Pontus De la Gardie

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Rootsi väejuhist; Venemaa väejuhi kohta vaata artiklit Pontus Brevern de la Gardie

Pontus De la Gardie

Vabahärra Pontus De la Gardie (15205. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pontus De la Gardie oli pärit Prantsusmaalt Languedocist. Noorena kandis ta nime Ponce Scorperier. Ta õppis kloostris, kuid loobus vaimuliku elukutsest ja astus Prantsuse armeesse, teenis Piemontes krahv Brissaci juhitud Prantsuse ratsaväes ja võttis nimeks Pontus De la Gardie. Aastast 1559 teenis ta Taani sõjaväes, kus Nils Boije juhitud Rootsi väed 1565 Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal (1563–1570) Varbergi vallutamise järel sattus vangi ja astus Rootsi teenistusse.

Rootsi teenistuses tegeles ta välissuhtlusega Rootsi Euroopas, tänu eelnevale keeleoskusele ning 1568 sai temast kuningas Johan III õuemarssal ning 1569 koos Gyllenstierna, Bjelke, Flemingi ja Stenbockiga Rootsi kuninga asutatud Jumala talle ordu (Guds Lambs Orden) rüütel.[1] 1571. aastal sai ta Ekholmi vabahärratiitli. Ta oli ka Kjulaholmi, Sundby ja Toresta härra Uppsala piiskopkonnas ning Kolga mõisa omanik Kuusalu kihelkonnas.[2]

Ta oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas väliooberstina 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge, vallutas 1580 Schlossburgi (Käkisalmi, praegu Priozjorsk).

Eestisse saabus ta 1581. aasta talvel Soomest, juhtides oma väe üle külmunud Soome lahe, Narva piiramise ajal võttis ta kasutusele sõdadest Euroopas tuntuks saanud siksakikujulised piiramiskraavid, mis sel ajal oli veel Liivimaal uus nähtus, vallutas 1581 Rakvere, Toolse, Narva, Ivangorodi ja Jama (Jamburg, praegu Kingissepp).

Kahekümneviieaastase sõja Pljussa vaherahu läbirääkimiste ajal Venemaaga uppus Pontus De la Gardie koos Määri mõisniku Brun Dückeriga ja vene keele tõlgi Hans von Strassburgiga Narva jõkke.[3] Ta maeti Tallinna Toomkirikusse. Tema hauamonumendi valmistas Arend Passer.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pontus De la Gardie abiellus Vadstena lossis 14. jaanuaril 1580 Johan III vallastütre Sofia Gyllenhielmiga [4]. Laulatuse ajal kukkus kiriku rõdu alla ja üks inimene sai surma – seda peeti halvaks endeks ja tunnusmärgiks, et jumalale on see abielu vastumeelne.

Abielust sündisid:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. DelaGardiska Archivet, eller Handlingar ur Grefl. DelaGardiska Bibliotheket på Löberöd 1, Stockholm 1831 lk.16-18
  2. Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män 4, D - Fl, Upsala 1838, lk.78-83, lk.78-83
  3. [1] Sissekanne teoses "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften", Bayeri Linnaraamatukogu digitaalarhiiv
  4. Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1 (1754) lk. 62

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jaan Kross. Kolme katku vahel
  • Curaeus, Joachim; Lorenz, Möller, Heinrich Rätel (1585). [[2] (saksa keeles), Bayeri Linnaraamatukogu digitaalarhiiv Schlesische General Chronica]. Leipzig: Zachariam Berwaldt. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Claes Åkesson Tott
Eestimaa kuberner
15741575
Järgnev:
Karl Henriksson Horn
Eelnev:
Göran Boije
Eestimaa kuberner
15831585
Järgnev:
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna