Krāslava

Allikas: Vikipeedia
Krāslava

latgali Kruoslova

Krāslava vapp
Krāslava vapp
Pindala: 8,6 km²
Elanikke: 9114 (1.01.2016)[1]

Koordinaadid: 55° 54′ N, 27° 10′ Ekoordinaadid: 55° 54′ N, 27° 10′ E
Krāslava
Krāslava Läti kaardil
Krāslavas panorāma.jpg

Krāslava (Helifail läti ) (latgali Kruoslova, saksa keeles Kreslau, poola keeles Krasław) on linn Lätis Latgales, Krāslava piirkonna keskus. 2009. aastani oli Krāslava rajooni keskus. Asub Daugava ääres, Valgevene piirist 4-5 kilomeetri kaugusel. Linnas asub Krāslava mõis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sealset linnamäge on esimest korda mainitud IX sajandil viikingite saagades (Dynasaiforgarðr). X sajandil kuulus see Polotski vürstiriiki, alludes Rahvałodile. Tema abikaasa Rogneda hüüdnime Garõslava järgi on asula ka oma nime saanud.

Hiljem kuulus Krāslava Jersikale alluvasse Lotigola maakonda, mis peale vürstiriigi alistumist ristisõdijatele läänistati Vissevaldele. Liivi sõja järel hakkas kuuluma Liivimaa hertsogkonda. Aastal 1626 hakkas kuuluma Lüdinghausen-Wolffide suguvõsale, kes muutsid asula jesuiitide misjonipunktiks ja lasid sinna ka ehitada puidust kiriku. Aastal 1729 sai Krāslavast alev.

Poola jagamisel läks asula aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas aastal 1902 kuuluma Vitebski kubermangu. Aastal 1791 ehitati välja Plateritele kuulunud Krāslava mõisa hoonetekompleks. Jaanuariülestõusu järel suleti seni linnas tegutsenud katoliku klooster. Aastal 1865 valmis linna läbiv Riia-Daugavpils-Viciebski raudtee.

7. jaanuaril 1920 vabastasid asula Poola väed. Linn aastast 1923. Pärast nõukogude võimu kehtestamist oli Krāslava rajooni keskus, jäädes selleks 2009. aastani.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]