus. Territooriumi keskosas paljanduvad ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad Daugava keskjooksu, tema lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu.

Lätil ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvatest maavaradest läheb kasutuseks ehitustel. Kõrgustike aladel leidub suurtes kogustes liiva ja kruusa. Riigi põhjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht. Dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat devoni, juura ja kvaternaari savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses.

Ka leidub Lätis suuremas koguses turvast, mille ladestumine sai alguse mandrijää taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub ka ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku.

Veestik

Läti on jõgederikas riik. Jõgesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende kogupikkus on umbes 37 500 km. Enamik jõgedest on siiski lühikesed. Vaid 17 jõge on pikemad kui 100 km. Pikimad jõed on Väina (Daugava), Lielupe, Koiva (Gauja), Venta ja Salaca jõgi. Praegune jõgedevõrk on kujunenud välja 10–12 tuhande aasta jooksul. Kõik jõed kuuluvad Läänemere vesikonda. Suurem osa neist suubub Liivi lahte; väiksem osa otse Läänemerre ja Velikaja lisajõed suubuvad ka Soome lahte.

Lätis on järvi üle 3000. Enamasti on nad siiski väikesed ja hõlmavad territooriumist vaid 1,5%. Järvi, mille pindala on suurem kui 10km² on vaid 15. Suuremad järved Lätis on: Lubāns, Rāznas, Engures, Asti ja Usma.

Kliima

Lätis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läti on samal laiusel Labradori poolsaarega. Võrreldes Labradori poolsaare mandrilise kliimaga, on Läti kliima küllaltki pehmem. Selle põhjustab Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju Läti rannikule. Külmatemperatuurid talvel on küllaltki tagasihoidlikud. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on riigi lääneosas Liepajas –2,8 °C ja Kagu-Läti linnas Daugavpilsis –6,6 °C. Juuli õhutemperatuurid samades linnades on vastavalt 16,7 °C ja 17,6 °C.


Liepāja	Riia	Daugavpils

Sademed saabuvad Läti territooriumile Põhja-Atlandilt. Sademete hulk on suurim suve teisel lõpus ja sügis. Ka talvel sajab tihti, kuid sademete hulk on väike. Kõige vähem sademeid on kevadel. Aastas sajab rannikul ja madalikel 550–600 mm, kõrgustikel 700–800 mm sademeid.

Taimestik

44% Läti pindalast on kaetud metsadega. Erinevalt paljudest teistest Ida-Euroopa lauskmaa aladest sarnaneb Läti taimestik väga taigaga. Enamik metsadest on okasmetsad. Levinud on kask, harilik mänd, harilik kuusk.

Riik

Riigikord

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik.

Kõrgeima võimu organiks on läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-liikmelise parlamendi Saeima ja omavalitsuste volikogud.

Läti vabariigi põhiseadus. 2009.a.sõnastuses. Läti Vabariigi 1922.a. Põhiseadus (Hilisemate täienduste ja parandustega-2009).

(NB Tärnid lisasin muudetud artiklite ette, selguse mõttes, mina, tõlkija Koit Laineste.Vt. Maailma konstitutsioonid. Sulgudes on tõlkija märkused, mis võib, et tagada originaalilähedus, ka ära kustutada. Läti ja vene keelses tekstis on sulgudes toodud ära muudatuste tegemise aeg jne., minu poolt kasutatud inglise keelses tekstis need märkused puuduvad. Lätis nimetatakse-kirjutatakse peaministrit minister presidendiks ja valitsust ministrite kabinetiks. Saeima on tõlgitud Seimiks, mitte Riigikoguks, nagu on meil. Ingliskeeles tekstis on aga mõlemate riikide esinduskogu nimeks Parlament. Läti V Põhiseaduse tõlkisin Läti V Konstitutsiooniks, sest viimane nimetus on kergemini leitav. Tekstis viidatavad artiklid-numbrid jätsin sõnaliselt kujutatud vormi, nagu oli läti keelses tekstis. Ingliskeelses tekstis on need asendatud numbritega. Läti Vabariigi 1922.a. tekstis kasutasin sõnu minister president ja ministrite kabinett.05.11.2011.a. KL.)

***

Läti Vabariigi Konstitutsioon (Latvijas Republikas Satversme)

Läti rahvas kehtestas vabalt valitud Asutaval Kogul järgmise Konstitutsiooni:

I jagu.

Üldmäärused.

§1.Läti on sõltumatu ja demokraatlik vabariik. §2.Läti riigis kuulub suverääne võim rahvale. §3.Läti riigi territooriumi moodustavad rahvusvaheliste lepingutega sõlmitud piirides Liivimaa, Latgale, Kuramaa ja Semgali. ((Vidzeme, Latgale, Kurzeme un Zemgale.))

*§4.Läti Vabariigis on riigikeeleks läti keel.

              Läti riigilipp on punane ja valge laiuga.

(15. okt.1998.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 06.11.98.a.)

II jagu.

Seim. (Saeima)

§5.Seim koosneb sajast rahvaesindajast. §6.Seim valitakse üldistel, võrdsetel, otsestel, salajastel ning proportsionaalsetel valimistel. §7.Läti jaotub üksikuteks valimisringkondadeks kus iga valimisringkonna poolt Seimi valitavate saadikute arv määratakse kindlaks proportsionaalselt antud valimisringkonna valijate arvuga. *§8.Valimisõigus kuulub täisõiguslikele mõlemast soost Läti kodanikele, kes on saanud valimiste esimeseks päevaks saanud kaheksateistkümne aastaseks.

(27.jaanuari 1994.a. seaduse sõnastuse järgi.)

§9.Seimi võib olla valitud igasugune täisõiguslik Läti kodanik, kes on saanud valimiste esimeseks päevaks kahekümne ühe aastaseks.

           §10.Seim valitakse neljaks aastaks.

(4.detsembri 1997.a. seaduse sõnastuses, jõustus 31.12.97.a.)

*§11.Seimi valimised peavad olema viidud läbi oktoobri esimesel laupäeval.

(4.detsembri 1997.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 31.12.97.a.)

§12.Vast valitud Seim tuleb oma esimesele istungjärgule kokku novembri esimesel teisipäeval, samal päeval lõppevad Seimi eelmise koosseisu volitused. *§13.Kui Seimi laialisaatmise juhtumil Seimi liikmete valimised toimuvad mõnel teisel ajal, siis selline Seim tuleb peale selle valimist hiljemalt kuu möödumisel kokku ja selle volitused lõppevad kolme aasta pärast novembri esimesel teisipäeval koos äsja valitud Seimi avamisega.

(4. detsembri 1997.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 31.12.1997.a.)

*§14.Ühe kümnendiku valijate poolt on õigus kuulutada välja rahvahääletus Seimi laialisaatmise küsimuses. Kui Seimi laialisaatmise küsimuse lahendamiseks korraldatud rahvahääletusel hääletas valijate enamus ja äärmisel juhul kaks kolmandikku valijate üldarvust, kes osalesid viimastel Seimi valimistel, siis loetakse Seim laialisaadetuks. Seimi tagasikutsumise rahvahääletuse õigust ei saa kasutada aasta jooksul peale Seimi kokkukutsumist ja aasta enne Seimi volituste lõppu, riigi Presidendi volituste kehtimise viimase kuue kuu kestel, ega varem kui kuus kuud peale eelmist Seimi laialisaatmise rahvahääletust. Valijad ei saa Seimi üksikuid liikmeid tagasi kutsuda.

(8.aprilli 2009.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 02.11.2010.a.)

§15.Seimi istungid toimuvad Riias ja vaid erakorralistel asjaoludel võib Seim koguneda mingis teises kohas. §16.Seim valib oma juhatuse, mis koosneb esimehest, kahest tema seltsimehest ja sekretäridest. Seimi juhatus tegutseb alaliselt terve volituste kestuse aja. §17.Vastvalitud Seimi esimese istungjärgu avab eelmise Seimi esimees, või juhatuse ülesandel, keegi juhatuse teine liige. *§18.Seim kontrollib oma liikmete volitusi ise. Seimi liikme volitused saab Seimi valitud isik, kui ta annab Seimi istungil järgmise piduliku tõotuse: “Mina, võttes endale Seimi liikme kohustused, tõotan (pidulikult luban) Läti rahva ees, et olen ustav Lätile, kindlustada selle suveräänsust ja läti keelt, kui ainsat riigikeelt, kaitsta Lätit kui sõltumatut ja demokraatlikku maad ning täita vastutustundlikult ning teadlikult oma kohustusi. Ma kohustun pidama kinni Läti Konstitutsioonist ning seadustest”.

(30.aprilli 2002.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 05.11.2002.a.)

§19.Seimi juhatus kutsub istungjärke kokku ja määrab Seimi korralised ja erakorralised istungjärgud. §20.Seimi juhatus peab määrama Seimi istungi, kui seda nõuab Vabariigi President, või vähemalt kolmandik Seimi liikmetest. *§21.Kodukorra ja tegevuse korra määratlemiseks töötab Seim endale välja juhendi. Seimi töökeeleks on läti keel.

(30.aprilli 2002.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 24.05.2002.a.)

§22.Seimi istungid on lahtised. Seimi kümne liikme, Vabariigi Presidendi, peaministri või kellegi ministritest nõudmisel, võib Seim kohalviibilvate liikmete kahekolmandikulise poolthäälte enamusega, viia läbi kinnise istungi. §23.Seimi istungid on kehtivad, kui sellel osaleb selle liikmetest vähemalt pool. §24.Seim võtab vastu otsuseid, erandiks Konstitutsiooniga ettenähtud juhtumid, kohalviibivate liikmete absoluutse poolthäälte enamusega. §25.Seim valib komisjonid, määratleb nende liikmete arvu ning ülesanded. Komisjonil on õigus nõuda üksikutelt ministritelt ja omavalitsuse organitelt oma tegevuseks vajalikke andmeid ja selgitusi, aga samuti kutsuda oma istungitele vastavate ministeeriumite ja omavalitsusorganite vastutavaid esindajaid. Komisjonid võivad töötada ka istungjärkude vahelisel ajal. §26.Seim on kohustatud kindlaksmääratud juhtudel nimetama parlamendi uurimiskomisjonid, kui seda nõuab vähemalt kolmandik Seimi liikmetest. §27.Seimil on õigus esitada peaministrile või üksikule ministrile järelpärimisi ja küsimusi, millistele nad peavad vastama isiklikult või nende poolt volitatud vastutavate ametiisikute kaudu. Peaminister või minister peavad Seimi või selle komisjoni nõudmisel esitama neile vastavad dokumendid ja aktid. §28.Seimi liiget ei saa võtta vastutusele kohtulikult, administratiivkorras ega ka distliplinaarkorras nende kohustuste täitmisel hääletamiste või arvamusavalduste eest. Seimi liige võib olla võetud kohtulikult vastutusele, kui ta, kuigi täites oma kohustusi, levitab: 1)teadlikult valelikke au riivavaid andmeid;

2)era- või perekonnaelu au riivavaid andmeid.

§29.Seimi liiget ei või arreteerida; tema pool ei või teostada läbiotsimist või piirata teisiti ta isiklikku vabadust, kui selleks ei ole Seimi nõusolekut. Seimi liige võib olla arreteeritud, kui ta tabatakse kuriteo toimepanekul. Igasugusest Seimi liikme arestist tuleb kahekümne nelja tunni kestel teatada Seimi esimehele, kes lähimal Seimi istungil teatab sellest, et võtta vastu otsus Seimi liikme (kinnipeetu) edasisest aresti all hoidmisest või vabastamisest. Istunglärkude vaheajal ja istungjärgu eelsel ajal otsustab Seimi liikme edasise kinnipidamise küsimust Seimi juhatus. *§30.Ilma Seimi loata ei või Seimi liikme üleastumise suhtes alustada kohtulikku juurdlust või määrata administratiivset trahvi.

(4. detsembri 1997.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 31.12.97.a.)

§31.Seimi liikmel on õigus keelduda tunnistuste andmisest: 1)isikute kohta, kellele temale, kui rahvaesindajale, nad usaldasid mingeid fakte või andmeid; 2)isikute kohta, kellele ta oma rahvaesindaja ametikohuseid täites usaldas mingeid fakte või andmeid;

3)faktidest ja andmetest kui sellistest.

§32.Seimi liige ei või ise, ega kellegi teise isiku nimel võtta riigilt vastu tellimusi või kontsessioone. Käesoleva paragrahvi määrused puudutavad ministreid, kuigi nad ei ole olnud Seimi liikmeteks. §33.Seimi liikmed saavad riigikassast töötasu. §34.Seimi ja selle komisjonide istungite aruannete eest, kui need vastavad tegelikkusele, ei või kedagi vastutusele võtta. Seimi ja selle komisjonide suletud istungite informatsiooni võib avaldada vaid Seimi juhatuse või selle komisjonide loaga.

III jagu.

Vabariigi President. * (Valsts Prezidents)

§35.Vabariigi President valitakse neljaks aastaks.
(4. detsembri 1997.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 31.12.97.a.)

§36.Vabariigi President valitakse salajasel hääletamisel vähemalt viiekümne ühe Seimi liikme poolthäälega. *§37.Vabariigi Presidendiks ei või valida isikut, kes ei ole saanud neljakümne aastaseks. Vabariigi Presidendiks ei saa valida topeltkodakondsusega isikut.

(4. detsemberi 1997.a.seaduse sõnastuses, mis jõustus 31.12.97.a.)

§38.Vabariigi Presidendi ametikoht on kokkusobimatu teiste ametikohtadega. Kui isik, kes on valitud Vabariigi Presidendiks, on Seimi liige, siis ta peab Seimi liikme mandaadist loobuma. *§39.Üks ja sama isik ei või olla Vabariigi President järjest üle kaheksa aasta.

(4. detsembri 1997.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 31.12.97.a.)

§40.Lähimal, peale valimist, Seimi istungil, võttes endale Vabariigi Presidendi ametikohustused, ta annab piduliku lubaduse: „Tõotan, et pühendan kogu oma tegevuse Läti rahva heaoluks. Ma teen kõik, milleks minule võimalused antakse, et soodustada Läti Riigi ja selle elanike head käekäiku. Ma hakkan arvestama vaimulikega ja hakkan pidama kinni Läti Konstitutsioonist ning selle seadustest. Ma hakkan olema kõige suhtes õiglane ja ning täidan kohusetruult oma kohustusi“. §41.Vabariigi President esindab riiki rahvusvahelistes suhetes, nimetab ametisse Läti ja võtab vastu välisriikide diplomaatilisi esindajaid. Ta täidab Seimi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute suhtes vastu võetud otsuseid. §42.Vabariigi President on riigi relvajõudude kõrgeim juht. Sõja juhtumil ta nimetab ametisse Ülemjuhataja. §43.Vabariigi President kuulutab Seimi otsuse alusel välja sõja. §44.Vabariigi Presidendil on õigus sõjaliseks kaitseks võtta ette hädavajalikke meetmeid, kui mingi teine riik kuulutas Lätile sõja või kui vaenlane ründab Läti piire. Koos sellega kutsub Vabariigi President viivitamatult kokku Seimi, milline teeb otsuse sõja kuulutamisest ning selle algusest. *§45.Vabariigi Presidendile kuulub kurjategijatele, kelle suhtes on kohtuotsus jõustunud, armuandmise õigus. Selle õiguse kasutamise maht ning kord määratletakse spetsiaalse seadusega. Amnestiat kingib Seim.

(4.detsembri 1997.a.seaduse sõnastuses, mis jõustus 31.12.97.a.)

§46.Vabariigi Presidendil on õigus kutsuda kokku ja juhtida valitsuse erakorralisi istungeid, määrates kindlaks nende istungite päevakorra. §47.Vabariigi Presidendile kuulub seadusandliku initsiatiivi õigus. §48.Vabariigi Presidendil on õigus tõstatada Seimi laialisaatmise küsimus. Sellisel juhtumil peab toimuma rahvahääletus. Kui üle poolte rahvahääletusest osavõtnud kodanikke on Seimi laialisaatmise poolt, siis see loetakse laialisaadetuks ja peab olema kuulutatud välja uue Seimi valimised, millised peavad toimuma hiljemalt kahe kuu jooksul, lugedes Seimi laialisaatmise päevast. *§49.Kui Seim on saadetud laiali, siis laialisaadetud Seimi liikmete mandaat säilitab oma jõu kuni Seimi uue koosseisu istungi alguseni, kuid endise Seimi istungid võivad toimuda vaid siis, kui Vabariigi President sellise kokku kutsub. Selliste istungite päevakorra määrab kindlaks Vabariigi President. Hiljemalt kolme- ja vähemalt kahe kuu jooksul peale Seimi tagasikutsumist, peavad toimuma uued valimised.

(08.04.2009.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 02.11.2010.a.)

§50.Kui rahvahääletusel on üle poolte kodanike poolt antud hääl Seimi laialisaatmise vastu, siis Vabariigi President loetakse tagandatuks ja Seim valib tagandatud Presidendi allesjäänud ametiajaks uue Presidendi. §51.Vähemalt poolte kõigi Seimi liikmete ettepanekul, Seim oma kinnisel istungil kõigi Seimi liikmete kahekolmandikulise poolthäälte enamusega võib võtta vastu otsuse Vabariigi Presidendi ametist tagandamisest. Peale sellise otsuse vastuvõtmist valib Seim viivitamatult uue Presidendi. §52.Kui Vabariigi President loobub oma ametikohast, sureb või kutsutakse enne ametiaja lõppu tagasi, täidab Vabariigi Presidendi kohustusi, enne Seimi poolt uue Presidendi valimist Seimi esimees. Täpselt samuti täidab Seimi esimees Vabariigi Presidendi kohustusi siis, kui viimane asub välismaal või kui on tekkinud muud ametikohuste täitmist takistavad asjaolud. §53.Vabariigi President ei vastuta oma poliitilise tegevuse eest. Kõik Vabariigi Presidendi korraldused peavad olema kontrassigneeritud peaministri või vastava ministri poolt, kes sellega võtavad nende korralduste eest vastutuse endale, erandiks juhtumid, millised on nähtud ette neljakümne kaheksandas ja viiekümne kuuendas paragrahvis. §54.Vabariigi President võib olla võetud kriminaalvastutusele, kui Seim annab selleks nõusoleku oma liikmete vähemalt kahekolmandikulise poolthäälte enamusega.

IV jagu.

Valitsus (Ministrite kabinet.) (Ministru cabinets)

§55.Valitsus koosneb peaministrist ja tema poolt valitud ministritest. §56.Valitsus moodustatakse isiku poolt, kes on Vabariigi Presidendi poolt selleks nimetatud. §57.Ministrite arv, nende volituste maht, nagu ka riigiasutuste vahelised suhted määratakse kindlaks seadusega. §58.Valitsusele on allutatud riigi juhtimise organid. §59.Oma kohuste täitmiseks peab peaministril ja ministritel olema Seimi usaldus ja nad on oma tegevuse eest Seimi ees vastutavad. Kui Seim väljendab peaministrile umbusaldust, siis läheb erru terve valitsus. Kui aga on avaldatud umbusaldust üksikule ministrile, siis viimane annab erruminekuavalduse ja tema asemel kutsub peaminister ametisse teise isiku. §60.Valitsuse istungeid juhatab peaminister, aga tema äraolekul see minister, keda ta selleks volitas. §61.Valitsus arutab kõiki üksikute ministeeriumite poolt väljatöötatud eelnõusid ja küsimusi, millised puudutavad mitmete ministeeriumite tegevust, aga samuti üksikute valitsuse ministrite poolt tõstatatud riikliku poliitika küsimusi. §62.Kui riiki ähvardab välisvaenlane, või siis sisevaenlane või (mingis) selle osas toimusid või ähvardavad toimuda siserahutused, millised kujutavad endast ohtu eksisteerivale riigikorrale, siis ministrite kabinetil on õigus kuulutada välja erakorraline seisukord, teavitades sellest kahekümne nelja tunni jooksul Seimi juhatust, milline (teatab toimunust) valitsuse määrusest viivitamatult Seimile. §63.Ministrid, isegi kui nad ei ole Seimi liikmed, aga samuti ministrite poolt selleks volitatud ametiisikutel on õigus osaleda Seimi ja selle komisjonide istungitel ja esitada eelnõudele täiendusi ning parandusi.

V jagu.

Seadusandlus. ((Likumdošana))

§64.Seadusandliku initsiatiivi õigus kuulub Seimile, aga samuti käesoleva Konstitutsiooniga kindlaksmääratud korras ja mahus – rahvale. §65.Eelnõusid võivad Seimi esitada: Vabariigi President, valitsus, Seimi komisjonid, vähemalt viie liikmelised saadikute ((Seimi liikmed)) grupid, aga samuti käesoleva Konstitutsiooniga ettenähtud juhtudel ning korras – kümnendik valijaist. §66.Seim hääletab enne iga majandusaasta algust riigieelarve (tulude-kulude) eelnõud, milline esitatakse valitsuse poolt. Kui Seim teeb otsuse, milline on seotud vahetud eelarves ettenähtud kuludega, siis samas määruses peab olema näidatud ära samuti vahendid, millistega selliseid kulutused oleksid kaetud. Eelarveaasta lõppemisel esitab valitsus Seimile kinnitamiseks aruande eelarve täitmisest. §67.Seim kehtestab kaitsejõudude rahuaegse isikkoosseisu suuruse. *§68.Kõigi rahvusvaheliste lepingute puhul, millised lahendatakse seadusandlikul teel, on nõutav Seimi sanktsioon. Rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel võib Läti, demokraatia kindlustamise eesmärgil, delegeerida rahvusvahelistele institutsioonidele osa riiklike institutsioonide kompetentsidest. Rahvusvahelised lepingud, millistega delegeeritakse rahvusvahelistele institutsioonidele osa riiklike institutsioonide kompetentsidest, võib Seim kinnitada istungitel, millistel osaleb vähemalt kolmandik Seimi liikmeid ja et kinnitamiseks on nõutav kohalviibivate saadikute kahekolmandikune poolthäälte enamus. Läti Euroopa Liidus osalemise otsus võetakse vastu üleriiklikul rahvahääletusel, millise läbiviimise ettepaneku teeb Seim. Vähemalt poolte Seimi liikmete nõudmisel tehakse Läti Euroopa Liidus osalemise olulisi tingimusi ja muudatusi puudutav otsus vaid rahva hääletusel.

(8. mai 2003.a. seaduse sõnastuses.)

*§69.Vabariigi President avaldab Seimis vastuvõetud seadused mitte enne, kui kümne ja mitte hiljem, kui kahekümne ühe päeva pärast, peale nende vastuvõtmist. Seadus saab kohustuslikuks, kui selles ei ole määratletud mingit teist tähtaega, neljateistkümne päeva pärast, peale avaldamist.

(23.septembri 2004.a. seaduse sõnastuses.)

§70.Vabariigi President avaldab vastuvõetud seadused järgmisel viisil: „Seim (või rahvas) võttis vastu ja Vabariigi president avaldab järgmise seaduse: (seaduse tekst)“. *§71.Vabariigi President võib kümne päeva kestel, lugedes Seimi poolt seaduse vastuvõtmise päevast, nõuda Seimi esimehele adresseeritud motiveeritud kirjas seaduse teistkordset läbivaatamist. Kui Seim seadust vastu ei muuda, siis President ei või sellele teistkordselt vastu olla.

(23.sept.2004.a. seaduse sõnastuses.)

‘§72.Vabariigi Presidendil on õigus pidada seaduse avaldamist kaks kuud kinni. Ta on kohustatud peatama seaduse avaldamise, kui seda nõuab vähemalt kolmandik Seimi liikmetest. Selda õigust võivad Vabariigi President või kolmandik Seimi liikmetest kasutada kümne päeva jooksul, lugedes seaduse vastuvõtmise päevast Seimis. Sellisel viisil kinnipeetud seadus pannakse rahvahääletusele, kui seda nõuab vähemalt kümnendik valijaist. Kui ülalpool näidatud kahe kuu jooksul sarnast nõudmist ei esitata, siis nimetatud tähtaja möödumisel tuleb seadus avaldada. Rahvahääletust siis ei toimu, kui Seim hääletab seda seadust teistkordselt ja kui selle poolt antakse kõigi saadikute kolmeneljandikuline poolthäälte enamus.

(23.09.2004.a. seaduse sõnastuses.)

§73.Rahvahääletusele ei saa esitada eelarve eelnõud ja seadusi laenudest, tollimaksudest, raudteetariifidest, sõjaväekohustuse täitmisest, sõja kuulutamisest ja algusest, rahu sõlmimisest, erakorralise seisukorra mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni samuti nagu välisriikidega sõlmitud lepinguite väljakuulutamisest. §74.Seimis vastuvõetud seadus, mis on peetud Seimis §72 määrustest kinnipidamise korras kinni, võib olla rahvahääletuse tulemusel tühistatud, kui hääletamisel osalesid selleks viimase Seimi valimistel osalemise õigust omavatest isikutest vähemalt pooled ja kui enamus hääletas seaduse tühistamise poolt.

(21.03.1933.a. seaduse sõnastuses:Valdibas Vēstnesis Nr 74., 3

1.03. 1933) §75.Kui Seim võtab kahekolmandikulise poolthäälte enamusega vastu kiireloomulise seaduse, siis Vabariigi President ei või nõuda sellise seaduse teistkordset läbivaatamist; sellist seadust ei saa panna rahvahääletusele ja see peab olema avaldatud hiljemalt kolmandal päeval, peale päevast, mil peale hääletamist President selle sai. §76.Seim võib muuta Konstitutsiooni istungitel, millistel osalevad selle liikmetest vähemalt kakskolmandikku. Muudatused võetakse vastu kolmel lugemisel kohalviibivate saadikute vähemalt kahekolmandikulise poolthäälte enamusega. *§77.Kui Seim muutis Konstitutsiooni esime, teise, kolmanda, kuuenda või seitsmekümne seitsmenda paragrahvi määrusi, siis sellised muudatused, et saada seaduse jõu, peavad olema pandud rahvahääletusele.

(15.10.1998.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 06.11.1998.a.)

§78.Vähemalt kümnendikul valijaist on õigus esitada Vabariigi Presidendile täiuslikumalt väljatöötatud Konstitutsiooni muudatuste või eelnõu kava, millise President annab üle Seimile. Kui Seim ei võta eelnõud sisuliste muudatusteta vastu, siis selline eelnõu pannakse rahvahääletusele. *§79.Rahvahääletusele pandud Konstitutsiooni muudatused loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt hääletas vähemalt pool kõigist hääleõiguslikest kodanikest. Läti Euroopa Liidus osalemise või selles osalemise oluliste tingimuste küsimuses rahvahääletusele pandud eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui hääletamisel osales üle poole viimastel Seimi valimistel hääletanutest ja kui enamus hääletas Läti Euroopa Liidus osalemise või selle osalemise oluliste tingimuste muudatuste eelnõu vastuvõtmise poolt.

(08.05.2003.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 06.06.2003.a.)

§80.Rahvahääletusel võivad osaleda kõik Läti kodanikud, kellel on õigus hääletada Seimi liikmete valimistel. *§81. (Jäetud välja 03.05.2007.a. seaduse alusel.).

VI jagu

Kohus. ((Tiesa))

*§82.Lätis mõistavad kohut rajooni (linna) kohtud, ringkonna kohtud ja Ülemkohus, aga sõja- või erakorralise seisukorra ajal – ka sõjakohtud.

(15.10.1998.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 06.11.1998.a.)

§83.Kohtud on sõltumatud ja alluvad vaid seadusele. *§84.Kohtunikud kinnitatakse Seimi poolt ja nad on asendamatud. Kohtunikud võivad oma tahte vastaselt olla ametist kõrvaldatud Seimi poolt seaduses sätestatud juhtudel, kohtu distliplinaar kolleegiumi- või kriminaalasjade kohtu otsusega. Seadus võib määrata kindlaks ea, millisesse jõudes kohtunikud lahkuvad oma ametikohalt.

(04.12.1997.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 31.12.1997.a.)

*§85.Lätis on Konstitutsioonikohus ((Satversmes tiesa)), milline seadusega sätestatud kompetentsi piires vaatab läbi asju seaduste Konstitutsioonile vastavuse suhtes, aga ka teisi, tema kompetentsi seadusega antud asju. Konstitutsioonikohtul on õigus tunnistada jõu kaotanuks seadusi ja teisi akte või nende osi. Konstitutsioonikohtu kohtunikud kinnitatakse seadusega sätestatud ajaks Seimi poolt salajasel hääletamisel vähemalt viiekümne ühe Seimi liikme häälega.

*(05.06.1996.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 26.06.1996.a.)

§86.Õigusmõistmist võivad teostada vaid need organid, millistele on see õigus antud seadusega ja vaid seadusega kindlaksmääratud korras. Sõjakohtud tegutsevad spetsiaalse seaduse alusel.

VII jagu.

Riigikontroll. ((Valsts kontrole))

§87.Riigikontroll on sõltumatu kollegiaalne asutus. §88.Riigikontrolöörid kinnitatakse ametisse samas korras, kui kohtunikud kuid vaid kindlaksmääratud ajaks, millise kestel võidakse neid vabastada ametist vaid kohtu määrusega. Riigikontrolli korralduse ja kompetentsi määratleb spetsiaalne seadus.

*VIII jagu.

Inimeste põhiõigused. ((Cilvēka pamattiesības))

(VIII jagu on toodud ära 15.10.1998.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 06.11.1998.a.)

§89.Riik tunnistab ja kaitseb, kooskõlas käesoleva Konstitutsiooni ja seadustega ning Lätit kohustavate rahvusvaheliste lepingutega, inimese põhiõigusi. §90.Igaühel on õigus teada oma õigustest. §91.Lätis on kõik inimesed seaduse ning kohtu ees võrdsed. Inimõiguste kasutamisel ei tohi kedagi diskrimineerida. §92.Igaüks võib oma õigusi ning seaduslikke huve kaitsta õiglases kohtus. Igaüht peetakse süütuks seni, kuni seadusega kooskõlas ei ole tõestatud ta süü. Õiguste põhjendamatu kitsendamise juhtudel on igaühel õigus vastavale hüvitusele. Igaühel on õigus advokaadi abile. §93.Igaühe eluõigust kaitseb seadus. §94.Igaühel on õigus vabadusele ning isiksusepuutumatusele. Kelleltki ei tohi võtta vabadust või seda piirata teisiti, kui seaduse alusel. §95.Riik kaitseb inimese au ja väärikust. Inimese piinamine ja muu julm ning alandav kohtlemine on keelatud. Kellelegi ei tohi mõista julma või inimväärikust alandavat karistust. §96.Igaühel on õigus eraelu-, eluaseme ja kirjavahetuse puutumatusele. §97.Igal Läti territooriumil seaduslikult viibival isikul on liikumis- ning eluasemevaliku vabadus. *§98.Igaühel on Lätist vabalt lahkumise õigus. Igaühel, kellel on läti pass,asub välismaal viibides Läti riigi kaitse all ja tal on õigus vabalt Läti Vabariiki naaseda. Läti kodanikku ei saa teisele riigile välja anda, erandiks juhtum, milline on nähtud ette Seimi poolt kinnitatud rahvusvahelistes lepingutes, kui väljaandmisega ei rikuta Konstitutsioonis sätestatud põhilisi inimõigusi.

(23.09.2004.a. seaduse sõnastuses)

§99.Igaühel on mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus. Kirik on riigist eraldatud. §100.Igaühel on sõnavabadus, milline sisaldab informatsiooni saamise-, valdamise– ja levitamise- ning oma vaadete väljendamise õigust. Tsensuur on keelatud. *§101.Igal Läti kodanikul on seaduses ettenähtud viisil õigus osaleda riigi- ja omavalitsuse tegevuses ning olla riigiteenistuses. Omavalitsusi valivad Läti täisõiguslikud kodanikud ja ka Lätis alaliselt elavad Euroopa Liidu kodanikud. Igal Lätis alaliselt elaval Euroopa Liidu kodanikul on seadusega ettenähtud viisil osaleda omavalitsuste tegevuses. Omavalitsuste töökeeleks on läti keel.

(24.09.2004.a. seaduse sõnastuses.)

§102.Igaühel on õigus astuda seltsidesse, poliitilistesse parteidesse ja teistesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse. §103.Eelnevalt väljakuulutatud rahumeelsete kogunemiste, rongkäigude ja pikettide vabadus on riigi kaitse all. *§104.Igaühel on õigus, seaduses sätestatud korras, pöörduda avaldustega riigi- ja omavalitsusorganite poole, ning saada sisulise vastuse. Igaühel on õigus saada vastus läti keeles.

(30.04.2002.a. seaduse sõnastuses, mis jõustus 24.05.2002.a.)

§105.Igaühel on omandiõigus. Omandit ei tohi ühiskonna huvide vastaselt kasutada. Omandiõigus võib olla piiratud vaid seaduse sätete alusel. Ühiskonna huvises võib teostada sundvõõrandamist vaid erandjuhtudel ja spetsiaalse seaduse alusel ning õiglase hüvituse eest. §106.Igaühel on õigus vabalt, kooskõlas oma võimete ning kvalifikatsiooniga, valida tegevust ning töökohta. Sunnitöö on keelatud. Sunnitööks ei loeta katastroofi tagajärgede likvideerimisele kaasamist ja kohtu otsuse alusel tööle panekut. §107.Igal töötajal õigus, vastavalt tehtud tööle, töötasule, mis ei ole väiksem riigi poolt kehtestatud miinimumtasust ja samuti iganädalastele puhkepäevadele ning igaastasele tasustatavale puhkusele. §108.Töötajatel on kollektiivlepingu- ja streigiõigus. Riik kaitseb ametühingute vabadust. §109.Igaühel on õigus, vanaduses, töövõime kaotusel, töötuks jäämisel ja muudel seaduses sätestatud juhtudel, riigi sotsiaalsele abile. *§110.Riik kaitseb ja toetab abielu – mehe ja naise vahelist liitu, perekonda, lastevanemate ja laste õigusi. Riik aitab eriti laps-invaliide, vanemate hoolest ilma jäänud või vägivalla ohvriks langenud lapsi.

(15.12.2005.a. seaduse sõnastuses.)

§111.Riik kaitseb inimese tervist ja garanteerib igaühele meditsiinilise abi miinimumi. §112.Igaühel on õigus haridusele. Riik tagab tasuta põhi- ja keskhariduse saamise võimaluse. Põhiharidus on kohustuslik. §113.Riik tunnistab teaduse-, kunsti- ja muu loometegevuse vabadust, ning samuti kaitseb autori- ning patendiõigusi. §114. Rahvusvähemustesse kuuluvatel isikutel on oma keele, etnose ning kultuuri omapära säilitamise ja arendamise õigus. §115.Riik kaitseb igaühe õigust tervislikule keskkonnale, teavitades keskkonna seisundist ja hoolitsedes selle kaitse ning parandamise eest. §116.Isikute õigused, millised on sätestatud käesoleva Konstitutsiooni artiklites üheksakümmend seitse, üheksakümmend kaheksa, sada, saja teine, saja kolmas, saja kuues ja saja kaheksas, võivad seaduses sätestatud juhtudel, teiste inimeste õiguste, riigi demokraatliku ülesehituse, ühiskonna julgeoleku, heaolu ja moraali kaitsmiseks, olla piiratud. Käesolevas artiklis viidatud tingimuste alusel võib samuti olla piiratud usuliste veendumuste levitamine.

Asutava Kogu esimees I.Tšakste,

Asutava Kogu sekretär R. Ivanov,

****

Selleks, et tehnilistes küsimustes võtta kontakti, kasutage alljärgnevat linki:

                   Copyright © Latvijas Republikas Satversmes tiesa 2008.

President

Pikemalt artiklis Läti Vabariigi president

Läti riigipeaks on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti presidendi valib Saeima salajase hääletusega nelja aasta pikkuseks ametiajaks.

Läti president alates 8. juulist 2007 on Valdis Zatlers.

Saeima

Pikemalt artiklis Saeima

Saeima on Läti Vabariigi parlament. Tegemist on ühekojalise, 100-liikmelise parlamendiga.Valimised toimuvad võrdelise valimissüsteemi alusel, mille juures kehtib ka 5% valimiskünnis. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant esimesel oktoobrikuu laupäeval.

Läti presidendil on õigus Saeima laiali saata ning kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Selle protseduuriga kaasneb ka poliitiline risk presidendile. Valimiste ebaõnnestumisel peab president lahkuma ametist.

Saeima asub Riia vanalinnas, endises Liivimaa rüütelkonna hoones.

Valitsus

Pikemalt artiklis Läti valitsus

Parlamendivalimiste järel on Läti presidendil õigus kuulutada välja peaminister. Peaministri ülesandeks on koostada valitsus, kelle peab hääletusega kinnitama parlament Saeima. Valitsusse kuulub 16 ministrit.

Läti Vabariigi peaminister on Valdis Dombrovskis, kes astus ametisse koos valitsusega 12. märtsil 2009.

Välispoliitika

Pikemalt artiklis Läti välispoliitika

Koheselt pärast taasiseseisvumist sai 17. septembril 1991 Lätist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liige.

1990ndate aastate Läti välispoliitiline eesmärk oli liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. 20. septembril 2003 toimunud referendumiga hääletasid lätlased Euroopa Liiduga liitumise poolt. 1. mail 2004 sai Lätist Euroopa Liidu (EL) täieõiguslik liige. Läti liitus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga 29. märtsil 2004. Läti osaleb aktiivselt ÜRO rahuvalvamismissioonidel.

Läti kuulub ka sellistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistesse kokkulepetesse nagu Euroopa Nõukogu, UNESCO, UNICEF, Maailmapank, IMF, Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu (ICES) ja paljudesse teistesse.

Pealinn

Läti Vabariigi pealinn on Riia.

Haldusjaotus

Pikemalt artiklis Läti haldusjaotus

Alates 1. juulist 2009 jagati Läti üheksaks vabariigilinnaks ehk vabariikliku keskalluvusega linnaks ja 109 piirkonnaks. Piirkondadest ja vabariigilinnadest said 1. järgu haldusüksused Lätis. Omavalitsuste kohapealseid riigiesindusi, nagu endistes rajoonides, ei eksisteeri. 2011. aastast on piirkondi 110.

Regioonid

Läti endised 26 regiooni rühmitusid mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks regiooniks:

Parteid

Pikemalt artiklis Läti parteid

Lätis on mitmeparteisüsteem, kus ühel parteil on väga harva võimalus üksi seista võimul ning seega ollakse sunnitud looma koalitsioonivalitsusi.

Läti parlamendis on 2011. aastast alates järgmised erakonnad ja valimisliidud:

Zatlersi Reformipartei (Zatlera Reformu partija)
Roheliste ja Talunike Liit (Zaļo un Zemnieku Savienība, ZZS)
LPP/LC
Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaa ja Vabaduse Eest/LNNK (Nacionālā apvienība "Visu Latvijai!" - Tēvzemei un Brīvībai/LNNK)
Koosmeele keskus (Saskaņas centrs, SC)
Ühtsus (VIENOTĪBA)

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Rahvaarv

Läti rahvaarv juuli 2009 seisuga on 2 231 503. Sellega on ta rahvaarvult Euroopas 36. kohal.

Läti rahvaarv läbi ajaloo:

1 905 936 (1935)
2 079 948 (1959)
2 351 903 (1970)
2 503 145 (1979)
2 665 770 (1989)
2 377 383 (2000)
2 254 653 (2010)

Asustus

Rahvastikutihedus on 36 in/km².

Suurem osa rahvastikust (umbes 1 150 000 inimest) elab Riia linnas ja selle ümbruses. Maarahvastiku osakaal sealjuures kahaneb üha enam. Ligi kolm neljandikku elanikkonnast elab linnaasulates.

Linnad

Lätis on 77 linna. Neist kaks ületavad 100 000 elaniku piiri: Riia ja Daugavpils. 22 Läti linna ületavad 10 000 elaniku piiri.

Etniline koosseis

Läti on olnud sajandeid mitmerahvuseline, kuid suurimad muudatused demograafias toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise, Holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu.

Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased, kes moodustavad praegu 59,4%^[viide?] riigi elanikkonnast. Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased, kes moodustavad 27,6%^[viide?] rahvastikust. Kõige enam oli venelasi Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. 1989. aastal oli venelasi üle 900 000, mis moodustas tol ajal 34% elanikkonnast. Nõukogude okupatsiooni ajal suurenes ka ukrainlaste ja valgevenlaste osakaal. Alates Läti iseseisvumisest 1991. aastal on venelaste arv riigis oluliselt vähenenud.

Lisaks venelastele on suuremad vähemusrahvused valgevenelased (3,6%), ukrainlased (2,5%), poolakad (2,35%), leedulased (1,3%), juudid (0,44%), sakslased (0,37%), mustlased (0,19%) ja eestlased (0,1%).

Religioon

Suurim religioon Lätis on kristlus, kuid usuteenistustel käivad regulaarselt vaid 7% elanikkonnast. Suurimad usukogukonnad 2006. aasta seisuga on:

luterlased - 450 000
katoliiklased - 450 000
õigeusklikud - 350 000

Eurobarometer 2005 järgi vastas 37% läti elanikest, et nad usuvad jumalasse. 49% vastasid, et usuvad on olemas mingisugune vaimne jõud ja 10% vastasid, et ei usu mingisuguse vaimse jõu ega jumala olemasolu. Enne Nõukogude Liidu okupatsiooni oli luterlaste osakaal tunduvalt suurem, kui see oli põhiline usutunnistus Lätis. Luterlaste arv on balti riikides vähenenud tunduvalt rohkem kui katoliiklaste arv. On teada, et Lätis elab 182 moslemit, kuid eeldatatakse, et moslemite arv Lätis on 500 kuni 5000.

Majandus

Läti majanduses on ülekaalus toiduainetööstus.

Tänu oma geograafilisele asendile on Lätil suur tähtsus transpordisfääris. Lätis on 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam, kus asub ka Läti suurim Venemaa kütuse transiidikeskus (Ventbunkers, Latrostrans, Ventspils Nafta, mille suuromanik on maailma üks suuremaid toor naftaga tegelevaid Vitol Group ja Läti Merelaevandus)^[3].

Kui 1996. aastast alates kasvas majandus pidevalt, Lätist sai Euroopa Liidu kiireima majanduskasvuga riik. 2008. aastal tabas Lätit seoses globaalse finantskriisi ja kohaliku kinnisvaramulli lõhkemisega majanduskriis. 2009. aasta kolme esimese kuu aastane majanduskasv oli -18%.

Inflatsioon

Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan.

Inflatsioonitase oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad.

Keskmine palk

Läti keskmine brutopalk oli 2007. aasta teises kvartalis 558 eurot kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). 2009. aasta viimases kvartalis oli keskmine palk 440 latti ehk 620 eurot (langus 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 12,1%).

Ajalugu

Läti territooriumile tekkis asustus 9000 aastat eKr. Balti hõimude jõudsid Läänemere idakaldale umbes 3000 aastat eKr. Balti hõimudel kujunesid välja kaubateed Rooma ja Bütsantsiga. Enamasti müüsid baltlased kohalikku merevaikku metallide vastu. Umbes 900 aastat pKr asustasid tänapäeva Läti territooriumi neli praeguseks välja surnud rahvust: kuralased, latgalid, seelid, semgalid ning ka soome-ugri keelt kõnelevad liivlased, kellest aja jooksul kujunes lätlaste rahvus.

Keskaeg

Kohalikel rahvastel oli ka varasemaid kogemusi välismaailmaga, 12. sajandil aga saatis Rooma-katoliku kiriku pea Rooma paavst Liivimaale esimesed misjonärid. Misjonärid tulid rahuga pakkuma rahvale usuvahetust, kuid ristiusk ei leidnud laia kõlapinda ning kohalikud hõimud olid tugevalt ristiusustamise vastu. Seetõttu saadeti Liivimaale relvastatud jõud, kelle abiga sunniti rahvad alistuma ja laskma end ristida.

Pikemalt artiklis Liivi ristisõda

13. sajandil vallutasid sakslased kogu tänapäeva Läti territooriumi. Koos Lõuna-Eestiga moodustati riik, mida tänapäeval teatakse kui Vana-Liivimaa. 1228. aastal liideti Riia Hansa liitu. Hiljem kuulusid sinna ka Cēsis, Limbaži, Koknese ja Valmiera. Sellest ajast saadik oli Riial, kui sdamalinnal tähtis koht ida-lääne kaubavahetuses.

Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, pärast Liivi sõda (1558-1583) läks Liivimaa ning Kuramaa Poola-Leedu riigi valdustesse.

17. sajand oli kogu Euroopas ja ka Lätis suurte muutuste aeg, toimus reformatsioon, Vana-Liivimaa (Liivi ordu ja piiskopkondade) lagunemine ja Läti territoorium jaotati mitmete erinevate riikide vahel ära. 1629. aastal läks Rootsi kuningriigi ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud Altmargi vaherahulepingu ja 1660. aasta Oliwa rahulepingu nn. Poola Liivimaa (va Latgale) Rootsi kuningriigi valdusse, mille tulemusena Põhja-Läti oli Liivimaa kubermanguna Rootsi kuningriigi koosseisus ja Läti alal Daugavast lõunas asuv Kuramaa hertsogiriik, Rzeczpospolita vasallriik.

Pikemalt artiklis Liivimaa kubermang, Rootsi aeg, Liivimaa rüütelkond, Kuramaa rüütelkond, Piltene rüütelkond

Valitsusorganitena tegutsesid Liivimaal Liivimaa kuberner, koos Liivimaa provintsi kantseleiga ja Liivimaa rüütelkond.

Põhjasõda ja Venemaa keisririik

Pikemalt artiklis Põhjasõda

Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal Liivimaa rüütelkonna poolset alistumist liideti lätlastega asustatud Põhja-Lätimaa Riia kubermang, kuhu kuulus kolm maakonda: Riia maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond. Hilisem Liivimaa kubermangu Tartu maakond, kuulus aastatel 1704-1713 Sankt-Peterburi maakonda.

1722. aastal moodustatud Liivimaa kubermangus ja ka 1795. aastal Venemaa keisririigiga liidetud Kuramaa kubermangus olid lätlastega täielikult või osaliselt asustatud maakonnad kahes eraldatud kubermangus:

1783. aastal Venemaa keisrinna Katariina II poolt läbiviidud haldusreformide käigus moodustati Liivimaa kubermangust Riia asehaldurkond, mis eksisteeris kuni 1796. aastani, kui Katariina poeg Paul I taastas endisaegse halduskorralduse.

Valitsusorganitena tegutsesid Lätimaal Liivimaa osas Liivimaa kubermanguvalitsus, mida juhtis Liivimaa kuberner ja Liivimaa rüütelkond ning Kuramaa kubermanguvalitsus, mida juhtis Kuramaa kuberner ja Kuramaa rüütelkond.

Läti ärkamisaeg

Pikemalt artiklis Läti ärkamisaeg

Läti rahvusliku ärkamise algjärk on seotud selliste silmapaistvate nimedega nagu Kaspar Biezbārd, Juris Allunān, Krišjānis Valdemārs, Krišjānis Barons, Atis Kronvald, Joh Jurjān. Kõik nad viibisid pikemat või lühemat aega viibinud ka Eesti alal, eriti Tartus, kus nad õppisid Liivimaa kubermangu ainsas ülikoolis - Tartu ülikoolis.

Läti poliitilised organisatsioonid

Liivimaa kubermangu pealinna ja sadamalinna Riia hoogsa industrialiseerimise ja läti intellektuaalide marksismiga kokkupuutumise tulemusena tekkis Liivimaa lõunaosas sotsiaaldemokraatlik liikumine 1890. aastate keskpaigaks. 1905. aasta revolutsiooni eel loodi kaks illegaalset läti parteid: Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1904) ja Läti Sotsiaaldemokraatlik Ühing (1903) ja Riias tegutsesid 1905. aastaks ka Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ja juudi Bundi sektsioonid.

Esimene maailmasõda ja 1917. aasta revolutsioonid

1914. aasta sügisel alanud Esimese maailmasõja käigus vallutati 1915. aasta lõpuks pärast Poolat ja Leedumaad ka Lätimaa kuni Riia linnani, mis vallutati aga 21. augustil (3. september ukj) 1917. aastal. Lätimaa kaitsmiseks Saksa vägede vastu andis Venemaa keisririigi sõjaline juhtkond loa moodustada läti rahvusväeosad, 8 polku ning 1 tagavarapolk (asukohagaTartus).

1. Läti kütibrigaad:

1. Läti Daugavpilsi kütipolk
2. Läti Riia kütipolk
3. Läti Kurzeme kütipolk
4. Läti Vidzeme kütipolk

2. Läti kütibrigaad:

5. Läti Zemgale kütipolk
6. Läti Tukumsi kütipolk
7. Läti Bauska kütipolk
8. Läti Valmiera kütipolk

1917. aastal toimunud keisri ainuvõimuvastase revolutsiooni ajal olid läti XII armee koosseisus olevad läti rahvusväeosad suuremalt jaolt meelestatud bolševistlikult ning 1918. aasta kevadela alanud Saksa keisririigi vägede pealetungiga taganesid läti väeosad Venemaale, kus nad teenisid nõukogude võimu, kõige ustavamate ning paremini organiseeritud sõjalise jõuna - läti küttidena.

Pärast 1917. aastal moodustasid bolševikke pooldavad Lätimaa Sotsiaaldemokraatialiikumise esindajad 30 juulil (12.augustil ukj) 1917. aastal Riias, Lätimaa Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu Täitevkomitee, mille kooseisus oli 27 liiget, neist 24 bolševikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti. Pärast saksa vägede pealetungi 1918. aasta alguses taganes Täitevkomitee koos bolševistlikult meelestatud XII armeega Lõuna-Eestisse, kus tegustesid Fricis Rozinši juhtimisel enne lõpplikku evakueerimist Venemaale Võnnus ja Valgas.

Iseseisvumine

Lätimaa püsis Esimese maailmasõja käigus saksa vägede poolt okupeerituna kuni 1918. aasta Novembrirevolutsioonini ja Saksamaa poolt kapituleerumiseni Compiegne'i vaherahuga.

1918. aastal Lätis Kārlis Ulmanise poolt juhitud Läti valitsus aga ei omanud sõjalist võimu oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti rahvuspolkudesse ning taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik Lätimaast. Pärast aga 1919. suvel Lätis baltisakslaste poolt organiseeritud Landeswehri palgasõdurite poolt Rüdiger von der Goltzi juhimisel nõukogude Punaarmee ja Läti armee vägede väljaajamist Lätist haarasid nad reaalse kontrolli ja võimu Lätis ning moodustasid variisiku Andrievs Niedra juhtimisel Landeswehrist sõltuva Läti valitsuse.

Pärast nõukogude vägede väljaajamist Lätimaalt jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-Lätist - Lõuna-Eestisse, mille tõkestamiseks ning sakslaste Landeswehri vägede invasiooni peatas 1919. aasta Võnnu lahing. Pärast Võnnu lahingu võitu jätkunud Eestis moodustatud ja Eesti poolt toetatud läti väeosade ning Eesti soomusrongide toetusel taastati Riias Läti Kārlis Ulmanise valitsus.

Iseseivuse kaotus ja Teine maailmasõda

Läti NSV

Taasiseseisvumine

Kultuur

Läti rahvuslind on linavästrik ja rahvuslill harilik härjasilm.

Kirjandus

Läti rahvuseepos on Andrejs Pumpursi kirjutatud kunsteepos "Lāčplēsis". Tuntud läti kirjanikud on Rainis, Aleksandrs Čaks, Vilis Lācis ja Andrejs Upīts. Noorematest kirjanikest on tuntumad Pauls Bankovskis, Janis Einfelds, Gundega Repse, Andra Neiburga, Laima Muktapavele ja Nora Ikstena.

Muusika

Tuntud heliloojad on Jāzeps Vītols, Raimonds Pauls ja Imants Kalniņš.

Läti võitis 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse.

Ajakirjandus

Pikemalt artiklis Läti meedia

Läti suurimad päevalehed on "Diena", "Neatkarīgā Rīta Avīze" ja "Latvijas Avīze". Regulaarsed raadiosaated toimuvad alates 1. novembrist 1925. 6. novembrist 1954 algasid Läti Televisiooni regulaarsed saated. 1991 alustas tööd esimene eratelevisioonikanal. Suuremad telekanalid on Läti Televisioon (LTV1 ja LTV7), LNT ja TV3 Latvia.

Sport

Lätis on jäähoki, jalgpalli ja korvpalliliigad. Läti jäähokikoondis osales 2002. ja 2006. aasta taliolümpiamängudel. Tuntumad Läti hokimängijad on Sandis Ozoliņš ja Artūrs Irbe. Läti jalgpallikoondis pääses 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Tugevamad korvpallklubid on BK Barons/LMT, BK Ventspils ja ASK Rīga. Tuntumad korvpallurid on Jānis Krūmiņš ja Gundars Vētra.

Kergejõustiklastest on tiitlivõistlustelt medaleid toonud odaviskajad Jānis Lūsis, Dainis Kūla, Vadims Vasiļevskis ja Ainārs Kovals, käija Aigars Fadejevs ning tõkkejooksja Staņislavs Olijars.

Rahvusvahelist edu on saavutanud ka tennisist Ernests Gulbis.

Mihhail Tal oli male maailmameister 1960–1961.

Haridus

Lätis tegutseb mitmeid ülikoole. Neist suurim on Riias asuv 1919. aastal asutatud Läti Ülikool. Suuremad ülikoolid on veel Riia Tehnikaülikool, Jelgavas asuv Läti Põllumajandusülikool ja Daugavpilsi Ülikool. Läti alg- ja keskkoolides õppis 2003/2004 õppeaastal 302 700 õpilast, neist 193 100 lätikeelsetes koolides.

Lätiga seotud isikud

Jānis Cimze

Fakte Lätist

Läti hakkab kinnisvara ostjatele ja investoritele, kellel ei ole EL-i elamisluba - EL-i elamislubasid jagama, Eesti Päevaleht Online, 04. jaanuar 2011
Läti Esimese Partei/Läti Tee esimees, ühenduse Hea Läti Eest liider Ainars Šlesers soovitab Lätil hakata oma kodakondust müüma kõigile soovijatele, kes on selle eest valmis maksma miljon eurot., e24.ee, 10. märts 2011

Viited

↑ "Ruhnu ajalugu".
↑ http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=B390CB267E077475F50865B1AE4EF529
↑ Austria oligarh ihaleb Läti transiiti, logistikauudised.ee, 20.09.2010

Vaata ka

Välislingid

Läti valitsus
Presidendi kantselei
Läti parlament - Saeima
Welcome to Latvia
LatviansOnline
latvians.com
Eesti ja Läti suhted, Välisministeeriumi koduleht
Eesti Kaubanduskoda Lätis
Läti kaart
Rein Sikk, Läti tragöödia: kadunud on 100 000 inimest ja eneseusk
Veiko Spolitis. Veiko Spolitis: Läti kolmikkriis Postimees, 15. jaanuar 2009

[1] "Ruhnu ajalugu".

[2] ttp://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=B390CB267E077475F50865B1AE4EF529

[3] Austria oligarh ihaleb Läti transiiti, logistikauudised.ee, 20.09.2010

[1]

[2]

[3]

Suurimad linnad^[2].
Järjekord	Linn	Piirkond	Elanikke	Järjekord	Linn	Piirkond	Elanikke	Riia Daugavpils
1	Riia	Riia	715 978	11	Salaspils	Salaspilsi piirkond	20 987
2	Daugavpils	Daugavpils	104 870	12	Tukums	Tukumsi piirkond	20 080
3	Liepāja	Liepāja	85 149	13	Cēsis	Cēsise piirkond	18 312
4	Jelgava	Jelgava	65 630	14	Kuldīga	Kuldīga piirkond	12 916
5	Jūrmala	Jūrmala	56 069	15	Olaine	Olaine piirkond	12 723
6	Ventspils	Ventspils	43 088	16	Saldus	Salduse piirkond	12 427
7	Rēzekne	Rēzekne	35 625	17	Sigulda	Sigulda piirkond	11 487
8	Valmiera	Valmiera	27 453	18	Talsi	Talsi piirkond	11 362
9	Jēkabpils	Jēkabpils	26 578	19	Dobele	Dobele piirkond	11 241
10	Ogre	Ogre piirkond	26 238	20	Krāslava	Krāslava piirkond	10 958