Stopiņi vald
| Stopiņi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Stopiņu pagasts | |
|
| |
  Lipp
Vapp
| |
| Pindala: 53,5 km² | |
Elanikke: 14 134 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 264 in/km² | |
| Keskus: Ulbroka | |
 |
Stopiņi vald (läti keeles Stopiņu pagasts) on vald Lätis Ropaži piirkonnas.
Piirkond piirneb Riia linnaga läänes, Ropaži piirkonna Garkalne vallaga põhjas, Ropaži vallaga idas ja Salaspilsi piirkonnaga lõunas.
Valla keskus on Ulbroka.
Valda läbivad Riia–Daugavpilsi elektriraudtee ja Riia–Ērgļi raudtee.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1887. aastal moodustati praeguse valla aladel Dreiliņi, Ulbroka ja Stopiņi vald. 1900. aastal liideti kaks viimast ühiseks vallaks, mis hakkas kandma nime Ulbroka-Stopiņi vald. Dreiliņi valda kuulunud maadest liideti osa Riia linnaga 1924. aastal ja osa 1934. aastal. 1935. aastal oli Stopiņi valla pindala 8000 hektarit ja seal oli 1237 elanikku.
1945. aastal moodustati Stopiņi valla aladele Stopiņi ja Ulbroka külanõukogu, vald likvideeriti 1949. aastal. 1951. aastal liideti Stopiņi külanõukoguga likvideeritav Ulbroka külanõukogu, 1963. aastal aga Dreiliņi külanõukogu maad. 1974. aastal liideti külanõukoguga Salaspilsi külanõukogu Rumbula küla maad, osa maid arvati Salaspilsi külanõukogu koosseisu. 1975. aastal liideti Riiaga Jugla paberivabriku ümbruskond, Jugla karusloomakasvatus, Brekši, Franki, Pļavnieki ja osa Dreiliņi külast.[2] 1990. aastal moodustati külanõukogust vald, mis kuulus Riia rajooni.
2005. aastal moodustati vallaga samades piirides Stopiņi piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Stopiņi piirkond Ropaži piirkonnaga.
Suuremad asulad on veel Saurieši, Upeslejas ja Dreiliņi. Valla elanikest olid 2010. aasta andmetel 55% lätlased, 33% venelased ja 5% valgevenelased.
Mälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Ulbroka kalmistu kabel. Regionaalse kaitse all on üle Mazā Jugla jõe viiv raudteesild.[3]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Valla idaosa asub Kesk-Läti madalikul, lääneosa Rannikumadalikul. Kõrgused ulatuvad 4,6–16 meetrini. 54% vallast katab mets.
Suuremad jõed on Mazā Jugla ja Piķurga. Valda jääb Ulbroka järv, mille pindala on 12 hektarit. Saurieši külas asub kipsimaardla, kus on kipsi kaevandatud 1913. aastast.
Looduskaitse all on Lielrutki hiidtamm, Avotiņi tee mänd, Saulieši tamm, Saurieši Atzari tamm, Tuberkuloosihaigla pärnad, Tuberkuloosihaigla esimene mänd, Laube hiidtamm, Lejaskulpji mänd ja Grīva tamm. Lisaks kasvab vallas veel kuusteist nimeta looduskaitsealust põlispuud.[4]
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Valla elanikest olid 2010. aasta andmetel 55% lätlased, 33% venelased ja 5% valgevenelased.
Vallas on järgmised külad.
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[5] |
|---|---|---|
| Cekule | vidējciems | 198 (2021) |
| Dreiliņi | lielciems | 2777 (2021) |
| Dzidriņas | lielciems | 1213 (2021) |
| Līči | lielciems | 1002 (2021) |
| Rumbula | skrajciems | 473 (2021) |
| Saurieši | lielciems | 1815 (2021) |
| Ulbroka | lielciems | 3102 (2021) |
| Upeslejas | lielciems | 1281 (2021) |
| Vālodzes | lielciems | 924 (2021) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 27.07 2023
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.07 2020
- ↑ 5,0 5,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]