Mine sisu juurde

Alsunga vald

Allikas: Vikipeedia
Alsunga vald

läti Alsungas pagasts

Vapp

Pindala: 190 km²
Elanikke: 1259 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,6 in/km²
Keskus: Alsunga

Alsunga vald (läti Alsungas pagasts) on vald Lätis Kuramaal Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ēdole, Īvande ja Gudenieki vallaga, Lõuna-Kuramaa piirkonna Saka vallaga ning Ventspilsi piirkonna Jūrkalne ja Zirase vallaga.

Aastal 1935 oli Alšvanga valla pindala 240 km² ja seal oli 3365 elanikku.[2] 1945 moodustati selle aladele Grāveri, Bērzkalni, Kraumaņi ja Alšvanga külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 sai Alsunga töölisasula staatuse, aastal 1961 kujunes sellest aga alev. Samal aastal liideti aleviga likvideeritavad Grāveri ja Kraumaņi külanõukogu, mis moodustasid Alsunga alevi maaterritooriumi. Aastal 1997 liideti sellega osa Jūrkalne külanõukogu maadest, maaterritooriumi koosseisu läks aga osa Gudenieki külanõukogust.[3] Aastal 1991 kaotas Alsunga alevi staatuse, Alsunga alevi maaterritoorium ja Alsunga küla ühendati aga Alsunga vallaks. Vallaga samades piirides moodustati 2009. aastal Alsunga piirkond (1. järgu haldusüksus).

Aastal 2021 liideti Alsunga piirkond Kuldīga ja Skrunda piirkonnaga uueks Kuldīga piirkonnaks. Senisest piirkonnast kujunes üks uue omavalitsusüksuse valdadest.

Vald asub Lääne-Kurzeme kõrgustikul, lääneosa ka Rannikumadalikul. Tähtsaim jõgi on Užava jõgi. Suurim järv on 76 hektari suurune Zvirgzdi järv.

Kaitsealused objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Alsunga linnus, Alsunga katoliku kirik, selle orel, Kalniņi muinaskalmed, Todaiži (Leiškalni) linnamägi ja selle juures asuv asulakoht ning linnamägi Dižgabalkalnsi mägi.[4] Kohaliku kaitse all on Jaungaiļi muinaskalmed ehk Päikesemägi, Ķīši muinaskalmed, Mazreģi keskaegne kalmistu ja Grīnbergi muinaskalmed.[5]

Endine piirkonna omavalitsus on kultuuriväärtuslike objektidena ära toonud veel Almāle mõisa teenijatemaja ja aida, Alsunga apteegi ja kirikuõpetaja maja, Irbese, Rudumi ja Lapi kalmistute kellatornid, Reģi mõisa park ja hoonetekompleks, represseeritutele püstitatud mälestuskivi, Almāle allee, Seadusemägi, Balande külatänav, Vēži allee ja vana suitide tee.[6]

Looduskaitse all on vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jäävad 174 hektari suurune Diļļese luha hoiuala, 79 hektari suurune Alsunga metsade hoiuala ja 688 hektari suurune Užava ülemjooksu hoiuala.[7]

Alsunga piirkond oli rahvaarvu väiksuselt Läti teine 1. järgu haldusüksus. 2010. aasta alguses oli rahvaarv 1623. Alsunga vald on osa suitide asualast.

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Alsunga piirkonna elanikest lätlasi 95,34%, leedulasi 1,47%, venelasi 1,35% ja muust rahvusest inimesi 1,84%.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Almāle mazciems 47 (2019)
Alsunga lielciems 684 (2021)
Balande mazciems 21 (2005)
Bērzkalni skrajciems 10 (2005)
Būcmaņciems skrajciems 10 (2015)
Dienvidstacija mazciems 14 (2005)
Reģi skrajciems 84 (2005)
Ziedlejas mazciems 20 (2005)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 15.02 2018
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 15.02 2018
  6. Alsungas novads Alsungas novada kultūras mantojumu skatīt
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 15.02 2018
  8. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2011. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze[alaline kõdulink]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]