Narva Elektrijaamad

Allikas: Vikipeedia

Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (kuni 18. maini 2009 AS Narva Elektrijaamad) on Eesti Energia tütarettevõte, mis asutati 1999. aastal Balti soojuselektrijaama ja Eesti soojuselektrijaama baasil

Ettevõte kanti äriregistrisse 4. oktoobril 1999.[1]

Kaks elektrijaama ühendati majandusliku efektiivsuse tõstmiseks. Kõik Eesti Energia Narva Elektrijaamade aktsiad kuuluvad Eesti Energiale.[2]

Balti soojuselektrijaam ja Eesti soojuselektrijaam on kaks maailma suurimat põlevkivil töötavat elektrijaama ning Eesti suurimad elektri- ja soojusenergia tootjad, mis annavad üle 90% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 10 TWh elektrit.

Juhtkond ja töötajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhatuse ainus liige on 15. aprillist 2010 Tõnu Aas.[1]

Ettevõttes tegutseb Narva Energia Ametiühing, mille juhatuse esimees on Vladimir Aleksejev.[1]

Majandustegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Energia Narva Elektrijaamad varustab elektrienergiaga Eesti tarbijaid ja soojusenergiaga Narva linna. Narva elektrijaamade toodang müüakse Põhjamaade elektrobörsile Nord Pool Spot.

Jagunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

23. jaanuaril 2007. aastal, võttis Eesti Energia nõukogu vastu otsusele moodustada omaette äriühing (Eesti Energia Narva Õlitehas AS), Narva elektrijaamadele kuuluva vedelkütuseid tootva õlitehase baasil[3].

AS Narva Õlitehas moodustati Eesti Energia Narva Elektrijaamade jagunemisel eralduva aktsiaseltsina. Narva Õlitehas on 100-protsendiline Eesti Energia tütarettevõte. Õlitehas asub Eesti Elektrijaama territooriumil umbes 25 km Narvast edelasse. Õlitehas alustas tööd 31. detsembril 1979 7. juunist 2007 asus ASi Narva Õlitehas uue juhatuse esimehena ametisse varasem Narva Elektrijaamade finantsdirektor Igor Kond. Õlitehase juhtimise kõrval jätkas Kond ka Narva Elektrijaamade finantsdirektori ametikohal.

Ümberkorraldused ettevõttes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastail 2010 ja 2011 viidi mitusada Narva Elektrijaamade töötajat üle Eesti Energia teistesse tütarettevõtetesse Eesti Energia Kaevandused ja Eesti Energia Tehnoloogiatööstus.[viide?]

Auvere elektrijaama ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Auvere elektrijaam on uusim Eestisse rajatav põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam, mis valmib 2015. aastal. Auvere elektrijaama võimsus on 300 MW. Auvere elektrijaam kasutab keskkonnasõbralikku keevkihttehnoloogiat ning kuni 50% ulatuses on võimalik asendada jaamas kasutatav põlevkivi biomassiga. [4].

Otsus uue kuni kahe energiaplokiga soojuselektrijaama rajamiseks võeti vastu 2009. aastal. Riigihankel uue elektrijaama ehitaja leidmiseks oslesid konsortsium Alstom Estonia AS, Alstom Power Sp. z o.o., Alstom Power System SA ning SNC Lavalin Polska[5].

Edukaimaks tunnistati Prantsuse päritolu Alstomi kontserni pakkumine ning 2011. aastal sõlmiti kontserniga esialgne leping uue elektrijaama esimese ploki ehituseks. Eesti valitsus andis heakskiidu Eesti Energia ainuomanikuna investeeringule uude energiaplokki 2011. aasta juunis.[6].

Auvere elektrijaam aitab tõsta Eesti energia-varustuskindlust ning võimaldab vähendada põlevkivist elektritootmise keskkonnamõju. Auvere elektrijaama rajab Alstomi konsortsium „võtmed kätte“ ehituslepingu alusel. Auvere elektrijaamale pandi nurgakivi 4. juunil 2012. aastal.[7] Auvere elektrijaama rajamise investeeringu kogumaksumus on 638 miljonit eurot.[8]

Esialgne leping sisaldas ka optsiooni rajada lisaks esimesele energiaplokile ka teine. 20.veebruaril 2014 otsustas Eesti Energia nõukogu, et optsiooni Auvere elektrijaama veel II energiaploki rajamiseks ei kasutata.[9]

2012. aasta juunis kiitis Euroopa Komisjon heaks Eesti taotluse tasuta saastekvootide eraldamiseks Auvere elektrijaama ehituse osaliseks finantseerimiseks. Otsus võimaldab riigil eraldada aastatel 2013-2020 Eesti Energiale kokku 18 miljonit tonni tasuta saastekvoote.[10]

2013. aasta maikuus paigaldati Auvere elektrijaama aurutrummel, millega jõudis jaama rajamine poolepeale. Aasta lõpuks olid jaama kõik põhiseadmed paigaldatud ning alustati abiseadmete paigaldamisega. Jaama seadistus- ja käivitustöödega plaanitakse esialgse ajakava järgi alustada 2014. aasta sügisel ning protsess võtab orienteeruvalt aasta. [11]

2014. aasta esimeseks kvartaliks oli Eesti Energia investeerinud uue energiaploki ehitusse ligi 482 miljonit eurot.[12]

Keskkonnamõju vähendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimastel aastatel on Eesti Energia teinud suuri investeeringuid, et vähendada elektritootmise keskkonnamõju.

Euroopa Liiduga ühinemisel kohustus Eesti vähendama vääveldioksiidi heitkoguseid ligikaudu 2,5 korda – kuni 25 000 tonnini aastas.[13]

Eesti Energia Narva Elektrijaamad sõlmisid 2009. a. märtsis firmadega Alstom Estonia AS & Alstom Power Sweden AB lepingu paigaldamaks kahele Eesti elektrijaama energiaplokile vääveldioksiidi (SO2) püüdmise seadmed (deSOx). 2010. a. jaanuaris otsustati paigaldada seadmed veel kahele plokile.[14] Projekti kogumaksumus oli 110 miljonit eurot ja selle tulemusel vähenesid väävliheitmed ligi kolm korda. [15]

Lõpule on jõudnud ka lämmastikuheitmete vähendamise pilootprojekt, mille käigus katsetas Eesti Energia 2013. aastal ühel energiaplokil Fortum Power and Heat Oy poolt paigaldatud seadmeid. Projekti käigus vähenes heitmekodus filtriga energiaplokis peaaegu kaks korda. ning 2016. aastaks paigaldatakse lämmastikufiltrid Narva Elektrijaamade seitsmele katlale. [16]

Põlevkivi on suure mineraalse osa sisaldusega kütus, mistõttu tuleb elektritootmise protsessis tekkivale põlevkivituhale leida kas taaskasutus või ladestada see tuhaväljale. Põlevkivituhaga inimestel kokkupuude puudub, sest tuhamäele tavalisel inimesel pääseda ei ole võimalik. Tuhk on kas veega segatud või kivistunud kujul, õhku tuhamäelt ühendeid ei lendu ning ka põhjavette sealt samuti midagi ei imendu – tegu on suletud süsteemiga. Seda kinnitasid ka 2013. aastal läbiviidud eriuuringud, mis kinnitasid, et Narva elektrijaamade tuhahoidlad on keskkonnaohutud.[viide?]

Lisaks heitmepüügi seadmetele kasutavad Narva elektrijaamad õhuheitmete vähendamiseks teisigi võimalusi. 2005. aastal avas ettevõte kaks uut keevkihttehnoloogial energiaplokki – ühe Eesti ja ühe Balti elektrijaamas. Renoveerimistööd teostas Soome ettevõte Foster Wheeler Energia OY. Projekt läks maksma ligikaudu 244 miljonit eurot. Keevkihtkatla põlemistemperatuurid on madalamad kui tolmpõletuskatla puhul ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine, mille tõttu on vääveldioksiidi heitmed neis kateldes minimaalsed. [17] [18]

Kõige selle tulemusel on Narva elektrijaamades võimalik säilitada aastane tootmisvõimekus tasemel 9-10 TWh ka pärast 2016. aastat, mil Euroopa Liidu keskkonnanõuded taas karmistuvad.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]