1942
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | 1946 | ► | ►►
|
1942. aasta (MCMXLII) oli 20. sajandi 42. aasta.
[redigeeri] Sündmused maailmas
[redigeeri] Jaanuar
- ...
[redigeeri] Veebruar
- ...
[redigeeri] Märts
- ...
[redigeeri] Aprill
- ...
[redigeeri] Mai
- ...
[redigeeri] Juuni
- 5. juuni – USA kuulutas sõja Bulgaariale, Ungarile ja Rumeeniale.
- 10. juuni – natsliku Saksamaa Gestapo tappis vastutasuks saksa ametiisiku tapmise eest Tšehhoslovakkia Lidice linna meessoost elanikud.
[redigeeri] Juuli
- ...
[redigeeri] August
- ...
[redigeeri] September
- ...
[redigeeri] Oktoober
- 29. oktoober – sakslased mõrvasid Valgevenes Pinskis 16 000 juuti.
[redigeeri] November
- ...
[redigeeri] Detsember
- ...
[redigeeri] Sündmused Eestis
[redigeeri] Jaanuar
- 6. jaanuar – Punaarmee teostas Ingeris dessandi 2000 mehega. Peale sõjaväeosade võttis võitlustest Punaarmee üksuste vastu osa ümbruskonna Omakaitse.
[redigeeri] Veebruar
- ...
[redigeeri] Märts
- 8. märts – Dr. Hjalmar Mäe avaldas üleskutse: "Kogugem värvilisi metalle rinde heaks".
- 15. märts – Saksamaalt sõjavangist saabus koju 166 eestlast, kellel oli õnnestunud Eesti Laskurkorpusest üle joosta. Sakslased kuulutasid nad sõjavangideks ja alles dr. Hjalmar Mäe vahelesegamisel lasti nad vabaks.
[redigeeri] Aprill
- 26. aprill – Adolf Hitler nimetas oma kõnes esmakordselt Eesti sõdureid, kes ennastsalgava vaprusega olid võtnud osa talvelahingutest Punaarmee vastu.
[redigeeri] Mai
- ...
[redigeeri] Juuni
- 1. juuni – Kommunistlikud partisanid põletasid maha Kuningaküla.
- 18. juuni – Dr. Hjalmar Mäe esitas terava protesti Vjatšeslav Molotovi nõudmiste vastu Londonis, kus viimane nõudis Balti riikide ühendamist pärast sõda Nõukogude Liiduga.
[redigeeri] Juuli
- ...
[redigeeri] August
- 28. august – Tallinna Punaarmeest vabastamise aastapäeval tegi Karl Siegmund Litzmann teatavaks, et Adolf Hitler oli andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks.
[redigeeri] September
- ...
[redigeeri] Oktoober
- ...
[redigeeri] November
- ...
[redigeeri] Detsember
- ...
[redigeeri] Sündinud
- 10. jaanuar – Henno Käo, eesti lastekirjanik ja luuletaja
- 25. jaanuar – Eusébio, portugali jalgpallur
- 9. veebruar – Ada Lundver, eesti näitleja
- 23. märts – Michael Haneke, Austria filmirežissöör ja teatrilavastaja
- 6. aprill – Barry Levinson, ameerika filmirežissöör
- 14. mai – Valeri Brumel, vene kõrgushüppaja
- 25. mai – Kalle Kurg, eesti kirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, toimetaja
- 5. juuni – Enn Kivinurm, eesti vaimulik
- 22. juuli – Michael Abney-Hastings, 14. Loudoni krahv
- 17. oktoober – Andris Andreiko, läti kabetaja
- 26. oktoober – Bob Hoskins, inglise filminäitleja
- 17. november – Martin Scorsese, USA filmirežissöör
- 24. november – Dinara Assanova, Vene filmilavastaja
- 30. detsember – Toomas Savi, eesti spordiarst ja poliitik
[redigeeri] Surnud
- 7. veebruar – Eugen Antson, Eesti diplomaat
- 17. veebruar – Frank Packard, Kanada kirjanik
- 22. veebruar – Stefan Zweig, austria kirjanik
- 25. veebruar – Peeter Asmus, Eesti sõjaväelane
- 9. aprill – Augustin Verlin, Eesti kohtunik
- 30. aprill – Victor Mutt, Eesti sõjaväelane ja diplomaat
- 24. mai – Jaan Maidre, Tapa linnavanem
- 16. juuli – August Traksmaa, Eesti sõjaväelane ja diplomaat
- 15. september – Gabriel Terra, Uruguay endine president
- 1. oktoober – Ants Piip, Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane. Suri NKVD vangilaagris.
