Narva Aleksandri Suurkirik
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Narva Aleksandri Suurkirik | |
| Üldinfo | |
|---|---|
| Asukoht | Narva |
| Ehituse algus | 1881 |
| Ehituse lõpp | 1884 |
| Sissepühitsemine | 9. juuni/28. mai 1884 |
| Aadress | Kiriku tänav 9, Narva |
| Omanik | EELK |
| Koordinaadid | 59° 22′ 14″ N, 28° 12′ 7″ Ekoordinaadid: 59° 22′ 14″ N, 28° 12′ 7″ E |
Narva Aleksandri Suurkirik (varasem ja praegugi mõnikord kasutatav nimetus: Narva Aleksandri kirik) on kirik Narvas, praegune EELK Narva linna kirik. Seda kasutab EELK Narva Aleksandri kogudus.
Suurkiriku aadress on Kiriku 9.
Kui president Lennart Meri omistas 19. septembril 2000 kirikule Suurkiriku nimetuse, hakati Narva Aleksandri kirikuks nimetama koguduse jumalateenistusteks kasutatavat hoonet Kreenholmi tänav 22, mis on kirikuna kasutusel alates 1962. aastast.
Sisukord |
Ajalugu, arhitektuur ja sisustus[muuda]
Ettevalmistused[muuda]
Novembris 1879 otsustati Narva Jaani koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva eestlastele uuesti oma kirikut ehitama. Krundi Joaorus kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Erinevalt Narva linnast, mis oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, jäi Joaoru Eestimaa kubermangu territooriumile.
Arhitektiks kutsuti Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius, kes oli projekteerinud ka Tallinna Kaarli kiriku. 21. juunil 1881 asetati kirikule nurgakivi. Omavaheliste lahkhelide tõttu võttis ehituskulud enda kanda Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop (184 000 rubla). Et Kreenholmis töötas tol ajal 5000 luterlasest töölist, pidi kirik suutma kõik töölised korraga ära mahutama. Kirikus olevat olnud 2500 (teistel andmetel 1600) istekohta ja ülejäänutele seisukohad.
Ehitamine[muuda]
Müüritööd tegi meister Luka Tuzov Kroonlinnast. Sisetööd toimused meister Jemeljan Volkovi juhendamisel.
Pühitsemine[muuda]
Et 1. märtsil 1881 hukkus terroristi pommist Venemaa keiser Aleksander II, anti 20. oktoobril 1883 Narva rae ja Eestimaa konsistooriumi ühisotsusega nii kirikule kui ka kogudusele Aleksander II nimi. Kirik pühitseti 9. juunil (vana kalendri järgi 28. mail) 1884.
Endine sisustus[muuda]
Orel[muuda]
Orel valmistati Walkeri tehases Saksamaal ja valmis 1886. Orelil oli 30 registrit. Hävis 1944. Praegu toimub uue oreli riigihange. Kvalifitseerus Gerhard Grenzing Hispaaniast.
Kroonlühtrid[muuda]
4 suurt ja 7 väiksemat kroonlühtrit olid K. Winkleri tööd.
Altarimaalid[muuda]
Kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist, oli Eduard von Gebhardti maalitud ning selle kinkis kogudusele Kreenholmi direktor J. Prowe.
Skulptuurid[muuda]
Kirikus oli ka kaks Berliinis valmistatud kipskoopiat Bertel Thorvaldseni skulptuuridest – Peetrus ja Paulus.
Arhitektuur[muuda]
Kirik on hisoritsistlikus stiilis. eklektiliselt on ühendatud neoromaani ja neoklassitsistlikke elemente.
Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kellatorni kõrguseks on mõõdetud 60,75 m.
Kirikukell ja kellatorn[muuda]
Kirikukell valati 1900 Gattšinas ja paigaldati samal aastal. Nii kellal kui ka kuppelvõlvi tipus on säilinud Eestimaa kubermangu vapp.
800 kg kaaluv kell restaureeriti Aleksei Kolpakovi töökojas ja pühitseti 29. mail 2004. Kell asub tornis kaheksandal korrusel.
Ka torni teisel korrusel on altar (altarimaal: Maarja sündimine) ja harmoonium.
Eesti Töörahva Kommuun[muuda]
18. jaanuaril 1919 vabastas eesti ja soome vabatahtlike salk Narva Eesti Töörahva Kommuuni võimu alt. Põgenenud Töörahva Kommuuuni lipud jäid maha Aleksandri kirikusse. 8. ja 29. märtsi ning 25. aprilli pommitamisega muudeti Joaoru varemeteks. Ainsana jäi purustusteta kirik.
Kiriku purustamine Teises maailmasõjas[muuda]
Narva pommitamise ajal Nõukogude lennukite poolt 6. märtsil 1944 tuli kiriku kuplist üks mürsk sisse ja purustati tornikiiver. Sama aasta 24. juulil lasti arusaamatutel põhjustel õhku ka säilinud torn.
Kiriku taastamine[muuda]
Aleksandri kogudus, mis oli ainus Narvas säilinud luterlik kogudus, hakkas kirikut taastama ja kirik töötas kuni 2. septembrini 1962, mil see koguduselt ära võeti. Kogudusele anti asemele kunagise Zinovjevi malmitöökoja barakk. Kirikusse paigutati kaubastu ladu. 1989. aasta alguses tekkis küll kava muuta kirik kontserdisaaliks, kuid tegudeni ei jõutud.
21. detsembril 1990 tagastati kirik kogudusele. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti 8. juulil 1994.
19. septembril 2000 omistas president Lennart Meri kirikule Suurkiriku nimetuse.
Detsembris 2003 ütles koguduse õpetaja Villu Jürjo BNS-ile, et tema hinnangul kulub kiriku renoveerimiseks 80–90 miljonit krooni. 2004. aasta riigieelarve nägi kiriku taastamiseks ette kaks miljonit krooni.
2004. aasta suvel lavastas Roman Baskin kirikus Frederico Fellini filmi "Orkestriproov" stsenaariumi alusel näidendi "Orkestriproov". Esietendus oli 9. juulil.
21. oktoobril 2004 avati kirikus kaheksa Dolores Hoffmanni valmistatud vitraaži, mis on kaitseks paigutatud klaaspaketti. Vitraažakende lehisest raamid on valmistanud annetusena mööblivabrik Narova (omanik Valeri Mjatšin; kõik uksed ja aknad on valmistatud lehisest). Vitraažidel on kujutatud Neitsi Maarjat (seotud kirjas pealdist võib lugeda nii "MARIA" kui ka "NARVA"), Õnnistegijat, Ristija Johannest, nelja evangelisti ja peaingel Miikaeli. Ümmargused vitraažid on lahendatud ikoonilaadselt.
8. augustil 2007. aastal tõsteti taastatavale kellatornile kooniline katus.
27. juunil 2008 avati taastatud kellatorn ja kirikumuuseum, 20. augustil välis- ja dekoratiivvalgus, mille valmistas Peterburi firma "Tehnosvet". Kiriku torni kuus korrust on köetavad ning kirik ja tornimuuseum on avatud aastaringselt (külastajatele teisipäevast laupäevani kl 10-18). Esimese kirikuna Eestis on tornis lift ja sissepääs on tagatud ka ratastoolis. Nimetatud tööde maksumus oli ligikaudu 36 miljonit krooni, millest 15 miljonit tuli Euroopa Liidu abina.
Välislingid[muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva Aleksandri Suurkirik |