Paul Keres

See artikkel räägib maletajast; laeva kohta vaata artiklit Paul Keres (laev)

---

Paul Keres

Paul Kerese vahakuju Tallinna Malemajas Kerese muuseumtoas

Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva – 5. juuni 1975 Helsingi) oli eesti maletaja.

Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 1937–1941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige.

Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.

1948. aasta Haag-Moskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik.

Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.)

1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid.

Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia.

Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal.

Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilõppmängust. Lõppmängu käsitlev "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: "Malekool" I-III (1948-1955), "Maailmameistri turniir Haag-Maskva 1948" (1949), "Valitud partiid 1931-1958" (1961), "Maleaabits" (1969, Kereselt lõppmängude osa, raamatu avangu ja keskmängu osa Iivo Neilt), "4x25" (1975, koos Iivo Neiga).

Kerese väljakujunemisel mängis suurt osa kirimale, mida ta mängis armastusega ka hilisemas eas. Keres tegutses ka maleproblemistina.

Mälestuse jäädvustamine

Nõukogude Liidu postmark, Paul Keres, 1991 (Michel 6163, Scott 5964)

Paul Keres Eesti 5-kroonilisel

Kerest on kujutatud NSV Liidu postiagentuuri poolt tema 75. sünniaastapäeval välja antud postmargil (1991). Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonisel rahatähel.

Tallinna kesklinnas Tõnismäel paikneb Paul Kerese monument.

Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja.

Pere

Füüsik Harald Keres oli tema vend.

Tunnustused

• Eesti aasta sportlane 1959, 1962

Kirjandus

Paul Kerese mälestusmärk Tallinnas Tõnismäel

• Valter Heuer. Meie Keres (1977)
• Mälestusi Paul Keresest. Koostanud Merike Rõtova (1983)
• Jakov Neustadt. Paul Kerese maleülikool (1992)
• Paul Keres photographs and games. Koostanud Hendrik Olde (1995)
• Alexander Hildebrand. Paul Keres der Komponist/the composer. (1999)
• Paul Keres. Igavene tuli. Valik kirjutisi. Koostanud Simo Runnel (2006)
• Valter Heuer, Meie Keres (raamatu "Meie Keres: kujunemisaastad" täiendatud ja muudetud väljaanne). Saatesõnad: Ülo Tuulik ja suurmeister Genna Sosonko, Kirjastus Argo, Tallinn 2011, 656 lk; ISBN 9789949466177
• "Malemeister Paul Keres GPU valve all". Meie Maa (Kuressaare: 1919-1944) nr.32, 19. märts 1942, lk 6,7.

Välislingid

• Paul Kerese partiid
• Ülo Tuulik ja Ott Sandrak. Eesti raha tähed – Paul Keres. [1] – Ööülikool 2009. Pikkus: 48.40
• Peeter Järvelaid.Paul Keres ja Boris Meissner. – Pärnu Postimees, 7. jaanuar 2011, lk. 11. http://www.parnupostimees.ee/?id=368933
• Paul Keres Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

• Biograafia ESBL-is