Balti soojuselektrijaam

Allikas: Vikipeedia
Balti Energiajaam 1.JPG

Balti soojuselektrijaam (lühendatult Balti SEJ, ametlik nimi Balti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa. Ta on suuruselt teine põlevkivil töötav soojuselektrijaam Eestis, viie kilomeetri kaugusel Narvast.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1956. aastal alustati Balti Elektrijaama ehitusega. 30. detsembril 1959 käivitati esimene katel ja turbiin. 1962. aastal alustati põlevkivituha müüki tarbijatele. 1966. aastal alustati Narva linna varustamist soojusenergiaga.

Elektrijaama ehitati kokku neljas ehitusjärgus. Esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldati 18 katelagregaati aurutootlikkusega 53 kg/s, kaheksa 100MW turbogeneraatorit ja kaks 12 MW vasturõhuturbiini. Neljandas ehitusjärgus paigaldati neli energiaplokki, mille katelde aurutootlikkus on 78 kg/s ja turbogeneraatorite võimsus 200 MW.

Legendi kohaselt ehitati Balti Elektrijaama korstnad algul plaanitust kõrgemaks, kuna nende ehitamise ajal toodi kohale liiga palju ehitusmaterjali ja seda ei tahetud hakata enam tagasi viima.
Algselt oli korstnaid kokku kuus, millest kaks viimastenapüstitatut on ka umbes 30 meetrit kõrgemad. Pildil on aga näha viis korstent ja peagi jääb järgi ainult kaks, kuna vanemad korstnad lammutatakse.

Ajavahemikus 1. aprill 2002 kuni 9. mai 2005 toimus Balti Elektrijaamas 11. energiaploki renoveerimine, mille käigus paigaldati 2 uut põlevkivi keevkihttehnoloogial töötavat katelt, moderniseeriti turbiin ja generaator, paigaldati lisaseadmed ja uuendati juhtimissüsteemi. Energiaploki tootmisvõimsus kasvas 200 MW-lt 215 MW-ni. Uued seadmed võeti käiku 30. mail.

Vanade seadmete kasutuseltvõtmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 11. energiaploki renoveerimist sai võimalikuks täies mahus loobuda elektri- ja soojusenergia tootmisest esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldatud seadmetes (kasutusse võetud vahemikus 1959–1963), mis olid oma ressursid ammendanud. Kokku toodeti esimese kuni kolmanda järgu seadmetega nende kasutusaja jooksul 154,7 miljardit kWh elektrienergiat ja 47,8 miljardit kWh soojusenergiat.

Koos kasutuks muutunud seadmetega muutusid ebavajalikuks ka neli 150 meetri kõrgust korstent, mis on otsustatud demonteerida, et vältida edaspidi vajadust nende hoolduseks raha kulutada. Ühe korstna lammutamiseks kulub ligi viis miljonit krooni.

Balti elektrijaama neljanda korstna lammutas firma Irbistero 2005. aasta oktoobris–novembris[1].

Balti elektrijaama teise korstna lammutas Läti firma – piiratud vastutusega osaühing Spetsenergo, kõik korstna lammutustööd, mis näevad ette korstna demonteerimist kõrgusmärgist +150m kõrgusmärgini +40m, pidid olema lõpuleviidud hiljemalt 1. detsembril 2007

Iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Balti Elektrijaam on üks maailma võimsaimaid põlevkivil töötavaid elektrijaamu. 2005. majandusaasta lõpu seisuga oli Balti Elektrijaamal installeeritud elektriline võimsus kokku 765 MW ja soojusenergia installeeritud võimsus 400 MW. Soojusenergia kulub Narva linna küttesüsteemide varustamiseks sooja veega ja kõiki lähikonna suurimate tööstustarbijate varustamiseks 15-atmosfäärilise auruga.

Balti Elektrijaamas töötab umbes 440 inimest.

Küttematerjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Balti Elektrijaam kasutab kütustena põlevkivi ja maagaasi. Põlevkivi tuuakse Viru kaevandusest ja Aidu karjäärist. Aasta jooksul kasutatakse 2,2 miljonit tonni põlevkivi.

Muuseum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Balti Elektrijaama peahoone esimesel korrusel asub muuseum, kus on kõigil soovijatel võimalik tutvuda Balti Elektrijaama ajalooga.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]