Pontus De la Gardie
Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.
Pontus De la Gardie oli pärit Prantsusmaalt Languedocist. Noorena kandis ta nime Ponce Scorperier. Ta õppis kloostris, kuid loobus vaimuliku elukutsest ja astus Prantsuse armeesse, teenis Piemontes krahv Brissaci juhitud Prantsuse ratsaväes ja võttis nimeks Pontus De la Gardie. Aastast 1559 teenis ta Taani sõjaväes, kuid astus Rootsi teenistusse pärast seda, kui Nils Boije juhitud Rootsi väed 1565 Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal (1563–1570) Varbergi vallutasid. 1568 sai temast kuningas Johan III õuemarssal ning 1569 koos Gyllenstierna, Bjelke, Flemingi ja Stenbockiga Rootsi kuninga asutatud Jumala talle ordu (Guds Lambs Orden) rüütel.[1] 1571. aastal sai ta Ekholmi vabahärratiitli. Ta oli ka Kjulaholmi, Sundby ja Toresta härra Uppsala piiskopkonnas ning Kolga mõisa omanik Kuusalu kihelkonnas.[2]
Ta oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 1580–1583 Liivi sõjas Rootsi väge, vallutas 1580 Schlossburgi (Käkisalmi, praegu Priozjorsk), 1581 Rakvere, Toolse, Narva, Ivangorodi ja Jama (Jamburg, praegu Kingissepp). Eestisse saabus ta 1581. aasta talvel Soomest, juhtides oma väe üle külmunud Soome lahe. Narva piiramise ajal võttis ta kasutusele siksakikujulised piiramiskraavid, mis sel ajal oli veel uus nähtus.
Rahuläbirääkimiste ajal Venemaaga uppus Pontus De la Gardie koos Määri mõisniku Brun Dückeriga Narva jõkke.[3] Ta maeti Tallinna Toomkirikusse. Tema hauamonumendi valmistas Arend Passer.
Sisukord |
Perekond [muuda]
Pontus De la Gardie abiellus Vadstena lossis 14. jaanuaril 1580 Johan III vallastütre Sofia Gyllenhielmiga [4]. Laulatuse ajal kukkus kiriku rõdu alla ja üks inimene sai surma – seda peeti halvaks endeks ja tunnusmärgiks, et jumalale on see abielu vastumeelne.
Abielust sündisid:
- Brita (Pirita) De la Gardie (1581–1645), abiellus 1614. a. feldmarssal Jesper Mattson Cruusiga (surn. 1622)
- Johan De la Gardie (1582–1642), Rootsi riigitegelane, Ekholmi vabahärra
- Jakob De la Gardie (1583–1652), Rootsi riigitegelane, Läckö krahv
Viited [muuda]
- ↑ DelaGardiska Archivet, eller Handlingar ur Grefl. DelaGardiska Bibliotheket på Löberöd 1, Stockholm 1831 lk.16-18
- ↑ Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män 4, D - Fl, Upsala 1838, lk.78-83, lk.78-83
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1 , Görlitz, 1930, lk.666
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1 (1754) lk. 62
Kirjandus [muuda]
- Jaan Kross. Kolme katku vahel
- Curaeus, Joachim; Lorenz, Möller, Heinrich Rätel (1585). Schlesische General Chronica. Leipzig: Zachariam Berwaldt. (saksa keeles)
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
- Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- Pilt Johann Christoph Brotze kollektsioonist: Pontus de la Gardies Grabmahl in der Dom Kirche zu Reval rechter Hand des Altars vom Jahr 1800 [ Eduard Philipp Körber; das Grabmal].
- adelsvapen.com: De la Gardie Friherrliga ätten De la Gardie nr 4 †
| Eelnev: Claes Åkesson Tott |
Eestimaa kuberner 1574—1575 |
Järgnev: Karl Henriksson Horn |
| Eelnev: Göran Boije |
Eestimaa kuberner 1583—1585 |
Järgnev: Gustaf Gabrielsson Oxenstierna |
