Narva värav

Allikas: Vikipeedia
Narva värav

Narva värav on 1814. aastal rajatud triumfivärav Peterburis Ülestõusu väljakul.

Värav rajati 1814. aastal keiser Aleksander I käsul Sankt-Peterburgi linnapiirile Narva kordoni juurde. Värav oli mõeldud austamaks 1812. aasta isamaasõjas Napoleon I-t võitnud Vene vägesid, kes saabusid tagasi Euroopast peale sõja lõppu 1814. aastal.

Esimene Triumfivärav ehitati 1814. aastal itaalia päritolu arhitekti Giacomo Quarenghi kavandi kohaselt. Ajanappuse tõttu valmistati värav puidust ja alabastrist. Ajutistest materjalidest värav lagunes kiiresti.

Uue värava projekteeris juba vene päritolu arhitekt Vassili Stassov, kes säilitas Quarenghi kujundatud Triumfikaare idee, kuid ehitas selle veelgi suursugusemalt. 30 meetri kõrguse värava põhialusena kasutas ta tellistest laotud karkassi, mis kaeti vasega. Värava kohal koos võidujumalanna Nikega asetseva hobustegrupi lõi skulptor Peter Jakob Clodt von Jürgensburg.

Selle all asuval karniisil on kujutatud kaheksa võidu ja rahu vaimu, kelle vahel asetsevatele tahvlitele olid graveeritud võidukate lahingute ajad ja kohad.

Värav ise toetub neljale suurele sambale, mille vahel asetsevad neli vene sõdalast muistsetes vanavene sõdalaseriietuses, nende vahele tahvlitele olid kullaga graveeritud kõikide võidukas sõjakäigus osalenud polkude nimed.

Uus värav valmis 17. augustil 1834.

Selleks ajaks oli Peterburi linnapiir liikunud ringkanalist Narva kordonini ning Triumfiväravat hakati nimetama Narva väravaks.

Värava sees asub ruumika keldriga kolmekorruseline hoone, kus asetses kaua aega Peterburi linnaarhiiv, käesoleval ajal aga näituseruumid.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

59.900930.2738