Paul Keres

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib maletajast; laeva kohta vaata artiklit Paul Keres (laev)

Paul Keres
Paul Kerese vahakuju Tallinna Malemajas Kerese muuseumtoas

Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva5. juuni 1975 Helsingi) oli eesti maletaja.

Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371943 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige.

Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.

1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid.

1948. aastal Haagis ja Moskvas peetud turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik.

Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.)

Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia.

Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal.

Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilõppmängust. Lõppmängu käsitlev "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: "Malekool" I-III (1948-1955), "Maailmameistri turniir Haag-Maskva 1948" (1949), "Valitud partiid 1931-1958" (1961), "Maleaabits" (1969, Kereselt lõppmängude osa, raamatu avangu ja keskmängu osa Iivo Neilt), "4x25" (1975, koos Iivo Neiga).

Kerese väljakujunemisel mängis suurt osa kirimale, mida ta mängis armastusega ka hilisemas eas. Keres tegutses ka maleproblemistina.

Pere[muuda | redigeeri lähteteksti]

Füüsik Harald Keres oli tema vend.

1941. aastal abiellus Paul Keres Maria Konstantsia Rivesega (24. aprill 1917 – 30. oktoober 2014).

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

1974. aastal halvenes Kerese tervis ja ta ei osalenud enam suurtel võistlustel. Keres võitis viimase suurema turniiri 1975. aastal Tallinnas, kõigest mõni kuu enne oma surma.

Paul Keres suri Helsingis, 59-aastaselt infarkti, kui ta oli naasmas turniirivõiduga Vancouverist Tallinnasse. Paul Kerese riiklikele matustele tuli üle 100 000 inimese, teiste hulgas Eesti NSV liidrid ja tollane FIDE president Max Euwe, kes oli tema vana sõber. Keres on maetud Metsakalmistule.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Liidu postmark, Paul Keres, 1991 (Michel 6163, Scott 5964)
Paul Keres Eesti 5-kroonisel

Kerest on kujutatud NSV Liidu postiagentuuri poolt tema 75. sünniaastapäeval välja antud postmargil (1991). Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonisel rahatähel.

Tallinna kesklinnas Tõnismäel paikneb Paul Kerese monument.

Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja.


Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paul Kerese mälestusmärk Tallinnas Tõnismäel

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]