Ropaži vald
| Ropaži vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Ropažu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 326,4 km² | |
| Keskus: Ropaži | |
 |
Ropaži vald on 2. järgu haldusüksus (vald) Lätis Ropaži piirkonnas.
Vald piirneb sama piirkonna Garkalne ja Stopiņi vallaga, Sigulda piirkonna Allaži, Inčukalnsi ja Mālpilsi vallaga, Salaspilsi piirkonna Salaspilsi vallaga ning Ogre piirkonna Suntaži ja Tīnūži vallaga.
Valla keskus on Ropaži küla.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ropaži vald moodustati aastal 1819 haldusreformi käigus. Aastal 1935 oli Ropaži valla pindala 340 km² ja see oli Riia maakonna suurim vald.
Aastal 1945 moodustati valla aladele Ropaži, Augšciemsi, Kākciemsi ja Zaķi külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ropaži külanõukoguga likvideeritav Augšciemsi külanõukogu, aastal 1962 aga Kākciemsi külanõukogu maad.[1] Aastal 1990 moodustati külanõukogust Ropaži vald, mis kuulus Riia rajooni.
Vallaga samades piirides moodustati 2005. aastal Ropaži piirkond. Aastal 2009 sai piirkonnast 1. järgu haldusüksus. Aastal 2021 liideti senise Ropaži piirkonnaga Garkalne piirkond (Garkalne vald), Stopiņi piirkond (Stopiņi vald) ning Vangaži linn Inčukalnsi piirkonnast.
Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Ropaži ordulinnus ja sealne kalmistu, Jaunmežplēpji muinaskalmed, Kapi muinaskalmed ja Nagli muinaskalmed.[2] Kohaliku kaitse all on Ropaži kirikuõpetaja maja ja Sniedžese söepõletamisala muldkuhjatised.[3]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Vald asub Kesk-Läti madalikul. Selle maadele jääb Läti suurim oos Lielie Kangari, mille pikkus on 26 kilomeetrit. 60% vallast on metsamaa.
Suuremad jõed on Lielā Jugla ja selle lisajõed Krievupe jõgi ning Tumšupe jõgi. Soodest on suurim Lielais Kangari soo (832 ha).
Looduskaitse all on Lūkinozolsi tamm ja kakskümmend seitse nimetut põlispuud. Valla kaguosa jääb Lielie Kangari hoiualale.[4]
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Läti Rahvastikuregistri andmetel oli 1. juuliil 2016 Ropaži valla elanikest lätlasi 72,6%, venelasi 17,3%, valgevenelasi 2,1%, poolakaid 1,3%, ukrainlasi 2,1% ja teistest rahvustest inimesi 3,2%. Rahvus oli märkimata 1,5% inimestest.[5]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[6] |
|---|---|---|
| Augšciems | skrajciems | 91 (2020) |
| Bajāri | mazciems | 133 (2020) |
| Bajārkrogs | skrajciems | 18 (2020) |
| Gaidas | vasarnīcu ciems | 313 (2020) |
| Jaunbagumi | vasarnīcu ciems | 13 (2020) |
| Kākciems | vidējciems | 367 (2020) |
| Kangari | skrajciems | 191 (2020) |
| Lielkangari | vidējciems | 134 (2020) |
| Mucenieki | lielciems | 941 (2020) |
| Nāgelmuiža | mazciems | 42 (2002) |
| Podkājas | vasarnīcu ciems | 206 (2020) |
| Ropaži | lielciems | 1679 (2020) |
| Rotkaļi | mazciems | 12 (2020) |
| Silakrogs | lielciems | 1162 (2020) |
| Zaķumuiža | lielciems | 973 (2020) |
| Tumšupe | vidējciems | 455 (2020) |
| Vāverkrogs | mazciems | 40 (2020) |
| Villasmuiža | skrajciems | 231 (2020) |
| Ūlupji | mazciems | 60 (2020) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 2.02 2021
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 2.02 2021.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.07 2020.
- ↑ Iedzīvotāju skaits Latvijas pašvaldībās pēc nacionālā sastāva 01.07.2016. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.