Mine sisu juurde

Alsunga vald

Allikas: Vikipeedia
Alsunga vald

läti Alsungas pagasts

Vapp

Pindala: 190 km²
Elanikke: 1262 (1.01.2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,6 in/km²
Keskus: Alsunga

Alsunga vald (läti Alsungas pagasts) on vald Lätis Kuramaal Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ēdole, Īvande ja Gudenieki vallaga, Lõuna-Kuramaa piirkonna Saka vallaga ning Ventspilsi piirkonna Jūrkalne ja Zirase vallaga.

1935. aastal oli Alšvanga valla pindala 240 km² ja seal oli 3365 elanikku.[2] 1945. aastal moodustati selle aladele Grāveri, Bērzkalni, Kraumaņi ja Alšvanga külanõukogu, vald likvideeriti 1949. aastal. 1950. aastal sai Alsunga töölisasula staatuse ja 1961. aastal kujunes sellest alev. Samal aastal liideti aleviga likvideeritavad Grāveri ja Kraumaņi külanõukogu, mis moodustasid Alsunga alevi maaterritooriumi. 1997. aastal liideti sellega osa Jūrkalne külanõukogu maadest, maaterritooriumi koosseisu läks aga osa Gudenieki külanõukogust.[3] 1991. aastal kaotas Alsunga alevi staatuse, Alsunga alevi maaterritoorium ja Alsunga küla ühendati Alsunga vallaks. Vallaga samades piirides moodustati 2009. aastal Alsunga piirkond (1. järgu haldusüksus).

2021. aastal liideti Alsunga piirkond Kuldīga ja Skrunda piirkonnaga uueks, Kuldīga piirkonnaks. Senisest piirkonnast kujunes üks uue omavalitsusüksuse valdu.

Vald asub Lääne-Kurzeme kõrgustikul, lääneosa ka Rannikumadalikul. Tähtsaim jõgi on Užava jõgi. Suurim järv on 76 hektari suurune Zvirgzdi järv.

Kaitsealused objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Alsunga linnus, Alsunga katoliku kirik, selle orel, Kalniņi muinaskalmed, Todaiži (Leiškalni) linnamägi ja selle juures asuv asulakoht ning linnamägi Dižgabalkalnsi mägi. Kohaliku kaitse all on Ķīši muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on Jaungaiļi muinaskalmed ehk Päikesemägi, Mazreģi keskaegne kalmistu ja Grīnbergi muinaskalmed.[4]

Endine piirkonna omavalitsus on kultuuriväärtuslike objektidena esile tõstnud veel Almāle mõisa teenijatemaja ja aita, Alsunga apteeki ja kirikuõpetaja maja, Irbese, Rudumi ja Lapi kalmistute kellatorne, Reģi mõisa parki ja hoonetekompleksi, represseeritutele püstitatud mälestuskivi, Almāle alleed, Seadusemäge, Balande külatänavat, Vēži alleed ja vana suitide teed.[5]

Looduskaitse all on vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jäävad 174 hektari suurune Diļļese luha hoiuala, 79 hektari suurune Alsunga metsade hoiuala ja 688 hektari suurune Užava ülemjooksu hoiuala.[6]

Alsunga piirkond oli rahvaarvu väiksuselt Läti teine 1. järgu haldusüksus. 2010. aasta alguses oli rahvaarv 1623. Alsunga vald on osa suitide asualast.

1. jaanuaril 2011 oli Alsunga piirkonna elanike seas arvestuslikult 95,34% lätlasi, 1,47% leedulasi, 1,35% venelasi ja 1,84% muust rahvusest inimesi.[7]

Valla külad:

KülaKüla tüüpElanike arv[8]
Almāleciems49 (2025)
Alsungaciems657 (2025)
Balandemazciems21 (2005)
Bērzkalnimazciems10 (2005)
Būcmaņciemsmazciems10 (2015)
Dienvidstacijamazciems14 (2005)
Grāverimazciems15 (2005)
Reģimazciems84 (2005)
Ziedlejasmazciems20 (2005)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
  2. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  5. Alsungas novads Alsungas novada kultūras mantojumu skatīt
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 15.02 2018
  7. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2011. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  8. 1 2 Vietvārdu datubāze

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]