Roja piirkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Roja piirkond

läti Rojas novads

Lipp
Vapp
Lipp
Vapp

Pindala: 200,5 km²
Elanikke: 3427 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 17,1 in/km²
Keskus: Roja
Rojas novada karte.png

Roja piirkond on Läti 1. järgu haldusüksus Kuramaal. Piirkond piirneb Mērsragsi piirkonnaga, Dundaga piirkonna Dundaga ja Kolka vallaga ning Talsi piirkonna Ārlava, Lube ja Vandzene vallaga.

Piirkonna pindala on 200 km². 2016. aasta seisuga elas seal 4115 inimest.[2] Piirkonna keskus on Roja küla, haldushoone asub aadressil Zvejnieku iela 3.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1945 moodustati Lubezere valla aladele Rojupe külanõukogu, vald ise aga likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 liideti Rojupe külanõukoguga osa likvideeritavate Jaunciemsi ja Jūrmala külanõukogude aladest, aastal 1954 suurem osa Lubezere külanõukogust, aastal 1963 aga osa Kaļķi külanõukogust. Aastal 1969 sai Rojast alev, ülejäänud osa Rojupe külanõukogust nimetati aga Roja alevi maaterritooriumiks. Aastal 1991 kaotas Roja alevi staatuse, Roja alevi maaterritoorium ja Roja küla ühendati aga Roja vallaks.[4]

Piirkond moodustati 2009. aastal, mil Roja vallaga liideti ka Mērsragsi vald. Aastal 2010 oli Roja vallas ehk siis piirkonna praegustel aladel 4400 elanikku. 2011 eraldati sellest Mērsragsi valla alad ja moodustati Mērsragsi piirkond.

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Purciemsi muinasasula, Kaltene kiriku altar ja orel.[5] Kohaliku kaitse all on Ģipka kirik, Roja muinaskalmed, hiiepaik Baķi Kirikumägi ja Tromeļise lossiks kutsutav keskaegsete kindlustiste piirkond.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgeim koht asub Rojast idas (23,5 m). Tähtsaim jõgi on Roja jõgi.

Looduskaitse all on Rude külas kasvav kadakas ümbermõõduga 0.95 m, tamm ümbermõõduga 4.95 m, talude Jāņkalni2, Jāņkalni ning Birziņsirmi juures kasvavad põlispuud, Mellsilsi ristimännid, Pūrciemsi mänd, Mežapļavase tamm, Kaltene rannamoodustised, Kaltene mäed, lisaks veel kuus nimetut põlispuud. Piirkonda jääb 161 hektari suurune Ģipka hoiuala, osaliselt ka Ģipka soiste niitude hoiuala. Piirkonna rannik jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 moodustasid piirkonna elanikest lätlased 92,8 % ja venelased 3,8 %.[8]

Piirkonna külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv
Aizklāņi mazciems 30 (2020)
Birziņciems skrajciems 38 (2005)
Dižmežciems skrajciems 6 (2006)
Ģipka vidējciems 71 (2020)
Kaltene vidējciems 348 (2020)
Lakšciems mazciems 6 (2006)
Mazupciems skrajciems 7 (2006)
Melnsils vidējciems 138 (2020)
Purciems skrajciems 36 (2013)
Pūrciems mazciems 29 (2020)
Roja lielciems 2162 (2020)
Rude lielciems 524 (2020)
Žocene mazciems 28 (2020)
Valgalciems vidējciems 121 (2020)
Vilkastciems skrajciems 5 (2006)

Ülejäänud piirkonna elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 2.06.2019.
  2. [1] Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.01.2016
  3. Rojas novads
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.12 2018
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 05.09 2017
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 05.09 2017
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. Vietvārdu datubāze, vaadatud 21.05 2020

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]