Balti soojuselektrijaam

Allikas: Vikipeedia
Balti Energiajaam 1.JPG

Balti soojuselektrijaam (lühendatult Balti SEJ, ametlik nimi Balti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa. Ta on suuruselt teine põlevkivil töötav soojuselektrijaam Eestis, viie kilomeetri kaugusel Narvast.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1956. aastal alustati Balti Elektrijaama ehitusega. 30. detsembril 1959 käivitati esimene katel ja turbiin. Sellega algas Eestis suurenergeetika ajajärk. 2014. aastal tähistab Balti elektrijaam juba 55. juubelit. Tegu on maailma esimese suurevõimsuselise kõrgrõhuelektrijaamaga, mis põletab suure tuhasisaldusega kütust.[1]. 1962. aastal alustati põlevkivituha müüki tarbijatele. 1966. aastal alustati Narva linna varustamist soojusenergiaga.

Elektrijaama ehitati kokku neljas ehitusjärgus. Esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldati 18 katelagregaati aurutootlikkusega 53 kg/s, kaheksa 100MW turbogeneraatorit ja kaks 12 MW vasturõhuturbiini. Neljandas ehitusjärgus paigaldati neli energiaplokki, mille katelde aurutootlikkus on 78 kg/s ja turbogeneraatorite võimsus 200 MW.

Legendi kohaselt ehitati Balti Elektrijaama korstnad algul plaanitust kõrgemaks, kuna nende ehitamise ajal toodi kohale liiga palju ehitusmaterjali ja seda ei tahetud hakata enam tagasi viima.
Algselt oli korstnaid kokku kuus, millest kaks viimastenapüstitatut on ka umbes 30 meetrit kõrgemad. Pildil on aga näha viis korstent ja peagi jääb järgi ainult kaks, kuna vanemad korstnad lammutatakse.

Ajavahemikus 1. aprill 2002 kuni 9. mai 2005 toimus Balti Elektrijaamas 11. energiaploki renoveerimine, mille käigus paigaldati 2 uut põlevkivi keevkihttehnoloogial töötavat katelt, moderniseeriti turbiin ja generaator, paigaldati lisaseadmed ja uuendati juhtimissüsteemi. Energiaploki tootmisvõimsus kasvas 200 MW-lt 215 MW-ni. Uued seadmed võeti käiku 30. mail.

Balti elektrijaamas on kolm energiaplokki, sh üks 2004. aastal ehitatud keevkihttehnoloogial põhinev koostootmisplokk, kus põlevkivi kõrval on võimalik kasutada ka biokütust.

Vanade seadmete kasutuseltvõtmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 11. energiaploki renoveerimist sai võimalikuks täies mahus loobuda elektri- ja soojusenergia tootmisest esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldatud seadmetes (kasutusse võetud vahemikus 1959–1963), mis olid oma ressursid ammendanud. Kokku toodeti esimese kuni kolmanda järgu seadmetega nende kasutusaja jooksul 154,7 miljardit kWh elektrienergiat ja 47,8 miljardit kWh soojusenergiat.

Koos kasutuks muutunud seadmetega muutusid ebavajalikuks ka neli 150 meetri kõrgust korstent, mis otsustati demonteerida, et vältida edaspidi vajadust nende hoolduseks raha kulutada. Ühe korstna lammutamiseks kulub ligi viis miljonit krooni. Esimene neljast korstnast lammutati aastal 2005, teine 2008 ja ülejäänud kaks 2010-2011. aastatel.

Balti elektrijaama neljanda korstna lammutas firma Irbistero 2005. aasta oktoobris–novembris[2].

Balti elektrijaama teise korstna lammutas Läti firma – piiratud vastutusega osaühing Spetsenergo, kõik korstna lammutustööd, mis näevad ette korstna demonteerimist kõrgusmärgist +150m kõrgusmärgini +40m, pidid olema lõpuleviidud hiljemalt 1. detsembril 2007

Iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Balti Elektrijaam on üks maailma võimsaimaid põlevkivil töötavaid elektrijaamu. 2013. aasta seisuga oli Balti Elektrijaamal installeeritud elektriline võimsus kokku 765 MW ja soojusenergia installeeritud võimsus 400 MW. Soojusenergia kulub Narva linna küttesüsteemide varustamiseks sooja veega ja kõiki lähikonna suurimate tööstustarbijate varustamiseks 15-atmosfäärilise auruga.

Balti Elektrijaam kasutab kütustena põlevkivi ja maagaasi. Põlevkivi tuuakse Estonia kaevandusest ja Narva karjäärist. Aasta jooksul kasutatakse 2,2 miljonit tonni põlevkivi.

Eesti Energia Narva Elektrijaamades, kuhu lisaks Balti soojuselektrijaamale kuulub ka Eesti soojuselektrijaam töötas 2014. aasta lõpus 693 inimest.

Muuseum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Balti Elektrijaama peahoone esimesel korrusel asub muuseum, kus on kõigil soovijatel võimalik tutvuda Balti Elektrijaama ajalooga.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]